P.S. hagi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
6960 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja P.S. (isikukood XXXX elukoht XXX) kostja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (registrikood: 90006006, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn), esindaja Mari Rask, Heli Raidve Tööõigusabi AS, Gonsiori 25-12, e-post: [email protected]
Kohtuistungi aeg
14.aprillil 2014
Protokollija
Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.P.S. on saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ülesütlemisavalduse kätte 9. septembril 2013. P.S. 9. oktoobri 2013 avaldus Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu 6960 euro saamiseks on tehtud menetlustähtaega järgides.
2.Jätkata tsiviilasja menetlust. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.P.S. (hageja) esitas 9. oktoobril 2013 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu, kokku 6960 euro, saamiseks.
2.Kostja palus kohaldada hageja nõudele aegumist ning juhul, kui töövaidluskomisjon otsustab aegumist mitte kohaldada, jätta hageja nõuded rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt saadeti avaldajale ülesütlemisavaldus e-kirjaga temale tööandja antud aadressil 4. septembril 2013. Hagejale oli tööandja andnud sülearvuti ja võimaldanud e-kirjade lugemise väljaspool töökohta. Ülesütlemise avalduse saatmise kirjas on kostja märkinud, et teatis loetakse kätte saaduks hetkest, mil Outlook saadab kättetoimetamisteate. Kostja sai kättetoimetamisteate 4. septembril 2013, kostja leiab, et seda kuupäeva tuleb lugeda ka ülesütlemisavalduse kättesaamise päevaks. Kuna töölepinguseaduse (TLS) § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, siis ei ole avaldaja esitanud avaldust seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. TLS § 105 lg 2 järgi on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemises märgitud tähtpäeval, kui hagi või avaldust ei esitatud tähtaja jooksul. Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja vaidles hageja nõudele ka sisuliselt vastu leides, et töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seaduslik alus. Töövaidluskomisjon jättis 13. novembri 2013 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon rahuldas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 143 ja 69 lg 2 järgi ning leidis, et hagejal oli võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni õigeaegselt. Töövaidluskomisjon luges ülesütlemise avalduse saamise päevaks 4. septembri 2013, ning leidis, et hageja ei ole esitanud avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
3.Hageja esitas 10. detsembril 2013 Tartu Maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ning mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku 6960 eurot. Hageja viibis 2. septembrist kuni 6. septembrini 2013 puhkusel. Hageja leidis, et tööandjale oli tema töölt eemalolek teada, tööalaseid kirju sai ta lugeda tööle naasmisel 9. septembril 2013. Hagejal puudus võimalus väljaspool kontorit kasutada töökeskkonda vpn. Enne septembris 2013 puhkusele jäämist andis hageja sellest teada ka järelevalve- ja riskijuhtimise üksuse juhile T.T.. Kostja otsuse alusel on 9. september 2013 hagejale määratud hüvitise tööpäevade arvestamise aluseks. Viimane kinnitab hageja ülesütlemise avalduse kättesaamise kuupäeva. Sülearvuti anti hagejale mitte kaugtöö, vaid töö tegemiseks. Alates augustist 2013 ei olnud hagejal enam senist vastutust, ta ei olnud enam üksuse juht, seega puudus vajadus hilisteks ja öisteks töötundideks. Hagejal ei olnud nutitelefoni, millega meile lugeda. Mõistlik võimalus ei ole puhkuse ajal tööalaseid kirju lugeda. Hageja ei ole kinnitanud oma koondamise soovi. Hageja oli teadlik, et talle võib saabuda e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavaldus, kuid ta oli kindel, et see saabub tema tööl viibimise ajal pärast puhkust, alates 9. septembrist 2013. Hageja arvestas kostjaga läbirääkimistega. Kostja 8. oktoobri 2013 vastuskirjas ei ole märgitud, et hageja kiri on peale täiendava hüvitise nõudmise ebaselge ja ei saa ollagi aluseks läbirääkimiste pidamiseks koondamise üle.
4.Kostja jäi vastuses hagile oma töövaidluskomisjonile esitatud taotluse juurde kohaldada hageja nõuetele aegumist. Kostja leidis lisaks, et TsÜS § 69 lg kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega ei ole seadus sätestanud nõuet, et tahteavaluse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri. Kostja on tõendanud, et ülesütlemisavaldus jõudis hageja mõjusfääri 4. septembril 2013. TsÜS § 69 lg 2 järgi ei pea tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Kostja on seisukohal, et mõistlik võimalus ülesütlemisavaldusega tutvumiseks tekkis hagejal koheselt peale kostja poolt saadetud e-kirja jõudmist hageja e-postkasti. Kostja oli teinud omapoolselt kõik vajaliku, et hageja saaks teha kaugtööd (töötada kodus). Hagejale oli antud sülearvuti, milles sisalduv tarkavara tagas hagejale ligipääsu väljaspool töökohta tööandja antud e-postkasti. Vajaliku internetiühenduse omamine oli hageja kohustus. Kostjale oli teada, et hagejal on kodus vajalik internetiühendus, sest hageja oli kostjaga suhelnud e-kirja teel nii puhkuse ajal kui ka puhkepäevadel. Hageja sai e-kirju lugeda mitmesuguseid erinevaid võimalusi kasutades. Hageja oli 29. augustil teadlik koondamisest ja ka töölepingu lõppemise kuupäevast. Kostja ei ole peale töösuhte lõppemist asunud hagejaga mingisugustesse läbirääkimistesse koondamise õiguspärasuse üle. Kostja palus kohaldada hageja nõuetele aegumist ning teha vaheotsus kostja esitatud aegumise kohaldamise taotluse suhtes enne tsiviilasja sisulist arutamist. Maakohus leidis 4. veebruari 2014 kohtuistungil, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus leiab, et P.S. on saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ülesütlemisavalduse kätte 9. septembril 2013. P.S. avaldus Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile on tehtud menetlustähtaega järgides. Kostja on esitanud maakohtule taotluse vaheotsusega hageja nõuetele aegumise kohaldamiseks. Maakohus leiab, et kostja nõuet tuleb käsitada taotlusena teha vaheotsusega kindlaks, kas hageja on esitanud töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks menetlustähtaega järgides.
6.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 järgi võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja on saanud töövaidluskomisjoni otsused kätte 19. novembril 2013 ning pöördus Tartu Maakohtusse 10. detsembril 2013. ITVS § 24 lg 3 kohaselt võib avaldaja esitada taotluse kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt juhul, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Tartu Maakohus võttis 23. detsembri 2013 määrusega hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse menetlusse hageja hagina.
7.Vaheotsuse tegemiseks menetlustähtaja suhtes praeguses tsiviilasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu alusel 23. veebruarist 2003 • hageja viibis puhkusel 2. septembrist 2013 kuni 6. septembrini 2013 ja naasis tööle esmaspäeval, 9. septembril 2013 • kostja saatis hagejale e-posti teel töölepingu ülesütlemise avalduse 4. septembril 2014, ekirjas oli märge: „Teatis loetaks kättesaaduks hetkest, mil Outlook saadab kättetoimetamisteate“; Microsoft Outlook teade tuli kostjale 4. septembril 2013 • 9. septembril 2013 kinnitas hageja digitaalallkirjaga ülesütlemise avalduse kättesaamist • hageja edastas kostjale 30. septembril 2013 kirja kokkuleppe pakkumisega • kostja esindaja vastas hageja kokkuleppepakkumisele, et vastus hageja kirjale ei tule hageja määratud tähtajaks, vaid hiljemalt 8. oktoobriks • 8. oktoobril 2013 sai hageja kostja vastuse oma 30. septembri 2013 kirjale • hageja esitas 9. oktoobril 2013 töövaidluskomisjoni avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu saamiseks
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Maakohus leiab, et sama säte kohaldub ka juhul, kui vaidluse esemeks on menetlustähtaeg TLS § 105 järgi. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi on juhul, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja leiab, et hageja avaldus töövaidluskomisjoni kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu saamiseks ei ole tehtud TLS § 105 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul ja avaldust menetlustähtaja ennistamiseks ei ole hageja teinud.
9.Maakohus leiab, et hageja 9. oktoobri 2013 avaldus töövaidluskomisjonile on tehtud menetlustähtaja jooksul. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TLS § 105 lg 1 järgse avalduse või hagi esitamise tähtaja arvutamise alguseks on ajahetk, millal ülesütlemisavaldus on kätte saadud. Hageja väitel sai ta ülesütlemise avalduse kätte 9. septembril 2013, kostja leiab, et 4. septembril 2013. Vastavalt algaks tähtaja kulgemine kas 10. septembril 2013 või 5. septembril 2013 ning viimane avalduse esitamise päeva oleks 9. oktoobril 2013 või 4. oktoobril 2013. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
10.Hageja viibis kokkuleppel kostjaga puhkusel 2. septembrist 2013 kuni 6. septembrini 2013 ja naasis tööle esmaspäeval, 9. septembril 2013. Kostja esitas tõendina ülesütlemisavalduse kättesaamise kohta 4. septembri 2013 Microsoft Outlooki teate. Maakohus leiab, et nimetatud teade on põhimõtteliselt üksnes teate väljasaatmiskinnitus – teade, et server on kontrollinud, et tegemist on reaalselt eksisteeriva aadressiga, teatest endast aga ei ole võimalik aru saada, kas teadet on vaadatud. Seega ei anna kostja esitatud teade saatjale kinnitust selle kohta, kas saajal oli võimalust sellega tutvuda. Seega ei tõenda kostja esitatud 4. septembri 2013 Microsoft Outlook teade kostja kättesaamist. Samuti ei tõenda kostja ühepoolne märge nimetatud teatel, et teatis loetaks kättesaaduks hetkest, mil Outlook saadab kättetoimetamisteate, et sellest hetkest alates saab lugeda avaldus ka hagejale kättetoimetatuks. Kostja personali- ja koolitusüksuse direktori M.M. väitel ei lisata sellised teateid kõikidele e-kirjadele. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja töölt lahkumisega seotud arvete maksmisel arvestati kuupäevaks 9. september 2013. M.M. kinnitusel oli tegemist kostja heatahtlikkusega.
11.Riigikohus on 19. detsembri 2005. a otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-156-05 p.-s 10 leidnud, et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Töötajal on õigus puhkusele – ajale, mil ta ei täida tööülesandeid. Seega saab praegusel juhul lugeda kostja saadetud ülesütlemisavaldus kättesaaduks maakohtu arvates üksnes siis, kui hageja tavapärasest erinevad tööülesanded, töökorraldus, kokkulepped üle tavapärase aja töötamise kohta, ning talle loodud tehnilised võimalused nägid ette tööalaste e-kirjade lugemise erandkorras ka puhkuse ajal. Tööülesannete erakorralise täitmise vajadust ja tööga seotud ekirjade lugemise olulisust võivad mh tõendada eraldi tasukokkulepped, võimalused asenduspuhkuse suhtes vms. Maakohus leiab, et praegusel juhul ei ole kostja toonud menetluses esile ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks asuda järeldusele, et hageja täitis tööülesandeid tavaliselt ka puhkuse ajal.
12.Maakohus leiab, et ei ole põhjendatud praegusel juhul panna tahteavalduse kättesaamise riski hageja kanda. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Maakohus leiab, et praegusel juhul oli kostjal täpselt teada, et hageja viibib puhkusel. M.M.maakohtule antud ütluste kohaselt ei olnud puhkuse ajal e-kirjade lugemine kohustuslik (tlk. 114). Kostja ei ole toonud esile ühtegi erakorralist kokkulepet või muud asjaolu, mille järgi oleks hageja pidanud tööga seotud e-kirju lugema puhkuse ajal. Kostja järelevalve ja riskijuhtimise üksuse direktor T.T. kinnitusel olid hagejale loodud kõik võimalused oma e-kirjade lugemiseks. T.T. väitel ta ei tea, kas hageja on tavapäraselt puhkuse ajal kodutöö võimalust kasutanud, kuid hageja on puhkuse ajal kodutöö võimalust kasutanud ja e-kirju saatnud. T.T. lisas samas, et kui hageja olekski teda teavitanud sellest, et temaga ei ole võimalik puhkuse ajal e-posti teel ühendust saada, siis oleks tegemist tema jaoks ebaolulise, väikse nüansiga, millest ei sõltunud kuidagi kostja töökorraldus. Maakohus leiab, et kui kostja struktuuriüksuse juhile ei ole oluline, kas hageja saab tööalaseid kirju puhkuse ajal lugeda või mitte, ei saa ka põhjendatuks lugeda, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte tema puhkuse ajal. Maakohus nõustub hagejaga, et üldjuhul ei saa lugeda mõistlikuks tööalaste kirjade lugemist ajal, kui töötaja viibib kokkuleppel tööandajaga puhkusel.
13.Kostja leidis 18. veebruari 2014 menetlusdokumendis, et hagejale oli 29. augustil 2013 teada koondamine ja töölepingu lõppemise kuupäev (tlk. 43), seega olles töölt eemal, pidi hageja teadma, et talle saabub e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavaldus. Maakohus on seisukohal, et isegi juhul, kui koondamise asjaolud olid hageja ja kostja vahel kokku lepitud, ei tähenda see seda, et hageja peaks kostjaga kokkulepitud puhkuse ajal lugema tööalaseid e-kirju ja ootama, millel talle saadetakse teade töölepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei ole menetluses toonud esile ühtegi asjaolu, millega põhjendada töölepingu ülesütlemise teate saatmist puhkuse ajal. Vaatamata sellele, et hageja võis eeldada, et kostja saadab töölepingu ülesütlemise avalduse, loeb kohus usutavaks hageja kinnituse, et ta eeldas, et avaldus saadetakse siis, kui ta alustab tööd puhkuse lõppedes (tlk. 89).
14.Maakohus märgib lisaks, et TsÜS § 167 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 167 lg 2 järgi on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Vaatamata sellele, et TLS §-s 105 sätestatu on käsitletav menetlustähtajana, on maakohus täiendavalt seisukohal, et läbirääkimised hageja ja kostja vahel võivad praegusel juhul takistada hea usu põhimõtte järgi ka menetlustähtaja möödumisele tuginemast. Hageja on saanud kostjalt 1. oktoobril 2013 kirja, milles kostja teatab, et ta võtab seisukoha hageja pöördumisele hiljemalt 8. oktoobriks 2013 (töövaidluskomisjoni tlk 65). Kuigi tunnistaja väitel oli 8. oktoober määratud arvestades kostja töötaja puhkusel viibimist, oli kostjale hageja avaldusest selgelt ja üheselt arusaadav, et hageja soovib oodata enne töövaidluskomisjoni poole pöördumist ära kostja seisukoha. Seega mõjutas kostja enda käitumine samuti otseselt töövaidluskomisjonile avalduse esitamise aega.
15.Maakohus leiab, et P.S. on saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ülesütlemisavalduse kätte 9. septembril 2013. P.S. 9. oktoobril 2013 avaldus Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu 6960 euro saamiseks on tehtud menetlustähtaega järgides. Tsiviilasja menetlust tuleb jätkata.