Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot. Määruskaebus 12.05.2014 esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada Pärnu Maakohtu 14.03.2014 maksekäsu ning peatada Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhova poolt võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 042/2014/999, kohtutäituril lõpetada rahalise nõude arest ning vabastada võlgniku arveldusarved ja kinnisasi aresti alt. Kaebuses tugineb võlgnik TsMS § 4891 lg 2 p-dele 2 ja 3. Võlgnik ei saanud makseettepanekule esitada vastuväidet temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud ja avaldaja poolt rikuti olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgnik ei tunnista avaldaja poolt esitatud nõuet. Võlgnik sai makseettepaneku kätte 22.01.2014 ja alustas viivitamata läbirääkimisi avaldaja esindaja Condor Inkasso OÜ-ga. Ajavahemikul 2014 jaanuari lõpp kuni 10.04.2014 oli korduvaid telefonikõnesid ja meilivahetusi inkassofirmaga. Läbirääkimised venisid, kuna vestlus ja maksegraafiku kokkuleppimine toimus mitmete erinevate kliendihalduritega. Võlgnevuse katteks tegi võlgnik 08.03.2014 ülekande summas 100 eurot, milline maksekorraldus on määruskaebusele lisatud. Samuti on võlgnik 10.04.2014 teinud võlgnevuse katteks ülekande summas 55 eurot, milline maksekorraldus on samuti kaebusele lisatud. 10.04.2014 e-kirjas teatas võlgnik, et soovib teha maksegraafiku summale 50 eurot kuni septembrini ja alates 10.09.2014 summale 80 eurot kuus. Samuti avaldas võlgnik nimetatud e-kirjas, et võimaluse korral maksab ta rohkem. Vastuseks võlgniku e-kirjale paluti inkassofirmast võlgniku viimase kolme kuu pangaväljavõtteid. Hilisemas telefonivestluses anti inkassofirma poolt teada, et maksegraafik saadetakse allkirjastamiseks. Võlgnik sai maksekäsust teada 29.04.2014. Võlgnik leiab, et sissenõudja venitas pahatahtlikult läbirääkimiste ja maksegraafiku koostamisega, eesmärgiga saada kätte täitedokument. Samuti leiab võlgnik, et põhinõude summa kujunemine ei ole selge ning sissenõudja on rikkunud maksekäsu avalduse esitamise olulisi eeldusi. Võlgnik on kinnisasja omanik alates maist 2011. Võlgnik on sissenõudjale tasunud arveid osaliselt ja võlgnevuse summa suurus ei vasta tegelikkusele. Võlgniku hinnangul lisab ebaselgust ka asjaolu, et avaldajale 06.05.2014 tehtud järelpärimisele, palvega edastada korteri soojuse ostu-müügileping, vastas avaldaja, et kahjuks ei ole võlgnik avaldajaga soojuse ostu-müügi lepingut sõlminud. Samuti lisab ebaselgust ka asjaolu, et nõude osas kuulub kohaldamisele TsÜS §-st 154 tulenev kolme aasta pikkune aegumistähtaeg. Edasine menetluse käik 26.05.2014 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus võlgniku määruskaebuses esitatud avalduse täitemenetluse peatamiseks, leides, et olukorras, kus võlgnik on esitanud määruskaebuse täitemenetluse aluseks olevale määrusele ja tuginenud ühtlasi asjaolule, mis võib olla määruskaebuse rahuldamise aluseks vastavalt TsMS § 4891 lg 2 p-dele 2 ja 3, siis on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane ning põhjendatud on täitemenetluse peatamine kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Vastus määruskaebusele Avaldaja palus jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Edasine menetluse käik

Pärnu Maakohtu kohtunikuabi edastas määruskaebuse lahendamiseks kohtunikule. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust Pärnu Maakohtu 14.03.2014 maksekäsu määruse tühistamiseks. TsMS § 4891 lg 2 sätestab määruskaebuse esitamise alused maksekäsule. Võlgnik tugineb asjaolule, et ta ei saanud vastuväidet makseettepanekule õigeaegselt esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul viidatud alust ei esine. Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et võlgnik alustas viivitamata pärast makseettepaneku kättesaamist läbirääkimisi avaldaja esindajaga, millised viibisid, ei saa pidada võlgnikust sõltumatuks mõjuvaks põhjuseks makseettepanekule vastuväite esitamata jätmiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka muid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud võlgnikul makseettepanekule vastamast. Võlgnik on kaebuses tuginenud ka asjaolule, et põhinõude summa kujunemine ei ole selge, et sissenõudja on rikkunud maksekäsu avalduse esitamise olulisi eeldusi ning et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebuses esitatud asjaolud ja toimiku materjal ei anna alust võlgniku vastavate väidetega nõustumiseks. Nõue on TsMS § 4891 lg 2 p-i 3 mõttes selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole õiguslikult nõuet võimalik rahuldada. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, kus avalduse esitajal tuleb esile tuua nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ja kohus otsustab üksnes selle üle, kas esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on nõude esitamine seaduse kohaselt võimalik. Selles menetluses ei kontrolli kohus põhjalikumalt nõude põhjendatust või selle tõendatust. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud andmed olid maksekäsu tegemiseks piisavad. Arvestades maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud andmeid ning asjaolu, et enne maksekäsu määruse tegemist ei olnud pooled saavutanud kokkulepet võlgnevuse tasumiseks ega esitanud kohtule andmeid võlgnevuse tasumise kohta, on maakohus õigesti teinud maksekäsu avalduses märgitud summa sissenõudmiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et juhul kui võlgnik vastavalt väidetule ei tunnistanud avaldaja poolt esitatud võlanõuet, tulnuks tal makseettepaneku saamisel esitada vastuväide TsMS § 485 lg 1 järgi, millist õigust võlgnik ei kasutanud. Samuti nähtub võlgniku poolt vabatahtlikult avaldajale maksete tasumisest vastupidiselt võlgniku väidetule, et võlgnik siiski tunnistas võlanõuet. Ka määruskaebuse viited avaldajaga lepingu puudumisele ja aegumisele on sisulised vastuväited, mis tulnuks esitada makseettepanekule. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.