Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

03.02.2014 kirjaga („vastus taotlusele“) vastas kohtutäitur KK 28.01.2014 avaldusele (vastus tl 35). Vastuseks taotlusele täituri põhitasu tühistamiseks märkis kohtutäitur, et tulenevalt seadusest ja Riigikohtu 02.11.2011 määrusest nr 3-2-1-79-11 on kohtutäituril õigus saada tasu nii täitemenetluse alustamise eest ning ka kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest, kusjuures täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. 10.02.2014 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule kaebuse, millega vaidlustas täitemenetluse nr 179/2009/1602 osalise lõpetamise otsuse osas, millega määrati tasumisele täitekulud 246, 64 eurot. Avaldaja leidis, et kuna nõue täiteasjas nr 179/2009/1602 on täies ulatuses aegunud ja enne aegumist ei ole avaldajalt midagi sisse nõutud, ei ole kohtutäituril tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 õigus saada kohtutäituri põhitasu. Seega on kohtutäituri nõue põhitasu saamiseks ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Vastuseks kaebusele märkis kohtutäitur, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217 ettenähtud korras ning kohtutäitur ei ole teinud otsust kaebuse kohta, mistõttu puudub dokument, mille vaidlustamiseks saab pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebuse sisu kohta märkis täitur, et KTS § 32 lg 5 reguleerib olukorda, kus võlgnevus nõutakse sisse osaliselt ning sätestab ulatuse, millises summas on õigus arvestada laekunud summalt kohtutäituri tasu. Riigikohtu 02.11.2011 määruses nr 3-2-1-79-11 on leitud, et võlgniku väide, mille kohaselt kohtutäituril puudub õigus tasule, kui tal ei ole õnnestunud sisse nõuda täitedokumendist tulenevaid rahatrahve, on alusetu ning olenemata põhinõude aegumisest on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest ja kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Arvestades otseste täitekulude (TMS § 37) nõude sisu ja eesmärki ning kohtutäituri ametiteenuste tasulisuse põhimõtet, on täituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist. Pärnu Maakohus käsitles kohtutäituri 03.02.2014 vastust võlgnikule kohtutäituri otsusena TMS § 217 lg 5 tähenduses ning võttis selle dokumendi peale esitatud avaldaja kaebuse menetlusse. Maakohtu määrus Pärnu Maakohtu 15.05.2014 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Maakohus leidis, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri 03.02.2014 otsuse peale on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Avaldaja viide KTS § 32 lg-le 5 on asjakohatu. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et KTS § 32 lg 5 reguleerib olukorda, millises ulatuses on kohtutäituril õigus sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu täitmise käigus sisse nõuda. Nimetatud seaduse kohaselt peab see toimuma võrdeliselt sissenõutud summaga, st võlgnikult laekunud summadest peavad võrdeliselt saama osa nii sissenõudja, kelle nõude alusel täitemenetlust alustati, kui ka kohtutäitur, kelle tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Eelkirjeldatud kahe nõude, s.o sissenõudja nõude ja kohtutäituri tasunõude proportsionaalse täitmise põhimõte aga ei tähenda, et olukorras, kus kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnikult üldse raha saada, puuduks tal õigus kohtutäituri tasule ehk oma töötasule. Sama kehtib ka juhul, kui täitemenetlus sissenõudja nõude osas lõpetatakse seoses aegumisega. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja 10.02.2014 kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada. Kuna kohtutäitur ei ole võlgnikult midagi sisse nõudnud, ei ole tal ka õigust, tulenevalt KTS § 32 lg-st 5, saada tasu.

Menetluse edasine käik

Kohtutäitur Õnne Pajur palub vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud kui leidis, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus kohaldas õigesti nii seadust kui kehtivat kohtpraktikat. Olenemata põhinõude aegumisest on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest ja kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 30 aastat, praegu kehtiva vastava sätte kohaselt aga 10 aastat. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Ü. Jänes

I. Nõmm

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.