A (A) K hagi M K vastu kinnistu mõttelise osa omandiõiguse tunnustamiseks ja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. detsembri 2013 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.juuni 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind maakohtus
11 504,10 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 11 504,10 eurot Vastu apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A K apellatsioonkaebus M K apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A K (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin Kostja: M K (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06. detsembri 2013 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Määrata kindlaks tsiviilasja hind. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: 4.1.Jätta rahuldamata A K hagi M K vastu kinnistu mõttelise osa omandiõiguse tunnustamiseks ja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks.
4.2.Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 11 504,10 eurot (180 000 krooni). 4.3.Välja mõista A Klt menetluskulude hüvitamiseks 575,20 eurot M K kasuks. 4.4.A K menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.I Ka esitas 02.07.2001 Harju Maakohtule hagi R K vastu omandiõiguse tunnustamiseks elamule (xxxxxxx talu) asukohaga Harju maakonnas, Harku vallas, xxxxxxxxx külas. 04.03.2003 muutis hageja hagi ja palus tunnistada hageja omandiõigust 1⁄2 xxxxxxxxx talu kinnistust (registriosa xxxxx) ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse, kostja kaasomandi suuruseks määrata 1⁄2 kinnistust ja tühistada kinnistusraamatu kanne V S kaasomandi kohta. Hageja muutis veel mitmel korral oma nõudeid. 29.09.2003 suri I Ka, kelle asemel astus menetlusse tema poeg A K. R K suri 28.03.2006, kelle asemel astus menetlusse tema poeg M K.
2.10.10.2013 esitas hageja viimase hagi täpsustuse, paludes tunnistada hageja omandiõigust 1079/4132 mõttelisele osale ja kostja omandiõigust 3053/4132 mõttelisele osale xxxxxxx talu kinnistust (registriosa xxxxxxx), tunnistada senine kinnistuskanne omaniku kohta ebaõigeks ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek registriosa kande muutmiseks ning kanda omanikena registriossa hageja 1079/4132 mõttelises osas ja kostja 3053/4132 mõttelises osas.
3.Hagiavalduse kohaselt on Harju Rajooni RSN Täitevkomitee (müüja) ja R K (ostja) vahel 21.09.1973 sõlmitud xxxxxxx majavalduse müügileping teeseldud tehing, mis on tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 61 mõttes kehtetu algusest peale. Tegeliku tehingu kohaselt olid elamu ostjateks J K ja R K võrdsetes osades ehk majavaldus osteti kaasomandisse. Teeseldud tehing oli tehtud kehtiva tehingu varjamiseks, sest J. K ei saanud tehingu tegemise ajal kehtinud seadusest tuleneva piirangu tõttu majavalduse omandit vastu võtta. Kostja lubas varjatud tehingut täita ja anda vallasasjana majavalduse hageja omandisse, kuid ei ole seda teinud.
4.J. K valdab oma perega xxxxxxx majavaldust alates 1961.a, K ja R. K perekonnad ehitasid koos välja tehnotrassid, J. K perekond ehitas elamu ümber ja kasutab seda ja selle juures olevat maatükki, majavalduse juurde kuuluv maatükk oli jagatud J. K ja R. K vahel poolte kokkuleppel ja kehtestatud oli kaasomandi kasutuskord. J. K osales majavalduse eest tasumises. Harju Rajooni Täitevkomitee otsuste kohaselt otsustati müüa xxxx majavaldus esialgselt p/k-le V-8434, siis J. Kle ja
alles siis R. Kle. R. K kirjutas 11.10.1981 Harju Rajoonikomiteele, et ta soovib loovutada mõttelise osa majast J. Kle. Energiamüügi arveraamat oli väljastatud I. Ka nimele ja selle alusel maksis ta xxxx talus kasutatud elektri eest. Kostja kinnitas 26.11.2001, et hageja kasutab kostja vara tasuta ja tal ei ole selle vastu midagi.
5.J. K perekond valdab ja kasutab xxxxx talu mõttelist osa kui omanik, kes hooldab vara ja kannab sellega seotud kulusid ning kasutab seda ilma teise kaasomaniku nõusolekuta, sest poolte vahel on kehtestatud kasutuskord. R. K erastas xxxx kinnistu enda nimele hea usu põhimõtte vastaselt, mistõttu kinnistusraamatu kanne xxxxx talu kinnistu omaniku M. K kohta on ebaõige. Kuigi J. K ja R. K leppisid omavahel kokku jagada majavaldus võrdsetes osades, palub hageja tunnistada tema omandiõigust ainult kinnistu sellele osale, mis on praegu tema tegelikes valduses ja kasutuses. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt Harju rajooni TSN Täitevkomitee müüs ja R K ostis 21.09.1973 tõestatud notariaalse ostu-müügilepingu alusel Harjumaal xxxxxxxxxx elamu ja kõrvalhoone. R. K erastas vaidlusaluse kinnistu Harju Maavanema 27.11.1997 korralduse nr 2856 alusel.
7.Hagi on aegunud. J. Kl oli õigus pöörduda kohtusse omandi endale saamise hagiga TsK §-s 81 sätestatud 3-aastase hagi aegumise tähtaja jooksul, arvestades, et J. K sai teada oma õiguste rikkumisest tehingu tegemisel.
8.Teeseldud tehingu puhul peab hageja tõendama kehtiva tehingu olemasolu (TsK § 61). Varjatud tehingule kohalduvad kõik sellele tehingule esitatavad nõuded, eelkõige vorminõue. Hageja ei ole esitanud kohtule notariaalses vormis sõlmitud majavalduse müügilepingut, milles oleks ostjana näidatud J. K. Teeseldud tehing on alati tehtud samade poolte vahel.
9.Asjaolu, et J. K oli oma perega harjunud kasutama xxxxx majavalduse ühe hoone osa suvilana, ei anna alust pärast omaniku vahetumist esitada omandi saamise nõuet. R. K ja tema perekond kasutasid xxxx majavaldust alalise elukohana ja ka majaraamatus on pereliikmete elukohaks märgitud Taabu. Seevastu J. K pere elukoht oli Tallinnas ja xxxxx hoone ühte osa kasutati suvilana. Omandi saamiseks on vaja asjaõigusliku sisuga kokkulepet ja omandi tunnustamiseks ning registrikande muutmise tahteavalduse saamiseks on vaja asjaõigusliku kokkuleppe olemasolu tõendada. Omandi üleandmise nõue tuleb esitada müüja ehk Harju RSN Täitevkomitee vastu.
10.Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 28.09.1972 otsuse nr 188 p-ga 5 anti luba osta xxxxxxx majavaldus hoones elavale R. Kle. Kostja ei võta omaks asjaolu, et ta on tunnistanud teeseldud tehingu tegemist ja lubanud tehinguga saadu anda J. Kle. Täitmisnõue saab tuleneda ainult kehtivast tehingust ja tehingu kehtivuse määrab kinnisasja puhul tehingu notariaalne kinnitamine. Kinnisasi ei ole kaasomandis. Hageja ei ole kaasomandi tekkimist tõendanud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.21.09.1973 sõlmitud xxxxxx majavalduse müügileping sõlmiti Harju rajooni RSN Täitevkomitee (müüja) ja R K (ostja) vahel. Majavalduse lepingu näilikkuse hindamisel ei oma tähendust lepingupooleks mitteoleva isiku võimalik tahe. Hageja viidatud Riigikohtu 21.02.1994 otsus tsiviilasjas nr III-2/3-4/94 ei kohaldu käesolevas tsiviilasjas. Ei ole tõestatav ega eluliselt usutav, et Harju Rajooni RSN Täitevkomitee oli teadlik, et tehakse näilik tehing. Analoogselt TsK §-ga 61 sätestab ka TsÜS § 89 lg 1, et tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud
tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega ei olnud tegemist näiliku tehinguga.
13.Hageja jättis tõendamata väidetava varjatud tehingu olemasolu. Varjatud tehingule kehtivad kõik sellele tehingule esitatavad nõuded, eelkõige vorminõue. Kostja (õiguseellane) omandas vaidlusaluse kinnisasja kehtiva tehingu alusel. Kokkulepe kaasomandi osas peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Väidetava kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsK § 244 lg 1 kohaselt peab elamu (või selle osa), samuti suvila ostu-müügileping, kui kasvõi üheks pooleks on kodanik, olema notariaalselt tõestatud. Nõude täitmata jätmine toob endaga kaasa lepingu kehtetuse. Viidatud paragrahvi lg 2 sätestab, et elamu (või selle osa), samuti suvila ostu-müügileping kuulub notariaalorgani esitusel registreerimisele vastavas kohaliku rahvasaadikute nõukogu täitevkomitees hiljemalt 3 kuu jooksul. Hageja ei tõendanud müügikokkuleppe notariaalse vormi järgimist.
14.Asjaolu, et J. K oli harjunud oma perega kasutama xxxxx majavalduse ühe hoone osa suvilana kokkuleppel kolmandate isikutega, ei anna alust esitada pärast omaniku vahetumist nõue saada omand kas tervenisti või osaliselt endale. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et R. K ja perekond kasutasid xxxx majavaldust oma alalise elukohana, sest kõigi pereliikmete elukohaks on majaraamatus märgitud xxxxx. Kostja pereliikmed elasid Tallinnas. Omandi saamiseks on vaja asjaõigusliku sisuga kokkulepet ning omandi tunnustamiseks ja registrikande muutmise tahteavalduse saamiseks kohtu abil on vaja kokkuleppe olemasolu tõendada. Hageja ei tõendanud kehtiva tehingu olemasolu. Täitmisnõue saab tuleneda ainult kehtivast tehingust.
15.Isegi kui müüja ja ostja vaheline tehing oleks kehtetu, on õiguslikuks tagajärjeks tehingueelse olukorra taastamine ja kumbki tehingu pool saab tagasi tehinguga üleantu. Kuivõrd hageja ei ole lepingu pool, puudub tal sellise nõude esitamise õigus.
16.Selleks, et hagejal oleks õigustatud nõue omandile, peab tal olema nõudeks seaduslik alus. Hageja ei ole tõendanud, et R. K tunnistas teeseldud tehingu tegemist ja lubas tehinguga saadu anda I. Kle. Hageja ei tõendanud tehingu tegemise ajal kehtinud elamu müügikokkuleppele kohustusliku notariaalse vormi järgimist ja et selline väidetav müügikokkulepe on olemas. Samuti ei tõendanud hageja hilisema kinnisasja võõrandamise kokkuleppe olemasolu. Ka see oleks pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis. Täitmisnõue (omandi üleandmisele suunatud nõue) saab tulla ainult kehtivast tehingust ja tehingu kehtivuse määrab kinnisasja puhul tehingu notariaalne kinnitamine. Hageja väide, et R. K keeldus pahatahtlikult notariaalse lepingu sõlmimisest ja omandi üleandmisest, on paljasõnaline.
17.Hageja esitatud Harju rajooni RSN Täitevkomitee otsused ei ole lepingu tähendusega ja nende alusel ei tekkinud pooltele õigusi ja kohustusi. Harju rajooni RSN Täitevkomitee andis 28.09.1972 otsuse nr 188 p 5 kohaselt R. Kle loa osta xxxxx majavaldus ja tühistas otsuse müüa majavaldus J Kile (Kle). Seega on tuvastatav müüja tahe teha tehing R. Kga.
18.Hageja esitatud plaani- ja kaardimaterjal selle kohta, et kinnisasi oleks reaalosadeks jagatav, ei ole asjakohane. Aastakümnete jooksul asja omaniku ja hoone valdaja poolt valduse piiritlemine kas heki, aia või seinaga ei tõenda, et valdaja on kaasomanik. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kaasomandi tekkimist ei ole käesolevas asjas tõendatud, tunnistajate ütlused sellist alust ei anna. Hageja nõue oleks võinud tekkida üksnes vorminõudele vastavast lepingust. Kuna kohus ei saa tunnistada hageja omandiõigust mõttelisele osale xxxxx talu kinnistust, puudub ka alus tunnistada kinnistusraamatu kanne ebaõigeks ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek registriosa kande muutmiseks ja hageja kandmiseks
kinnistusraamatusse kinnistu mõttelise osa omanikuna, mistõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
19.Hagi aegumise väitele ei ole vaja hinnangut anda, kuivõrd hagi tuleb jätta igal juhul rahuldamata.
20.Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Maakohus tuli väärale järeldusele, et Riigikohtu lahend nr III-2/3-4/94 ei ole kohaldatav. Hageja tõendas, et tema perekond valdab ja kasutab xxxx elamu mõttelist osa kui omanik, kes hooldab oma vara ja kannab sellega seotud kulusid ning kasutab seda ilma teise kaasomaniku nõusolekuta, sest poolte vahel on kehtestatud kaasomandi kasutuskord.
23.Hageja perekonna poolt xxxx talu reaalse osa valdamise ja kasutamise õiguslikuks aluseks oli Harju rajooni RSN Täitekomitee ja R. K vahel 21.09.1973 sõlmitud ning notariaalselt tõestatud xxxx majavalduse müügileping. Asjaolu, et täitevkomitee muutis oma otsuseid xxxx majavalduse müümiseks 3 korda, viitab, et müüja oli kursis J. K probleemiga enda nimele majavalduse ostmisel TsK §-s 110 sätestatud omandiõiguse piirangu tõttu ja oli teadlik, et R. K sõlmib müügilepingu pigem mitte oma, vaid J. K huvides. Ka tunnistaja D. K kinnitas ütlustes, et tema isa J. K korraldas selle tehingu. Seadus ei sätesta, et omandiõigust saab tõendada ainult teatud liiki tõenditega. Jääb arusaamatuks, miks jagasid R. K ja J. K omavahel majavalduse ja selle juurde kuuluva maatüki ning järgisid aastaid omavahelist kokkulepet, kui neil see puudus. Kuna xxxx talu müügileping oli notariaalselt tõestatud, tuleb tunnustada J. K omandiõigust 21.09.1973 sõlmitud müügilepingu alusel (AÕS § 68 lg 3). Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes tuvastamata ja hindamata olulised faktilised asjaolud. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Kostja palub muuta maakohtu otsust ja mõista hagejalt välja kostja õigusabi kulud esimese astme kohtumenetluses suurusega 2119,80 eurot, apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud mõista hagejalt välja ringkonnakohtu otsusega ning kuni väljamõistetud summade laekumiseni mõista hagejalt välja viivis VÕS § 113 toodud määras. Kostja palub määrata hagihinnaks 141 936 eurot.
25.Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS §-de 60 ja 61 kohaselt pidi kohus hagi rahuldamata jätmisel koos asja lahendanud sisulise otsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistma õigusabi kulud. Kulude väljamõistmise taotlus tuli esitada enne kohtuvaidlusi ja õigusabi kulude väljamõistmise piirmääraks oli 5% hagi hinnast. Kostja esitas enne kohtuvaidlusi 13.11.2013 kohtule taotluse välja mõista hagejalt õigusabi kulu 2110,80 eurot ja lisas kuludokumendid, kuid kohus ei määranud 06.12.2013 otsuses menetluskulu suurust. Kostja esitas 09.12.2013 maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks TsMS § 448 lg 1 alusel, kuid 08.01.2014 sai kostja kohtunikult täiendava otsuse tegemise kohta eitava vastuse. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
26.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt, so menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja rahuldab osaliselt kostja vastu apellatsioonkaebuse.
28.TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muus osas muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Maakohus leidis õigesti, et Riigikohtu lahend nr III-2/3-4/94 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud sama asja uuesti läbivaatavale kohtule, millega antud juhul tegemist ei ole.
30.28.09.1972 otsuse nr 188 p-s 5 otsustas Harju rajooni TSN Täitevkomitee anda loa xxxxx majavalduse ostmiseks majas elavale R. Kle. Harju rajooni RSN Täitevkomitee müüs majavalduse R. Kle 21.09.1973. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tehing oleks olnud teeseldud või näilik. Harju maavanema 27.11.1997 korralduse alusel erastati xxxxx talu maa ostueesõigusega R. Kle. Seda korraldust ei ole kehtetuks tunnistatud. Kinnistu registriosa avati 23.02.1998 ja omanikuna kanti kinnistusraamatusse R. K.
31.Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks lepingust või seadusest tulenev omandiõigus vaidlusalusele kinnistule. Hageja ei olnud ehitise kaasomanik ja seega tal ei olnud ega ole ka praegu õigust saada kinnistu osa omanikuks AÕSRakS § 12 lg 1 järgi ega nõuda ka kostjalt kinnistu osa omandiõiguse tunnustamist.
32.AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta, see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud või kannet tehes on rikutud seadust muul viisil. Kinnistusraamatu kanne on antud juhul õige ja hagejal ei ole õigust nõuda selle muutmist AÕS § 65 lg 1 alusel. Kuna hageja ei olnud elamu kaasomanik, ei riku maa erastamine ja selle omaniku kohta kinnistusraamatusse tehtud kanne tema õigusi. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.
33.Asjaolud, et hageja perekond valdab ja kasutab osa xxxxx elamust, on seda hooldanud ja kandnud sellega seotud kulusid, ei muuda hagejat kinnistu kaasomanikuks. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust tunnistajate sellekohased ütlused. Majavalduse ostmise eel võis J. Kl ja R. Kl olla kokkulepe, et see ostetakse R. K poolt ja nad kasutavad seda koos, kuid kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, siis oleks tulnud see osta kaasomandisse. Tähtsust ei ole sellel, et R. K teatas 11.10.1981 Harju rajooni RSN Täitevkomiteele soovist loovutada mõtteline osa majast J. Kle ning et enne Harju rajooni RSN Täitevkomitee poolt majavalduse R. Kle müümise otsustamist olid olemas ka varasemad otsused selle müümise kohta p/k-le V-8434 ja seejärel J. Kle, mis hiljem tühistati.
34.Põhjendatud on kostja seisukoht, millele ta tugines nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses, et hagi on ka aegunud. Hageja väitel rikuti tema õigusi lepingu sõlmimisega 21.09.1973 ja väidetav omandiõigus kinnistu osale tekkis selle lepingu alusel. Sel ajal kehtinud TsK § 81 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi oli rikutud, kolm aastat. Nimetatud tähtaeg kehtis kuni AÕSRakS jõustumiseni 01.12.1993. Hagi aegumise tähtaja kulgemine algas TsK § 86 järgi hagemisõiguse tekkimise päevast, so päevast, mil hageja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja väitel leppis ta R. Kga 21.09.1973 tehingu tegemises kokku, seega teadis ta selle tehingu tegemisest
koheselt ja ta oleks pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 22.09.1976. Isegi kui lähtuda hageja käsitlusest, et hagi aegumist tuleb arvestada ajast, mil tühistati TsK §-s 110 sätestatud piirang, mille kohaselt võis isiklikus omanduses olla ainult üks elamu, so alates 09.07.1990, oleks ka sel juhul hagi aegunud. Hagi tuleks ka aegumise tõttu jätta rahuldamata.
35.Ringkonnakohtul tuleb kindlaks määrata tsiviilasja hind, kuna maakohus ei ole seda kogu menetluse kestel teinud ja TsMS § 442 lg 2 p 5l kohaselt otsuse sissejuhatuses märkinud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 48 järgi määratakse hagi hind omandiõiguse tunnustamise hagis vara väärtusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nimetab hagihinna hageja. Kui hagihind ilmselt ei vasta hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Hageja esitas hagi omandiõiguse tunnustamiseks 02.07.2001. Kuigi esialgses hagiavalduses nõudis hageja omandiõiguse tunnustamist elamule (xxxx talu), täpsustas hageja pärast maakohtu poolset selgitust haginõuet ja palus tunnustada oma omandiõigust 1⁄2 xxxx talu kinnistust, määrata kostja kaasomandi suuruseks 1⁄2 kinnistust ja teha taotletud kanded kinnistusraamatusse. Kuigi hiljem muutis hageja veel haginõudeid ja nimetas erinevaid hagi hindu, tuleb ringkonnakohtu hinnangul hagi hinna määramisel võtta aluseks hageja poolt endale taotletud omandi osa ja xxxx kinnistu turuväärtus 02.07.2001 seisuga. Ringkonnakohtu nõudel esitas hageja riiklikult tunnustatud ekspert D Ti 05.04.2014 arvamuse nr 5547, mille kohaselt oli xxxxx kinnistu turuväärtus 02.07.2001 seisuga 360 000 Eesti krooni (23 008,19 eurot). Kostja ei esitanud ringkonnakohtule tõendit, mis näitaks kinnistu teistsugust turuväärtust, kuigi selline võimalus kostjale 15.04.2014 istungil anti. Seega tuleb määrata käesoleva tsiviilasja hinnaks 1⁄2 kinnistu väärtusest, so 180 000 krooni (11 504,10 eurot).
36.Hagi hinna määramisele ei kohaldu kehtiva TsMS § 376 lg 1. Ekslik on kostja seisukoht, et kohus saab hagi hinda määrata ainult kostja nõusolekul ja kohus peab lähtuma sellest, et kostja käesolevas asjas selleks nõusolekut ei anna.
37.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb kohtukulud kindlaks määrata ja jaotada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätete järgi. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest, sh kostjale kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piirang hõlmab kõikides kohtuastmetes kantud õigusabikulusid kogumis. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda.
38.Kostja esitas kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks koos nimekirja ja kuludokumentidega 13.11.2013, kohtuvaidluse teesid esitasid pooled kohtule 15.11.2013. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja esitas kohtukulude hüvitamise taotluse hilinemisega ja tal ei ole õigust nende hüvitamist nõuda.
39.Kostja palus hagejalt välja mõista esimese astme kohtus kantud õigusabikulude hüvitamiseks 2119,80 eurot ja apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamiseks 682 eurot, kokku 2801,80 eurot. Kostja kasuks tuleb välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel sellest 575,20 eurot (5% hagihinnast 180 000 kroonist). Ringkonnakohtu hinnangul on seadusega lubatud maksimummääras õigusabikulude hüvitamine antud juhul vajalik ja põhjendatud, arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ning ajalist kestvust. Viivise väljamõistmist menetluskuludelt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS ette ei näinud ja selles osas ei kuulu taotlus rahuldamisele.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.