RP hagi Edelaraudtee Infrastruktuuri AS vastu töösuhte olemasolu tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks või kohtus töölepingu lõpetamise korral hüvitise saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2014, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.aprilli 2014 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid
RP apellatsioonkaebus Edelaraudtee Infrastruktuuri AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RP apellatsioonkaebuse hind 2149,92 eurot Edelaraudtee Infrastruktuuri AS apellatsioonkaebuse hind 2024,52 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Nelli Loomets Kostja: Edelaraudtee Infrastruktuuri AS (registrikood 10786958), lepinguline esindaja Harland Paas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.aprilli 2014 otsus osas, millega kohus jättis osaliselt, so 2149,92 euro ulatuses rahuldamata RP hagi TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi hüvitise saamiseks rahuldada ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Tuvastada, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt RPle 30.10.2013 tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tühine. 2.3.Lõpetada RP ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS vahel 15.12.2011 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt 01.11.2013. 2.4.Välja mõista Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-lt RP kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis tema 6 kuu keskmise töötasu suuruses, so 4174,44 eurot.
3.RP apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Edelaraudtee Infrastruktuuri AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kanda.
EDASIKAEBE KORD
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud
1.RP töötas alates 07.08.1989 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-s, 15.12.2011 sõlmitud töölepingu nr 7252 muudatuse järgi jaamakorraldaja ametikohal. 13.06.2012 valiti RP Eesti Raudteelaste Ametiühingu Edelaraudtee ametiühingu osakonna peausaldusisikuks. 17.06.2013 läbis ta tööandja suunamisel korralise tervisekontrolli Qualitas Arstikeskuses, mille töötervishoiuarst leidis, et ta sobib töötama jaamakorraldajana. 28.08.2013 tehti RPle tööandja suunamisel uus tervisekontroll Qualitas Arstikeskuses, mille töötervishoiuarsti välja antud tervisetõendi kohaselt võib RP töötada jaamakorraldajana kuni 28.08.2014, kuid ei ole soovitatav öötöö ja tööaja pikkuseks peaks olema 8 tundi.
2.Tööandja pöördus 18.09.2013 Eesti Raudtee Ametiühingu poole arvamuse saamiseks RPle töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. 02.10.2013 arvamuses ei 2(7)
nõustunud ametiühing töölepingu ülesütlemisega, leides, et see ei ole põhjendatud ega mõistlik. Tööandja ütles 31.10.2013 avaldusega RPle töölepingu üles alates 01.11.2013 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et tal ei ole võimalik kohaldada RPle töötervishoiuarsti 28.08.2013 tervisekontrolli otsusele vastavat töörežiimi, sest see tooks kaasa senise töökorralduse muutmise ja uute töötajate palkamise, kusjuures töö ümberkorraldamine seaks teised jaamakorraldajad võrreldes hagejaga põhjendamatult halvemasse olukorda. Tööandjal teist tööd töötajale pakkuda ei ole. RP ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping mittelõppenuks; kohustada tööandjat jätkama avaldajaga töösuhet ja välja mõista tööandjalt töötaja kahju hüvitamiseks tema saamata jäänud töötasu alates 02.11.2013.a. kuni tööle ennistamiseni iga sunnitud töölt puudutud tööpäeva eest 40,41 eurot. Juhul kui töösuhte jätkamine ei ole võimalik palus RP lõpetada töölepingu töövaidluskomisjoni otsusega; välja mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis 6 kuu keskmise töötasu ulatuses - 4049,04 eurot brutos ja seoses töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmisega vähem saadud töötasu summas 2343,78 eurot brutos. RP loobus töövaidluskomisjoni istungil oma nõudest välja mõista tööandjalt hüvitis töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest, sest tööandja maksis talle selle hüvitise välja. Töövaidluskomisjoni 23.12.2013 otsusega jäeti RP nõuded rahuldamata ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 88 lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu. RP ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi Edelaraudtee Infrastruktuuri AS vastu, paludes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping mittelõppenuks; kohustada kostjat jätkama hagejaga töösuhet ja välja mõista kahju hüvitamiseks hageja saamata jäänud töötasu alates 02.11.2013 kuni hageja tööle ennistamiseni iga sunnitud töölt puudutud tööpäeva eest 32,36 eurot. Juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole võimalik, palus hageja alternatiivselt lõpetada töölepingu kohtuotsusega ja välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis 6 kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 4174,44 eurot (695,74x6). Hagiavalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemine tööandja poolt tühine, sest puudus TLS § 88 lg 1 p 1 sätestatud seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks. Tööandjal ei olnud alust saata teda uude tervisekontrolli, kui eelmisest oli möödunud vaid 2 kuud. Hageja tervislik seisund ei takistanud teda tööd tegemast, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja rakendas teda tööle ka pärast 28.08.2013 töötervishoiuarsti otsust 12-tunnistesse töövahetustes. Tööandja ei arutanud teiste töötajatega töögraafiku muutmise võimalusi viisil, et hageja oleks saanud töötada 8 tundi ilma öötööta ega pakkunud talle ka teist tööd, milleks teda kohustab TLS § 88 lg 2. Kostja ei kohelnud hagejat võrdselt teiste töötajatega, sest hageja kaotas töökoha, kuigi oli võimeline töötama jaamakorraldajana. Tulenevalt asjaolust, et hageja oli valitud töötajate esindajaks (peausaldusisikuks) 2012.a, millest kostja oli teadlik, tuleb tööleping hagejaga lugeda lõppenuks TLS § 92 lg 3 ja lg 1 p 4 kohaselt põhjusel, et töötaja esindas seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Tööandja ei ole vastupidist tõendanud.
Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei olnud võimalik töötervishoiuarsti soovitusi järgida, sest jaamakorraldajate töö on korraldatud graafikujärgse tööajaga, mistõttu ühele töötajale 8-tunniste tööpäevade kehtestamine ei olnud võimalik ja oleks tinginud kogu senise töökorralduse muutmist ja täiendava tööjõu palkamist ning teiste jaamakorraldajate põhjendamatult halvemasse olukorda panemist hagejaga võrreldes. Hagejale ei olnud teist tööd pakkuda.
3(7)
Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et kostja poolt hagejale tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt 01.11.2013 ja mõistis kostjalt hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest välja hüvitise hageja 3 kuu keskmise töötasu suuruses - 2024,52 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 1989. a jaamakorraldaja ametikohal, 13.06.2012 valiti hageja Eesti Raudteelaste Ametiühingu Edelaraudtee ametiühingu osakonna peausaldusisikuks, millest teavitati tööandjat 25.07.2012 kirjaga; 17.06.2013 läbis hageja tööandja suunamisel korralise tervisekontrolli arstikeskuses Qvalitas, kus töötervishoiuarst kinnitas tervisetõendis, et hageja võib töötada jaamakorraldajana, kuid talle ei ole soovitatav öötöö ning tema tööaja pikkuseks peaks olema 8 tundi; kostja küsis Eesti Raudtee Ametiühingult arvamust hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kuid Eesti Raudteelaste Ametiühing asus seisukohale, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud ega mõistlik , kuid vaatamata sellele ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 30.10.2013; ülesütlemise avalduse sai töötaja kätte 31.10.2013. Vaidlus on selle üle, kas hagejale kui töötajate esindajale töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt oli seaduslik.
12.Tulenevalt asjaolust, et hageja oli valitud kostja juures töötamise ajal töötajate peausaldusisikuks ja ametiühingu juhatuse liikmeks, pidi kostja talle töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks küsima arvamust Eesti Raudtee Ametühingult vastavalt TLS § 94 lg-le 1. Ametiühingult saadud vastuse kohaselt ei peetud töölepingu lõpetamist hagejaga mõistlikuks ja põhjendatuks, sest töötervishoiuarsti seisukoha kohaselt sobis hageja töötama jaamakorraldajana. Kuna kostja ei arvestanud ametiühingu seisukohaga töölepingu ülesütlemisel, oleks tal tulnud nende arvamuse arvestamata jätmist põhjendada vastavalt TLS § 94 lg 2 viimasele lausele. Kostja seda aga ei teinud. Ülesütlemise avalduses on üksnes märgitud see, et töösuhet ei ole võimalik jätkata tulenevalt hageja tervislikust seisundist, kostjal puudub võimalus kindlustada hagejale vaid 8-tunnised tööpäevad, vältides öötööd, kusjuures hageja suhtes nimetatu kohaldamine tingiks kostja juures töö ümberkorraldamise ja teiste jaamakorraldajate põhjendamatult halvemasse olukorda viimise.
13.Arvestades asjaoluga, et kostja ei põhjendanud töölepingu ülesütlemise avalduses, miks ta ei arvesta hageja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ametiühingu arvamust ja tööandja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt tooks hagejale sobivate töötingimuste rakendamine kostja jaoks kaasa töö ümberkorraldamise ja teiste jaamakorraldajate põhjendamatult halvemasse olukorda viimise, kusjuures kostja juures kehtestatud jaamakorraldajate tööaja graafikute kohaselt töötavadki jaamakorraldajad 4, 8, 12 või 16 tunniste vahetustega (TVK tl 48-49), ning kostja ei ole tõendanud ega selgitanud, miks ei võinud ta enda juures tööd niimoodi ümber korraldada, et hageja oleks saanud töötada tema juures vastavalt talle lubatud tööajale, ei olnud hagejale kui töötajate esindajale töölepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ning see tuleb tunnistada tühiseks vastavalt TLS § 104 lg-le 1.
14.Kuna hageja töölepingu ülesütlemine ei olnud seaduslik eeltoodud põhjendustel, puudub vajadus kontrollida ja analüüsida hageja muid väiteid ja kostja vastuväiteid ülesütlemise seaduslikkuse kohta.
15.Tulenevalt asjaolust, et töölepingu ülesütlemine hagejale oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, tuleb lõpetada poolte vaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
16.Kuivõrd töölepingu seadus ei näe ette võimalust tööandja kohustamiseks töötajaga töösuhet jätkata ehk töötaja tööle ennistamist ega ka saamata jäänud töötasu väljamõistmise võimalust nagu seda nägi ette kuni 01.07.2009 kehtinud töölepinguseadus, tuleb hageja nimetatud
4(7)
nõuded jätta rahuldamata. Kuna kostja ei ole nõus töötajaga töösuhet jätkama, mis nähtub kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumentidest, tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 01.11.2013.
17.Hageja ei ole esile toonud erakordseid asjaolusid, mis annaks talle õigusliku aluse nõuda kostjalt TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitist suuremas summas, kui näeb ette osundatud säte, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna pooled ei vaidle hüvitise suuruse üle, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis 2024,52 eurot.
18.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulud jätta täies ulatuses nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks osaliselt rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista välja hüvitis kuue kuu keskmise kuupalga summas 4174,44 eurot (lähtudes ühe kuu keskmisest töötasust 695,74 eurot) ning jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus lähtus hüvitise väljamõistmisel ebaõigest õigusnormist. Hageja nõudis 6 kuu keskmise töötasu suurust hüvitist TLS § 109 lg 2 alusel, mitte TLS § 109 lg 1 alusel, nagu märkis kohus. Kohus ei arvestanud hüvitise väljamõistmisel asjaolu, et hageja oli töötajate esindaja (peausaldusisik). Kuna hageja nõude aluseks on TLS § 109 lg 2, ei nõudnud hageja suuremat hüvitist kui seaduses ette nähtud.
21.Maakohus lähtus hüvitise arvutamisel ebaõigest keskmisest kuutasust. Hageja kuue kuu keskmine töötasu oli 695,74 eurot, mis nähtub kostja 09.12.2013 tõendist ja millest hageja nõuet esitades lähtus. Kohus ei põhjendanud, miks ta võttis otsuse tegemisel aluseks keskmise töötasu suurusega 674,84 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 94 lg-t 2. Sellest ei tulene kostja kohustust põhjendada töötajate arvamuse arvestamata jätmist kirjalikult. Kostja juhatuse liige RK selgitas enne töölepingu ülesütlemist hagejale põhjalikult, millistel kaalutlustel ei ole kostjal võimalik ametiühingu arvamusega arvestada.
24.Kostjal ei olnud võimalik töötervishoiuarsti soovitusi järgida. Hagejale 8-tunniste tööpäevade kohaldamine oleks võimalik ainult kogu senise töökorralduse muutmise ja täiendava tööjõu palkamise korral. Ühe töötaja vajadustest lähtuv töö ümberkorraldamine seaks teised jaamakorraldajad põhjendamatult halvemasse seisundisse. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist tööd, mis vastaks tema tervislikule seisundile.
25.Pooled teineteise kaebustele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsus
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt, so 2149,92 euro ulatuses rahuldamata hagi TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi hüvitise saamiseks ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja kaebus jätta rahuldamata.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses
5(7)
põhjendanud ja ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohus kohaldas TLS § 94 lg-t 2 õigesti. Tõendamata on kostja väide, et ta põhjendas hagejale töötajate arvamuse arvestamata jätmist. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Asja materjalist nähtub, et Eesti Raudteelaste Ametiühing tegi kostjale muu hulgas ettepaneku paigutada hageja ümber Viljandi jaama ja oli seisukohal, et selline töötaja ümberpaigutamine ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid, sest Viljandi jaama töömaht peatselt suureneb ja tööandjal läheb seal vaja täiendavat tööjõudu (TVK tlk 44). Hageja väitel kostja sellele ettepanekule ei vastanud (t lk 32). Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide selle kohta, nagu oleks kostja juhatuse liige RK selgitanud enne töölepingu ülesütlemist hagejale suuliselt, millistel kaalutlustel ei ole kostjal võimalik ametiühingu arvamusega arvestada, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole kohtumenetluses esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, miks ei peetud võimalikuks rääkida teiste töötajatega võimalikust töötamise aegade muutmisest (millele hageja samuti tugines – t lk 31,32) ja miks ei olnud hagejat võimalik Viljandi jaama ümber paigutada.
29.Kostja paljasõnalisi väiteid, et tal ei olnud võimalik töötervishoiuarsti soovitusi järgida, sest hagejale 8-tunniste tööpäevade kohaldamine oleks võimalik ainult kogu senise töökorralduse muutmise ja täiendava tööjõu palkamise korral, töö ümberkorraldamine seaks teised jaamakorraldajad põhjendamatult halvemasse seisundisse ja kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist tööd, mida kostja kordab ka apellatsioonkaebuses, ei saa kohus otsuse tegemisel arvestada. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi hagi rahuldatud osas maakohus, jätab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse muutmata.
30.Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus kohaldas hüvitise väljamõistmisel ekslikult TLS § 109 lg 2 asemel sama paragrahvi lg-t 1 ja lähtus ebaõigest töötasu suurusest. Kohus ei põhjendanud, miks ta võttis otsuse tegemisel aluseks hageja keskmise töötasu suurusega 674,84 eurot.
31.Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 2 järgi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
32.Arvestades asjaolusid, et hageja töötas kostja juures 24 aastat, tööleping öeldi üles sellest ette teatamata nö päeva pealt, hageja töökorralduse võimaliku muutmisega kostja ei tegelenud, teist töökohta hagejale ei pakutud ja ametiühingu arvamusega ei arvestatud ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 107 lg 2 järgi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja 03.12.2013 tõendi järgi oli hageja kuue kuu keskmine töötasu 695,74 eurot kuus (TVK tlk 18). Seega tuleb kostjalt välja mõista hüvitist kokku 4174,44 eurot (6x695,74), st 2149,92 eurot rohkem, kui mõistis välja maakohus.
33.Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hageja alternatiivsed nõuded täies ulatuses ning kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
6(7)
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.