2-14-53815/9 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-14-53815 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik 30.06.2014.a esitas XXX Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ning pärandvara hooldaja määramiseks. XXX(surnud XXX.a) kuulus XXX asuv pooleliolev majavaldus, mille pärisid 1/3 mõttelises osas avaldaja ja 1/3 mõttelises osas avaldaja vend XXX. 1/3 mõtteline osa pooleliolevast majavaldusest on siiani XXX nimel, kuivõrd XXX abikaasa XXX(surnud XXX.a) esitas küll 24.04.1990.a avalduse oma abikaasa järel pärandi vastuvõtmiseks, kuid ei vormistanud kunagi seda enda nimele. Avaldajal puuduvad andmed selle kohta, kes on XXX pärijad, kuna XXX on surnud juba enam kui 6 aastat ning tema vara võimalikud pärijad ei ole selle jooksul pärandit vastu võtnud ega enda nimele vormistanud. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud leiab avaldaja, et tal on käesolevas olukorras võimalik kaitsta oma seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi vaid seeläbi, kui XXX pärandvarale määratakse valitseja ning kohus annab valitsejale õigused selle pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, mis võimaldavad XXX asuva poolelioleva elamu aluse maa erastamise ja kinnistamise. Avaldaja leiab, et XXX pärandvara, mis koosneb 1/3 mõttelisest osast XXX asuvast pooleliolevast elamust, vajab pärandvara hooldamist ning loetletud vara vajab hoolduse käigus võõrandamist. Kuna tegemist on kaasomandis oleva varaga, siis seisab seetõttu ka avaldaja omandis olev osa kasutuseta, sest kuni omandisuhted on segased, siis ei saa elamut lõpuni valmis ehitada. Samuti ei saa avaldaja oma omandiosa võõrandada, sest maa on siiani erastamata ja kinnistamata. Seega kuni XXX vara pärijad ei ole teada ega ka pärandit vastu võtnud ei saa avaldaja sisuliselt oma osa eest hoolitseda, seda võõrandada ega selle vara kordategemiseks näiteks pangalt laenu küsida. Kõik see on viinud olukorrani, kus pooleliolev elamu lihtsalt seisab juba aastaid ja laguneb. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja rakendada XXX pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamist; määrata XXX pärandvara hooldajaks avaldaja; lubada pärandvara hooldajale teha XXX XXX asuva pärandvaraga kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks; määrata XXX pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur Priit Petter. Ärakuulamisel nõustus avaldaja XXX määramisega pärandvara hooldajaks. XXX on oma nõusoleku pärandvara hooldajaks määramiseks andnud. Kohtumääruse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui TsMS 57. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. PärS § 110 lg 1 p-d 1-3 annavad kohtule aluse pärandaja surma korral rakendada pärandavara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Käesoleval juhul ei ole XXX pärijad selgunud ning keegi pärandit vastu võtnud ei ole. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2-14-53815 XXX suri XXX .a. Notariaalset testamenti ega pärimislepingut XXX ei teinud. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine XXX pärijate poolt on ebaselge, on põhjendatud rakendada tema pärandvara suhtes hoiumeetmeid. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. XXX on andnud kohtule oma nõusoleku XXX pärandvara hooldajaks hakkamise kohta. Kohtu hinnangul on XXX sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XXX pärandvara hooldajaks XXX, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 4 alusel ei ole hooldajal õigus käsutada pärandisse kuuluvat kinnisasjas, kohus võib PärS § 112 lg 1,4 mõtte kohaselt anda loa kinnisasja käsutamiseks. Kohus leiab, et on põhjendatud anda pärandvara hooldajale luba vajadusel lõpetada XXX asuva majavalduse kaasomand ning loa andmine ei ole vastuolus võimalike pärijate huvidega. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on 3(4)

2-14-53815 nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145). Ülaltoodust lähtuvalt määrab kohus XXX pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Priit Petteri, kellele kohus annab pärandajate kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale.