Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-15-16650
Kohtuasi
X hagi Y vastu kasutuseelise, kulu hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (hageja) esitas 05.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu kasutuseelise, kulu hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 29.05.2018 otsusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja jättis hagi osaliselt rahuldamata. 15.01.2019 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus 29.05.2018 otsuse osaliselt ja saatis maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.26.08.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. 07.10.2020 otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. 18.01.2021 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
4.Hageja esitas 13.07.2016, 10.01.2017, 09.05.2018, 10.05.2018, 29.10.2018 ja 15.09.2020 menetluskulude nimekirjad ning avaldas 16.09.2020 istungil, et hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 5162,37 eurot, kinnistusregistri päringutest summas 3,60 eurot ja riigilõivust summas 750 eurot.
5.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.09.2015 hagiavalduse koostamiseks 5 tundi (I kd, lk 1-5), 21.12.2015 kostja vastusele vastamiseks 2 tundi (I kd, lk 75-78), 12.07.2016 kostja seisukohtadele vastamiseks 1,5 tundi (I kd, lk 91-93), 20.07.2016 taotluse esitamiseks tõendi esitamiseks 0,5 tundi (I kd, lk 97-98), 13.07.2016 kohtuistungil osalemiseks 0,9 tundi, 21.10.2016 kohtuistungil osalemiseks 0,6 tundi, 06.01.2017 hagist osalise loobumise taotluse koostamiseks 1,5 tundi (I kd, lk 126-127), 05.11.2016 esindamiseks kostja poolt valduse üleandmisel vaidlusalusel kinnistul XXX talus 3 tundi, 16.04.2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 0,6 tundi, 17.04.2018 kohtuistungil osalemiseks 2,5 tundi, 24.04.2018 hageja seisukohtade esitamiseks (I kd, lk 167-168) ja 03.05.2018 kostja seisukohtadele vastamiseks 1,5 tundi (I kd, lk 177), 09.05.2018 istungil osalemiseks 0,6 tundi, 19.06.2018 maakohtu otsuse analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks edasikaebuse asjus 2,3 tundi, 29.06.2018 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi (II kd, lk 1-2), 01.10.2019 kostja esitatud apellatsioonkaebuse analüüsiks 0,7 tundi, 01.10.2019 maakohtu analüüsiks seonduvalt apellandi kaebeväidetega 0,5 tundi, 25.10.2019 vastuse koostamiseks kostja kaebusele 2 tundi (II kd, lk 66-67), 16.09.2020 istungil esindamiseks 0,8 tundi.
6.Kostja esitas 21.10.2016, 10.01.2018, 09.05.2018, 10.05.2018, 29.10.2018, 30.07.2019 ja 01.08.2019 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud, mis on kantud enne Harju Maakohtu 26.08.2019 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlemist, õigusabikuludest summas 2254,20 eurot.
7.Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja tasu on ülepaisutatud.
7.1.Hagi koostamisega seotud töötunnid ei ole põhjendatud rohkem kui 3 h, sest tsiviilasja faktilised asjaolud olid esindajale tuttavad juba tsiviilasja nr 2-01-85 menetlusest.
7.2.Menetluskulud summas 504 eurot seoses 05.11.2016 valduse üleandmisega ei ole põhjendatud. Kohapeal toimusid lukksepatööd lukkude vahetamisel ning hageja esindaja tegevus ei olnud seotud õigusabi osutamisega.
2-15-16650
7.3.Kostja vaidleb 09.05.2018 esitatud menetluskulude osas vastu kohtuistungiks ettevalmistamise kuludele summas 100,80 eurot, sest see ei olnud esimene kohtuistung antud menetluses. Lisaks ei ole 17.04.2018 istungil osalemise ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, sest protokolli järgi oli kohtuistungi pikkus 1,9 tundi.
7.4.Hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot ei vasta kohtupraktikale. Tsiviilasi ei olnud eriliselt keerukas.
7.5.Põhjendamatu on ajakulu 19.06.2018 maakohtu otsuse analüüsile ja kliendiga nõupidamisele kokku 2 tundi 18 minutit. Maakohtu otsuse analüüs on apellatsioonkaebuse koostamise lahutamatu osa ja selleks on piisav 3 tundi. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 08.03.2021 määrusega rahuldati poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4802,83 eurot, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 405,76 eurot ning tasaarvestati poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4397,07 eurot ja viivis menetluskuludelt.
9.Kohus annab esmalt hinnangu hageja menetluskuludele. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 5162,37 eurot. Hageja õigusabiteenusekulu on põhjendatud osaliselt, kokku summas 4956 eurot (29,5 h x 168 eurot/h, sh käibemaks).
9.1.Hageja esindaja hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu 5 h ulatuses on põhjendatud, võttes arves hagiavalduse sisu, lisatud tõendeid ning asjaolu, et tegemist on 4 leheküljelise menetlusdokumendiga.
9.2.Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja 05.11.2016 toiminguid 3 tunni ulatuses seoses XXX talu kinnistul valduse üleandmisega. Käesoleva tsiviilasja esemeks oli ka XXX talu valduse vabastamine ning kohtule arusaadavalt on hageja esindaja esindanud hagejat XXX talu valduse üleandmisel, mistõttu on tegemist käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuluga.
9.3.Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja 17.04.2018 istungiks ettevalmistamise ajakulu 0,6 h ulatuses, kuivõrd eelnev istung käesolevas menetluses toimus 21.10.2016 ning enne 17.04.2018 istungit teavitas kohus pooli kohtukoosseisu vahetumisest ja selgitas, et asja arutatakse algusest peale. Samuti peab kohus põhjendatuks 17.04.2018 kohtuistungil osalemise ajakulu 2,5 h ulatuses vastavalt kohtuistungi protokollis kajastatud istungi ajale.
9.4.Kostja on esitanud vastuväite hageja esindaja ajakulule 2,3 tundi seoses 19.06.2018 maakohtu otsuse analüüsiga ja kliendiga nõupidamisega, kuna see kuulub apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hulka. Hageja on menetluskulude nimekirjas nimetanud ajakulu 2,3 tundi seoses 19.06.2018 maakohtu otsuse analüüsiga ja kliendiga nõupidamisega edasikaebuse asjus ning ajakulu 3 tundi seoses 29.06.2018 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse koostamisega, s.o kokku 5,3 tundi. Kohus peab eelnimetatud ajakulu seoses apellatsioonkaebuse koostamisega kokku 5,3 h ulatuses põhjendatuks, võttes arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et nimetatud ajakulu sisaldas ka kliendiga suhtlemist. Hageja esindaja kliendiga suhtlemise ajakulu on põhjendatud, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esindatava huve.
9.5.Hageja on menetluskulude nimekirjades nimetanud kokku toiminguid 29,5 h ulatuses, kuid taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 5162,37 eurot, mis vastab ajakulule 30,73 h
2-15-16650 (5162,37/140/1,2). Kohus pea põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist 1,23 h ulatuses, mille osas ei ole hageja selgitanud õigusabikulude kujunemist.
9.6.Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 29,5 tunni ulatuses. Kohus märgib, et eelnimetatud ajakulu on kantud 25,5 tunni ulatuses enne Harju Maakohtu 26.08.2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemist ning 4 tunni ulatuses apellatsioonimenetluses.
9.7.Hageja esindaja tunnitasu 168 eurot käibemaksuga on põhjendatud. Hageja esindaja õigusabiteenuse kulud enne 26.08.2019 otsuse tegemist (enne apellatsioonimenetlust) on 4284 eurot (25,5 h x 168 eurot/h, sh käibemaks). Hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 26.08.2019 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetluses on 672 eurot (4 h x 168 eurot/h, sh käibemaks). Kokku on hageja esindaja põhjendatud õigusabiteenusekulud 4956 eurot (koos käibemaksuga).
10.Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 5709,60 eurot, millest 4956 eurot on õigusabiteenuse kulud, 3,60 eurot kinnistusraamatu päringute kulu ja 750 eurot riigilõiv. Eelnimetatud menetluskulud summas 5037,60 eurot on kantud enne 26.08.2019 otsuse tegemist ja õigusabiteenuse kulud summas 672 eurot on kantud seoses 26.08.2019 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusega.
11.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 82% enne 26.08.2019 otsuse tegemist kantud menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enne 26.08.2019 otsuse tegemist kantud menetluskulud summas 4130,83 eurot (5037,60x82/100). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4802,83 eurot (4130,83+672).
12.Kostja menetluskulud on põhjendatud summas 2254,20 eurot (14,45 h x 156 eurot eurot/h, sh käibemaks). Võttes arvesse, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 18% kostja menetluskuludest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 405,76 eurot (2254,20x18/100).
13.Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 kohaselt poolte vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4397,07 eurot (4802,83-405,76). Määruskaebus
14.Kostja esitas 24.03.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, vähendades kostjalt väljamõistmiseks kuuluvad menetluskulud 3000,84 euroni või alternatiivselt summani kohtu enda äranägemisel.
15.Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles kohus pidas põhjendatuks hageja järgnevat menetluskulu: riigilõivu 750 eurot, 3,60 eurot seoses kinnistusregistri päringutega ja 672 eurot õigusabiteenuse kulud apellatsioonmenetluses, kokku 1425,60 eurot.
16.Hageja õigusabikulud ei ole põhjendatud 8,9 h ehk 1495,20 euro ulatuses.
16.1.Hageja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Hageja esindaja on tegelenud pooltevahelise vaidlusega pidevalt alates 2001. aastast. Hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks on 2 h (5 h asemel).
2-15-16650
16.2.17.04.2018 istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1,9 h (2,5 h asemel), s.o tegelik istungi pikkus (11.50 kuni 12.30 oli vaheaeg).
16.3.19.06.2018 maakohtu otsuse analüüsi ja kliendiga nõupidamise ajakulud 2,3 h ei ole põhjendatud. Nimetatud ajakulu on osa apellatsioonkaebuse koostamise ajakulust (3 h).
16.4.Menetluskulud summas 504 eurot (3 h) seoses 05.11.2016 valduse üleandmisega ei ole põhjendatud. Maakohus leidis ebaõigesti, et toimingu puhul oli tegemist valduse üleandmisega, kuna 05.11.2016 aktis valduse üleandmisele viiteid ei ole.
17.Lisaks eeltoodule on kohus jätnud ebaõigesti arvestamata aritmeetilise vea summas 60 eurot, mis vastab 1,23 tunnile. Selliselt ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud 1555,20 euro ulatuses (1495,20 + 60).
18.Hageja kulud õigusabile maakohtus oleks põhjendatud 2728,80 euro (4284 – 1555,20) ulatuses, millele tuleb juurde liita kostja poolt vaidlustamata summa 1425,60 eurot, kokku 4154,40 eurot. Nimetatud summast 82% moodustab 3406,60 eurot. Sellisel juhul kuuluks kostjalt väljamõistmiseks 4397,07 euro asemele 3000,84 eurot (3406,60 – 405,76).
19.Kostja esitas alternatiivse taotluse väljamõistmisele kuuluvate summade vähendamiseks (võlaõigusseadus (VÕS) § 140 lg 1). Antud juhul algatas hageja kohtumenetluse kostja vastu aasta pärast seda, kui sai kinnistu kätte ega soovinud sõlmida kostjaga kompromissi, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja on 70-aastane pensionär, siis tuleks nimetatud asjaolusid arvesse võttes väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-16 punktis 16 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusosaliste seisukohad
20.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks pärast tasaarvestamise teostamist välja menetluskulud 3000,84 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
2-15-16650
24.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on analüüsinud hageja esindaja toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja poolt enne 26.08.2019 otsuse tegemist kantud õigusabiteenuse kuludele. Nimetatu osas maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 25,5 h) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat vähendamist põhjendatuks. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
25.Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm nr 2-18-7550/80, p 15). Selliseks kuluks on mh õigusabikulud, mis seonduvad 05.11.2016 valduse üleandmisega. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Käesoleva tsiviilasja esemeks oli ka XXX talu valduse vabastamine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus valduse üleandmine 05.11.2016 (dtl 174-176) ning valduse üleandmine nimetatud kuupäeval on ka jõustunud kohtulahendiga tuvastatud. Maakohus, leides, et 05.11.2016 valduse üleandmise osalemisega seotud kulu oli põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire.
26.Maakohus on asja lahendamisel arvestanud, et hageja on teinud menetluskulude nimekirjas aritmeetilise vea ning on seda menetluskulude põhjendatuse hindamisel silmas pidanud, s.o ei ole pidanud põhjendatuks summat 60 eurot (1,23 h), sest selles osas ei ole hageja välja toonud, milliseid toiminguid ta teostanud on. Maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suurus on lõppjäreldustes õige.
27.Maakohus on õigesti arvestanud 17.04.2018 istungil osalemise ajakuluks protokollist nähtuvalt 2,5 h.
28.Kostja taotlus menetluskulude suurusese vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides (RKTKm nr 3-2-1-58-13, p 13). TsMS § 175 lg 1 järgi arvestab kohus menetluskulude
2-15-16650 kindlaksmääramisel, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud ja vajalikud. Kui kostja tugineb sellele, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4), siis oleks kostja pidanud sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastavaid vastuväiteid enam esitada ei saa (TsMS § 178 lg 1).
29.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.