Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2014, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-18872
Kohtuasi
TS hagi AS-i RMW vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
756, 97 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja TS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja adv Senny Pello Kostja AS RMW (registrikood 10048485, asukoht Kastani 5, 79514 Rapla), lepinguline esindaja adv Martin Lepp Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Tühistada Pärnu Maakohtu 03.01.2014 otsus. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.04.2013 esitas TS (hageja) Pärnu Maakohtule hagi AS RMW (kostja) vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 696, 06 eurot ning põhinõudelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 11.11.2010 hageja vastu hagi, milles palus hagejalt välja mõista 8174, 49 eurot. 18.01.2011 määrusega tagas kohus kostja hagi ning seadis hagejale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 8174, 49 eurot ning arestis hagejale kuuluvad sõidukid. Hageja taotles hagi tagamise abinõu tühistamist ning selle asendamist raha maksmisega (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 385). 01.03.2011 määrusega kohustati hagejat hagi tagamise määruse täitmise lõpetamiseks Rahandusministeeriumi kontole tasuma tagatis summas 8174, 49 eurot, mille hageja 10.03.2011 ka tasus. Tagatiseks tasutud raha laenas hageja oma isalt VS-lt intressiga 4% aastas, kuivõrd hagejal endal vajalikud finants-vahendid puudusid. Kogu hageja vara oli arestitud kostja taotluse alusel tsiviilasjas nr 2-10-50197. Kohtuliku hüpoteegi asendamine raha maksmisega deposiiti oli vajalik, võimaldamaks hagejal müüa kinnistu, et hoida ära hagejale veel suurema kahju tekkimise. Hageja oli kinnistule leidnud ostja ja selle müügist saadud raha pidi minema hageja võlausaldajate nõuete katteks. Järelikult oleks esialgse hagi tagamise abinõu jõusse jätmine tähendanud hagejale veelgi suuremaid võlakohustusi. Pärnu Maakohtu 05.06.2012 otsusega rahuldati kostja hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti kostja hagi rahuldamata. Riigikohtu 25.02.2013 määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Pärnu Maakohtu 08.05.2013 määrusega tagastati hagejale tagatisena tasutud 8174, 49 eurot. Hagi esitamise hetkeks on hageja kohustatud isale tasuma intressi 696, 06 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada hagi tagamisega hagejale tekitatud kahju 696, 06 eurot (TsMS § 391 lg 1 p 1, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2008 otsus nr 3-2-1-49-08) ning tasuda viivist. 06.06.2013 esitas hageja täiendava tõendina kinnituskirja Pärnu Maakohtule, milles hageja isa VS kinnitab, et on laenanud 10.03.2011 hagejale sularahas 8174, 49 eurot ning et hageja on kohustatud laenusummalt tasuma intressi 4 % aastas. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud seda, et ta võttis oma isalt laenu ja kohustus selle pealt tasuma intressi. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel (kas hagejale tekkis kahju just hagi tagamisega). Hageja poolt esitatud tõend - kinnituskiri - ei ole asjakohane ega usaldusväärne ning sellega ei saa tõendada kahju tekkimist. Seega ei ole hageja tõendanud laenulepingu olemasolu ning on kostja vastu esitanud kunstliku kahjunõude. Kõik laenusuhtega seotud kokkulepped on sõlmitud suuliselt ja summad on liikunud sularahas. Samuti erinesid hageja ja tema isa ütlused oluliste laenulepingu tingimuste osas. Ka ei ole hageja suutnud selgelt põhjendada lepingu sõlmimise vajadust. Esimese astme kohtu lahend Pärnu Maakohus jättis 03.01.2014 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 1600 eurot ja viivise õigusabikuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus lahendas asja lihtsustatud korras TsMS § 405 alusel. Maakohus leidis, et Pärnu Maakohtu 12.11.2010, 18.01.2011, 01.03.2011, 03.02.2011 määruste, 05.02.2012 otsuse, arve, seletuskirja, 11.11.2010 hagiavalduse, 08.02.2011 taotluse, maksekorralduste, Riigikohtu määruse, Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, 28.01.2011 taotluse, hageja ja tunnistaja VS ütluste, VS ja ML kinnituskirjade, kinnistu müügilepingu ja konto väljavõtte alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Kohus, vaatamata hageja vastuväitele, võttis asja materjali juurde kostja 18.12.2013 kirjalikud seisukohad. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt on kostja menetluses läbivalt tuginenud samadele väidetele ja seisukohtadele (et hageja väidetud laenusuhteid ei eksisteeri) ega
ole kohtukõne seisukohtades uusi väiteid esitanud. Kostja ei tugine ühelegi tõendile, mida ei ole menetluse kestel uuritud. Kohus määras kindlaks menetluskulud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt kulude väljamõistmine maksimummääras on põhjendatud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 1600 eurot. Maakohus märkis, et asja menetlemine on olnud keerukas ja mahukas (on toimunud mitu istungit, kuulatud üle tunnistaja ja hageja). Lisaks sisaldab väljamõistetav summa kostja esindaja sõidukulusid, kuna kostja ei ole lisaks õigusabikuludele taotlenud sõidukulude väljamõistmist. Põhjendatud on ka kostja taotlus hagejalt viivise väljamõistmine menetluskuludelt (TsMS § 177 lg 2 alusel) VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohtu otsus on täielikult põhjendamata, sellest ei nähtu, millistele tõenditele kohus on tuginenud ja milliseid järeldusi on tõenditele tuginedes teinud. Otsuses on loetletud üksnes toimikus olevad materjalid. Menetlusosalised said alles kohtuotsuses teada asjaolust, et kohus lahendab asja lihtmenetluses. Seetõttu oli kohtuotsus poolte jaoks üllatuslik. Menetlusosalised ei ole andnud kohtule nõusolekut otsuse põhjendava osa ärajätmiseks. Hagejale üllatuslikult määras kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse (maksimaalses määras), ilma et hageja oleks sellest teadlik olnud või saanud esitada vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale. Hagejal ei ole võimalik hinnata, kas menetluskulude nimekirjas kajastatu oli vajalik ja põhjendatud. Alusetu on mõista hagejalt välja menetluskulud maksimaalses määras, eriti arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega. Hageja hinnangul on hagiavalduses sisalduvad olulised asjaolud hageja poolt tõendatud, mistõttu ei olnud alust jätta hagi rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et hageja peab talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama, et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2008 otsus nr 3-2-1-49-08, p 13). Hageja on kõiki Riigikohtu lahendis mainitud asjaolusid tõendanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on kohus leidnud, et hagi on tõendamata ning milline eelviidatud asjaoludest oli kohtu hinnangul tõendamata. Kohus rikkus menetlusnorme ka sellega, kui võttis asja materjalide hulka kostja kohtukõne teesid, kuna hageja hinnangul asus kostja kohtukõne teesidega peale asja sisulist lahendamist esitama uusi väiteid, milliste esitamiseks kostjal võimalus puudus. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17.02.2014 määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse peale ilma, et eelnevalt oleks taotletud maakohtult otsuse täiendamist TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt (maakohus on otsuse kaebekorras sellele ka viidanud). Kuivõrd hageja ei teatanud maakohtule soovist esitada otsuse peale kaebust ja otsuse täiendamise tähtaeg on möödunud, luges ringkonnakohus hageja kaebeõigusest loobunuks. Hageja määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus 27.05.2014 määrusega nr 3-2-1-42-14 ringkonnakohtu 17.02.2014 määruse ja saatis asja samale kohtule tagasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium asus seisukohale, et TsMS § 448 lg 41 viiendast
lausest ei tulene seda, et menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või lg 2 alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist, nagu leidsid kohtud. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks saab menetlusosalist lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul (s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Riigikohtu hinnangul ei teinud maakohus otsust TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osata, nagu on ekslikult märkinud ringkonnakohus. Ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsus saab maakohus täiendada, kuid sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata jätmine ei mõjuta apellatsioonitähtaega. Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2014 määrusega võeti hageja apellatsioonkaebus menetlusse ja küsiti kostjalt kirjalikku vastust. Kostja palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu 03.01.2014 otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kuna praeguses asjas on Riigikohus leidnud, et tegemist ei ole kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsusega (TsMS § 444 lg 4), vaid lihtsustatud põhjendusi sisaldava otsusega (TsMS § 444 lg 2) ning menetlusosalisel on õigus otsust apellatsiooni korras vaidlustada, sõltumata eelnevast taotlusest otsuse põhjendusi täiendada, siis vaatab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel kaevatava otsuse läbi. Tulenevalt seadusest, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustaud korras (TsMS § 405 lg 1), kusjuures kohtul tuleb tagada menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimine (TsMS § 405 lg 2). Antud juhul ei ole maakohus nimetatud norme järginud. Kuigi kohtul oli formaalne alus vaidluse lahendamiseks lihtmenetluse korras, ei ole ta seda faktiliselt teinud. Asjaolu, et maakohus on otsuses tuginenud lihtmenetlust reguleerivatele sätetele, ei kajasta menetluse tegelikku iseloomu. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole asja menetlemisel lähtunud lihtmenetluse vastavatest sätetest, vaid on alles otsust tehes sellekohasele normile viidanud. Pealegi nähtub ka menetluskulude jaotuse põhjendustest, et kohus on ka ise käsitlenud vaidlust keerukana ja menetlustoiminguid suuremahulistena. Vaid otsuse põhjenduste sisulisest puudumisest võib tuletada kohtu arvamust antud hagi kui lihtmenetluses läbivaadatava vaidluse suhtes. Kuid kui lihtmenetluse puhul on kohtul õigus piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, siis ei tähenda see siiski seda, et kohtulahend võiks sisaldada lühidat loetelu vaheldumisi kohtulahenditest, menetlusdokumentidest, tõenditest jm (asjaolud, mis ei olnud vaidluse all, ei vajanud tõendamist). Õiguslikku põhjendust kontrollitav kohtuotsus ei sisalda. Kohtuotsuses hagi suhtes tehtud lõppjäreldust ei ole võimalik seostada hageja esitatud tõenditega. Kuna maakohtu otsuses sisalduva lõppjärelduse kujunemist ei ole ringkonnakohtul seetõttu võimalik kontrollida, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Vastasel juhul tuleks ringkonnakohtul asuda apellatsioonimenetluses tõendeid esmakordselt hindama, millega võetaks menetlusosalistelt võimalus vaidlustada tõenditele antavat kohtu hinnangut.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hagi tagamise korras menetlusosalise raha seismine enam kui kahe aasta jooksul kohtu tagatiste kontol tsiviilasjas, milles lahend tehti selle isiku kasuks, ei võimalda hinnata toimunut sündmuseks, mis eelduslikult põhjustas isikule kahju. Samuti seda, kas 4%-line aastaintress kohtumääruse alusel deposiiti tasutud rahalt, sõltumata raha saamise allikast, on mõistlik või mitte. Kuna hageja tõendas, et keelumärke kinnistusregistrist kustutamine oli vajalik, sest hageja soovis kinnistut võõrandada (mida ta ka tegi), ning see asendati raha maksmisega tagatiste kontole, siis peab kohus otsuses andma ka sellele hinnangu. Kui kohus siiski leiab, et hageja peab laenuvõtmist tõendama, kuid tema esitatud tõendid ei ole selleks piisavad, tuleb seda hagejale selgitada ning öelda, milliseid tõendeid peaks tal täiendavalt esitama. Kui maakohus pidas vajalikuks kuulata erinõude korras üle tunnistaja, siis tuleks ka tema ütlusi arvestada (hinnata), samuti hinnata vande alla antud hageja seletust.
Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule, jaotatakse menetluskulud asjas uue otsuse tegemisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.