Belesta Grupi OÜ hagi TR vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.märtsi 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Belesta Grupi OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Belesta Grupi OÜ (registrikood 10325468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja: TR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.märtsi 2014 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2002/1337 lubamatuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja, TR kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Belesta Grupi OÜ esitas 29.06.2013 Harju Maakohtule hagi TRi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2002/1337.
2.17.09.2002 alustatud täiteasjas oli täitedokumendiks töövaidluskomisjoni 30.05.2002 otsus nr 9-1-2/500-02, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja viivised, töötasu, lõpparve ning keskmine palk tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest brutosummas 24 223,10 Eesti krooni (1548,14 eurot) ning täiendav tasu netosummas 6000 Eesti krooni (383,47 eurot). Hageja täitis 07.12.2002 nõude 383,47 euro ulatuses.
3.Sundtäitmine täiteasjas nr 024/2002/1337 tuleb tunnistada lubamatuks, sest kostja nõue hageja vastu on kostja ja TN vahel 17.04.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga üle läinud TN (võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause). Lisaks sellele on loovutatud nõue lõppenud osaliselt 29.06.2013 tasaarvestuse teostamise tõttu (639,11 euro ulatuses) ning osaliselt täitmise läbi (451,89 euro ulatuses), mille hageja tasus TN 28.06.2013.
4.Kostja teavitas 17.04.2006 hagejat nõude loovutamisest. Loovutamine on VÕS § 170 järgi hageja kui võlgniku suhtes kehtiv. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Töövaidlusasjast tulenev nõue kuulub jätkuvalt kostjale, sest kostja ütles nõude loovutamise lepingu TN 18.07.2006 üles ning teavitas sellest ka hageja esindajat Õllekut. Seega on pärast 18.07.2006 TN maksed tehtud ilma õigusliku aluseta.
6.Hageja ei ole kostjale avansi tagastamise nõuet kunagi esitanud. Hageja nõue kostja vastu on aegunud ja kostja ei saa seda tasaarvestada (VÕS § 200 lg 4). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et täiturile oleks esitatud TN õigusjärgluse tõendamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 1 kohane tõend. Täiteasjas on jätkuvalt sissenõudjaks kostja (t lk 10-11). Hageja kandis 28.06.2013
TN 451,89
eurot (t lk 21). Kuna täitedokumendist tulenev nõue ei ole täidetud õigele võlausaldajale, ei ole täitedokumendist tulenev kohustus nõude täitmisega osaliselt lõppenud.
9.Tekkinud ei ole VÕS § 197 lg 1 kohast tasaarvestamise olukorda, sest hageja esitas tasaarvestuse avalduse valele isikule ehk TN, mitte kostjale, kes oli täiteasjas sissenõudjaks (t lk 18-20). Seetõttu ei saa kostjale tasaarvestuse avalduse kättetoimetamiseks lugeda ka hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise aega.
10.Isegi kui eeldada, et tasaarvestus oleks tehtud õigele isikule ehk kostjale, välistaks tasaarvestuse asjaolu, et puudub nõue, mida tasaarvestada. Tõendatud ei ole hageja nõude olemasolu kostja vastu ega nõude täitmise tähtaeg. Kostja väitel on võimalik, et hageja
avansi nõue tasaarvestati 2001. aastal, kuna kostjal oli tol ajal nõudeid hageja vastu (t lk 114).
11.Menetlusökonoomilistel põhjustel ei hinnanud kohus tasaarvestuse avalduse aegumise vastuväiteid, kuna hageja on esitanud tasaarvestusnõude valele isikule ning kostja on tasaarvestuse avaldusele esitanud vastuväite. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-t 1 ning § 442 lg-t 8, jättes täielikult käsitlemata hageja väited kostja poolt TN nõude loovutamise kohta. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole kohtu arvates hageja sellekohased väited, mh nõude loovutamise lepingu ülesütlemisega seonduvate vastuolude kohta (t lk 95-96), asjakohased. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta fakti, et kostja on täiteasjas nr 024/2002/1337 täidetava nõude loovutanud TN. Kohus ei käsitlenud kostja seisukohta nõude loovutamise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja hinnangul ei oma väide nõude loovutamise lepingu väidetava ülesütlemise kohta tähtsust, sest tulenevalt VÕS §-st 170 tuleb hageja suhtes lugeda nõue kostja poolt TN loovutatuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, sest kostja oli hagejat teavitanud nõude loovutamisest TN. Kohus jättis VÕS § 170 põhjendamatult kohaldamata.
14.Maakohus kohaldas TMS § 221 lg-t 1 ebaõigesti. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning lisaks TMS § 221 lg-s 1 toodud alustele on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks mh ka sissenõudja poolt nõude loovutamine.
15.Maakohtu kohtuotsuses on mitmeid faktiliselt ja/või õiguslikult põhjendamatuid seisukohti. Erinevalt 06.03.2014 kohtuotsuse leheküljel 3 alt eelviimases lõigus väljendatule on hageja kogu kohtuasja menetlemisel vältel olnud seisukohal, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostja on täiteasjas täidetava nõude loovutanud TN ning TN poolt omandatud nõuded hageja vastu on lõppenud.
16.Kohtu hinnangul pidanuks täiteasjas sissenõudja vahetumisel uus võlausaldaja TN esitama täiturile oma õigusjärgluse tõendamiseks TMS § 18 lg 1 kohase tõendi. Hageja hinnangul seisneb aga käesoleva vaidluse õiguslik olemus selles, et TN ei astunud ega saanud antud juhul astuda täitemenetlusse kostja asemele uue sissenõudjana notariaalselt tõestatud dokumendi puudumise tõttu. TMS § 18 lg 1 sätestab nõuded üksnes õigusjärglase astumisele täitemenetlusse senise sissenõudja asemel, mitte nõude loovutamisele, mis võib olla vormistatud lihtkirjalikus vormis. Juhul, kui kohus sellega ei nõustu, tuleks nõude loovutamine kostja poolt TN lugeda hageja suhtes ikkagi kehtivaks VÕS § 170 alusel. Sissenõudja täitemenetluses ning samas täitemenetluses täidetava nõude omanik on antud juhul erinevad isikud. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei ole kohtutäituril pädevust hinnata, kas sissenõudja on jätkuvalt täitemenetluses täidetava nõude omanikuks. Seega tuleb nõue täita nõude omanikule, mitte aga isikule, kes on küll sissenõudjaks täitemenetluses, kuid ei ole enam nõude omanikuks.
17.Kuivõrd nõude omanikuks sai peale nõude loovutamist TN, siis pidi hageja esitama tasaarvestusavalduse just nimelt TN ja mitte enam kostjale. Kostja on põhimõtteliselt tunnistanud hageja nõude olemasolu, esitades aegumise vastuväite ning oletades, et nõue võib olla juba täidetud.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi.
20.Vaidluse all ei ole asjaolud, et Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2002 otsusega töövaidlusasjas nr 9-1-2/500-02 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja brutosummas 24 223,10 krooni ja täiendav netosumma 6000 krooni (t lk 7-9). 17.09.2002 alustas kohtutäitur Arvi Pink selle otsuse täitmiseks täitemenetlust nr 024/2002/1337 nõude suurusega 18 223,10 krooni (1164,67 eurot - t lk 37-40). Hageja tasus kostjale 07.12.2002 võlast 6000 krooni (383,47 eurot – t lk 15). 17.04.2006 nõude loovutamise lepinguga loovutas kostja töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude suurusega 30 223,10 krooni TNle ja teavitas sellest hagejat (t lk 12-14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajal oli kohtutäituri andmete järgi võlgnevuse suurus 1091 eurot (t lk 10, 37—40). Hageja tasus TN 28.06.2013 töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks 451,89 eurot (t lk 21). 28.06.2013 avaldusega TN tasaarvestas hageja nõude 639,11 euro ulatuses (t lk 18-20).
21.Vaidlus on selle üle, kas kostja poolt TN nõude loovutamine on kehtiv. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas kostjal on hageja vastu sundtäidetav nõue ja sundtäitmine on lubatav või mitte.
22.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 170 ning kohaldas ebaõigesti TMS § 18 ja § 221.
23.Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sätte sõnastusest lähtuvalt on tegemist näitliku loeteluga, mida on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendi 3-2-1-134-07 p-s 11. Riigikohus on toonud välja sissenõudja poolt nõude loovutamise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise võimaliku alusena.
24.VÕS § 170 kohaselt tuleb nõude loovutamine lugeda hageja suhtes toimunuks hageja teavitamisega nõude loovutamisest, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 eesmärk on võlgniku kaitse (Riigikohtu lahend 3-21-35-05 p 17). Seega tuleb töövaidluskomisjoni 30.05.2002 otsusest tulenev kostja nõue hageja vastu lugeda TN loovutatuks hageja teavitamisega nõude loovutamisest 17.04.2006. Kostja poolt nõude loovutamise lepingu ülesütlemine (lepingust taganemine) ei muuda nõude loovutamise kehtivust hageja suhtes. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus kostja nõude loovutamise lepingu ühepoolse ülesütlemisavaldusega (taganemise avaldusega) seonduvaid väiteid ja asjaolusid.
25.Kuna nõude loovutamine on hageja suhtes kehtiv, võis hageja täita nõude tasumata osas TN ehk uuele võlausaldajale (VÕS § 170) ning samuti esitada TN tasaarvestuse avalduse (VÕS § 171 lg 3). Tasaarvestava nõude olemasolu või puudumine ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Sellest tulenevalt ei ole vajalik anda ka hinnangut väidetele selle nõude võimaliku aegumise kohta.
26.VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Nõude loovutamine ei muuda aga täitemenetluses täitedokumendist ja täiteavaldusest nähtuvat sissenõudjat, kui nõude loovutamine ei ole vastavalt TMS § 18 lg-le 1 kohaste dokumentidega täiturile tõendatud. Käesolevas vaidluses ei ole TN uue võlausaldajana soovinud esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse
või kohustuse üleminekut (TMS § 18 lg 3). Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril pädevust lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi sissenõudja ja võlgniku vahel, sh vaidlusi nõude olemasolu üle, vaid täituril lasub kohustus alustada täitemenetlust TMS § 2 lg-le 1 vastava täidedokumendi ning täitmisavalduse alusel (TMS § 23 lg 1). Lähtuvalt formaliseerituse printsiibist peab kohtutäitur lähtuma ka täitedokumendis nimetatud sissenõudjast ja võlgnikust. Täitemenetluse raames tekkida võivate materiaalõiguslike vaidluste lahendamine on kohtu pädevuses. Ühe võimalusena selleks on TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine täitedokumendis nimetatud võlgniku (hageja) poolt täitedokumendis nimetatud sissenõudja (kostja) vastu. See vastab ka küsimusele, miks hageja pole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TN vastu, vaid kostja vastu. Täitemenetluse võlgnik ei ole kohustatud enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist sissenõudjale täitemenetluse lõpetamise ettepanekut tegema.
27.Kuna kostja loovutas nõude hageja vastu TN, puudub kostjal nõue hageja vastu ning sundtäitmine täiteasjas nr 024/2002/1337 tuleb tunnistada lubamatuks. Vastavalt TMS § 221 lg-le 4 jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja ehk kostja kanda.
28.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
29.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.