II (I) hagi AS-i Esmar Vesiroos vastu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 20.06.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.01.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
II apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja II (sünd XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXX
XX-XX, XXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu Kostja AS Esmar Vesiroos (registrikood 10356711, asukoht Lille 4-316, Pärnu), lepinguline esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.01.2014 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta esimese astme kohtu menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud II kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.II esitas 20.09.2013 Pärnu Maakohtule hagi AS-i Esmar Vesiroos vastu aktsionäride 20.06.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuse nõukogu liikmete valimise kohta kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks.
2.Hageja nõude aluseks oli asjaolu, et vaidlustatud otsus võeti vastu seadust ja äriühingu põhikirja rikkudes. Hageja leidis, et üldkoosolek pidanuks esmalt määratlema nõukogu liikmete arvu ja seejärel valima nõukogu liikmed. Koosoleku juhataja ei pannud hageja pakutud päevakorda üldse hääletusele ja valis nõukogu liikmed ühekaupa lihthäälteenamusega. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Nõukogu liikmete arvu kindlaksmääramise küsimuse otsustamine ei oma nõukogu liikmete valimise küsimuse otsustamisel iseseisvat õiguslikku tähendust.
4.Koosoleku päevakorras oli nõukogu liikmete valimine. Seadus ega aktsiaseltsi põhikiri ei näe ette vajadust eraldi määrata nõukogu liikmete arvu. Nõukogu liikmete arvu kindlaksmääramise küsimus eraldi punktina päevakorda võetud ei olnud. Kuna koosoleku päevakorras oli nõukogu liikmete valimine, nõukogu liikmed valiti aktsionäride poolt esitatud kandidaatide hulgast ja valitud nõukogu liikmete arv vastab ÄS § 318 lg-s 1 ja kostja põhikirja p-s 3.7. nõuetele ning valituks osutusid kõik kandidaadid, kes said koosolekul hääli, on koosolekul vastu võetud otsus seaduslik ning selle kehtetuks tunnistamiseks igasugune alus puudub.
5.Üldkoosoleku otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Kostja leidis, juhindudes ÄS § 3011 lg-st 1, et üldkoosoleku otsus ei riku kostja võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, otsus pole vastuolus headele kommetega. Otsuse teinud kostja omanike üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud ja üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole.
6.Hageja tuginemine ÄS § 322 lg-le 7 ning asjaolule, et juhatuse liiget LI-t ei kutsutud juhatusest tagasi ning moodustati põhikirjaga vastuolus olev kaheliikmeline juhatus ning valiti teiseks juhatuse liikmeks SD autojuht, pole asjakohased. Hageja poolt vaidlustatud otsusega ei ole otsustatud juhatuse liikmete valimise ega tagasikutsumise üle. Maakohtu otsus
7.Pärnu Maakohus jättis 28.01.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kohus leidis, et nõukogu liikmete arvu kindlaks määramise küsimuse otsustamine ei oma nõukogu liikmete valimise küsimuse otsustamisel iseseisvat õiguslikku tähendust. Kostja üldkoosoleku päevakorras oli nõukogu liikmete valimine. Vastavalt ÄS § 298 lg 1 p-le 4 on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. Lähtuvalt ÄS § 318 lg-st 1 on nõukogul kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Vastavalt kostja põhikirja p-le 4.1. koosneb aktsiaseltsi nõukogu kolmest kuni viiest liikmest. Sellest kohus järeldas, et seadus ega aktsiaseltsi põhikiri ei näe ette
vajadust eraldi määrata nõukogu liikmete arvu. Kohus leidis, et vastavalt päevakorrale pidi koosolek otsustama nõukogu liikmete valimise küsimuse. Valimine tuli viia läbi vastavalt seaduse ja kostja põhikirja nõuetele. Koosoleku päevakorras oli nõukogu liikmete valimine, nõukogu liikmed valiti aktsionäride poolt esitatud kandidaatide hulgast ja valitud nõukogu liikmete arv vastab ÄS § 318 lg-le 1 ja kostja põhikirja p 3.7. nõuetele. Kostja põhikirja p-s.3.8 on loetletud küsimused, mis nõuavad 2/3 häälteenamust, juhatuse liikme valimine selleks küsimuseks ei ole, samuti pole otsustatud nõukogu liikme ennetähtaegset tagasikutsumist, mis nõuaks sama häältekvooti. Valituks osutusid kõik kandidaadid, kes said koosolekul hääli. Kohus leidis, et koosolekul vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. Kohtu arvates oleks olnud täielikult korrektne, et arutatud oleks hageja pakutud küsimust.
9.Kohus leidis, et kostja üldkoosoleku otsus ei riku kostja võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, otsus pole vastuolus heade kommetega. Otsuse teinud kostja omanike üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud ja otsuse teinud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. Vaidlustatud kostja üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ÄS §-s 3011 nimetatud alused puuduvad. Hageja pole oma hagis ega hiljem ühelegi ÄS § 3011 sätestatud võimalikule alusele ka tuginenud. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus on otsuse tegemisel lähtunud täielikult vastustaja vastustes esitatud vastuväidetest. Kohus on jätnud hindamata hagiavalduses toodud asjaolu, mille kohaselt apellant keeldus osa võtmast üldkoosolekul ebaseaduslikust hääletamisest ja tõendi, mille kohaselt esitas apellant üldkoosolekul eriarvamuse. Samuti on tähelepanuta jäetud asjaolu, et aktsiaseltsi põhikirja p 3.7. võeti vastu kindla eesmärgiga – otsused on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad mõlemad aktsionärid, kellel on enamushääled.
12.Koosoleku juhataja otsustas mitte panna koosolekul hääletamisele aktsionäride poolt õigeaegselt esitatud eelnõu, millega rikkus aktsionäride õigust teostada oma õigusi aktsiaseltsi üldkoosolekul ÄS § 290 mõistes. Pannes hääletusele isikud olukorras, kus nõukogu koosseisu suurus ei olnud kokku lepitud ning jättes hääletusele panemata apellandi ja AB ettepaneku nõukogu liikmete valimiseks, viis koosoleku juhataja, kes esindas aktsionäre, kes omavad isikuhääletamisel enamushääli, läbi ühe enamushääli omava aktsionäri tahte ilma teise enamushääli omava aktsionäri nõusolekuta. Riigikohus on leidnud, et vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (RK nr 3-2-1-9711). Koosoleku juhataja, rikkudes koosoleku läbiviimise korda, on saavutanud tema poolt esindatavatele aktsionäridele meelepärase otsuse, valides aktsiaseltsi nõukogusse isikud, kelle huvides ei ole aktsiaseltsi kui terviku tegevus, vaid kahe aktsionäri huvide eelistamine.
13.AS Esmar Vesiroos põhikirja p-s 4.1. on sätestatud, et nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Seega enne, kui otsustatakse hakata valima nõukogu liikmeid isikuliselt, peab aktsiaseltsi üldkoosolek otsustama nõukogu koosseisu suuruse vastavalt põhikirjale. Aktsiaseltsi põhikirja vastuvõtmisel sätestati p-s 3.7 otsuste vastuvõtmiseks 2/3 häälteenamuse nõue eesmärgistatult. Aktsionäridel oli kokkulepe, et otsused on vastu võetud ainult sellisel tingimusel, kui otsuse poolt on mõlemad enamusaktsiaid omavad aktsionärid, s.t apellant tahtis olla kõikide aktsiaseltsi juhtimise ja tegevusega seotud otsuste juures ning eelkõige teostada aktiivselt järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
14.Kui kohus leidis, et apellandi poolt esitatud eelnõu arutamata jätmine koosolekul ei olnud täielikult korrektne, siis oleks maakohus pidanud andma hinnangu selle kohta, kas üldkoosolekul osalenud aktsionärid ja juhataja rikkusid oma käitumisega apellandi õigust teostada oma õigusi aktsiaseltsi üldkoosolekul; apellandi eriarvamus oli õigustatud või mitte; vastav rikkumine oli kooskõlas heade kommetega või mitte; koosmõjus eeltooduga toimus koosoleku läbiviimise korra rikkumine.
15.Maakohus ei ole apellandi poolt esitatud vastuväiteid ja tõendeid kogumina ning koosmõjus ÄS §-ga 32, § 322 lg-ga 7 ja § 302 lg-ga 1 hinnanud ega põhjendanud ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et üldkoosoleku otsuse tühistamiseks alused puuduvad.
16.Üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel ei ole määravaks asjaolu, et otsuse teinud vastustaja omanike üldkoosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud ja seetõttu pole vastustaja üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda rikutud. Aktsionäri ja üldkoosoleku otsus vastuolus hea usu põhimõttega, kuna aktsionäride ja koosoleku juhataja käitumise/tegevuse tulemusel on apellandi osalus äriühingus muutunud sisuliselt väärtusetuks. TsÜS § 32 kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte eesmärgiks on muuhulgas vältida olukordi, kus ebaõiglust õigustatakse näilise juriidilise korrektsuse argumendile tuginemisega.
17.Aktsiaseltsi aktsiate väärtuse (mis on otseses seoses aktsiaseltsi varadega) suurendamisest on huvitatud eelkõige aktsionärid, sellest tulenevalt tehti ka ettepanek valida aktsiaseltsi nõukogu aktsionäridest, et ei tekiks kontrollivat aktsionäride blokki, kes saavad faktiliselt kontrollimatult kasutada aktsiaseltsi varasid enda huvides. Kuna aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek ÄS § 317 lg 1 alusel, on ilmselge, miks oli enamushääli omavatel aktsionäridel vajalik eirata põhikirjas sätestatud koosseisu suuruse valimise nõuet ning valida enamushäälega endale sobivaid nõukogu liikmeid. Tegevus sellise eesmärgi saavutamise nimel on õigusvastane. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses paikapidav ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna osad hageja poolt maakohtus tõstatatud küsimused on jäänud maakohtu otsuses vastuseta, on kaebuses väljendatud sellekohane pahameel põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuses esineva puudused siiski kõrvalda ja TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel otsuse põhjendusi apellatsioonkaebusele vastates täiendada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. ÄS § 3011 lg 1 järgi on aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus tühine, kui see rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, kui see ei vasta headele kommetele, kui selle teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
21.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium esmalt, et ei jaga hageja seisukohta, et 20.06.2013 toimunud üldkoosolekul tulnuks esmalt otsustada nõukogusse valitavate liikmete arv. Ringkonnakohus nõustub selles osas kostja ja maakohtu seisukohaga, et
kuivõrd seltsi põhikiri reguleerib p-s 4.1 kõnealusel juhul nimetatud küsimust ja näeb ette, et nõukogu liikmeid peab olema vähemalt kolm ja mitte rohkem kui viis (tlk 61), siis ei pea nõukogu valimisel liikmete arvu üle tingimata igakordselt täiendavalt otsustama. Samuti ei pea sellises olukorras jääma nõukogu moodustamata, kui üldkoosolekul nõukogu liikmete arvus üksmeelele ei jõuta, nagu ka kõnelausel koosolekul juhtus (tlk 15). Nõukogu liikmete arv sõltub sel juhul hääli saanud kandidaatide arvust. Kui kandidaate on rohkem, kui põhikirjas ettenähtud maksimaalne liikmete arv, osutuvad ÄS § 299 lg 2 järgi valituks need viis kandidaati, kes said teistest enam hääli ning häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
22.Hageja seisukoht, et hääletusele oleks tulnud panna hageja poolt esitatud neli kandidaati ühtse nimekirjana, ei ole samuti õige. Seadusest sellist kohustust ei tulene ning kellegi õigusi ei saa rikkuda ega isikuvalimiste põhimõttega vastuolus olla olukord, kus iga kandidaat eraldi läbi hääletatakse. Kuigi kandidaatide ühtse nimekirjana hääletusele panek ei ole isikuvalimistel Riigikohtu 23.04.2014 otsuse nr 3-2-1-23-14 p-i 23 järgi keelatud, ei ole kõnealusel juhul sellest keeldumine hageja õiguste riivet kaasa toonud. Hageja ei ole hagis ega apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas oleks ühtse nimekirjana hääletamine hääletuse tulemust muutnud ja seetõttu on sisutu hageja viide Riigikohtu 27.10.2011 otsuse nr 3-2-1-97-11 p-le 27, milles on leitud, et hääletamise viis ei tohiks üldjuhul oluliselt mõjutada hääletustulemust ning tagada tuleks, et ühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust. Üldkoosoleku protokollist (tlk 13-16) nähtuvalt ei ole ükski koosolekust osa võtnud neljast aktsionärist hageja kandidatuuri eraldi läbi hääletades toetanud ja seetõttu ei ole põhjust arvata, et juhul, kui hageja kandidatuur oleks olnud hääletusel ühena ühtses nimekirjas nimetatud isikutest, oleks ta toetust leidnud.
23.Kaebuse väited, mis puudutavad hageja valituks osutunute hulgast välja jäämisega kaasnevat võimatust osaleda läbi nõukogu seltsi juhtimises, ei ole vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Tegemist on äriühingute juhtimisel rakenduva korporatiivdemokraatliku paratamatusega. Samuti ei ole asjakohased kaebuse väited, mille kohaselt on muutunud kostja aktsiad hagejale mittemeelepärase nõukogu koosseisu tõttu väärtusetuks. Hageja ei ole toonud esile ühtegi faktilist asjaolu, mis annaks põhjust näha üldkoosolekul toimunud hääletuse tulemuse ja hagejale kuulvate kostja aktsiate väärtuse vahel põhjuslikku seost. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendeid selle kohta, et aktsiate hinnas oleks pärast kõnealust üldkoosolekut sel põhjusel muutusi toimunud.
24.Muus osas on maakohus hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lgst 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
25.Eeltoodut kokkvõttes leiab kolleegium, et üldkoosolekul osalenud kostja aktsionärid ja koosoleku juhataja ei rikkunud hageja õigust teostada oma õigusi aktsiaseltsi üldkoosolekul, samuti ei ole rikutud häid kombeid. Hageja esitatud eriarvamus ei ole põhjendatud (tlk 18-19) ning koosoleku läbiviimise korda ei ole rikutud viisil, mis annaks põhjust kahelda üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtivuses.
26.Kuivõrd maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse
menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Kaija Kaijanen
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.