Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt oli XXX hageja 1 XXX ema ning hageja 2 XXX ja hageja 3 XXX vanaema (edaspidi ka hagejad). 22.06.1999 tegi XXX surma puhuks notariaalse testamendi, millega pärandas korteriomandi Rävala puiesteel oma elukaaslasele XXX, kinnistu XXX vallas hagejale 2, rahalise hoiuse Hansapangas hagejale 3 ja rahalise hoiuse Ühispangas XXX kirikule. XXX suri 17.11.2003 ja XXX suri 28.11.2003. Hageja 1 pöördus avaldusega notari poole pärandi vastuvõtmiseks 09.12.2003 ning hagejad 2 ja 3 04.03.2004. Notar avaldas teate pärimisasja kohta Ametlikes Teadaannetes 12.04.2004, milles määras tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks 2 kuud teate avaldamisest. 11.06.2004 saatis XXX (edaspidi kostja) notarile lihtkirjaliku avalduse, milles teatas, et on XXX elukaaslase XXX poolvend ning soovib asuda XXX õigusjärglaseks XXX pärimisasjas. Avaldusele olid lisatud koopiad XXX kodustest testamentidest, millest viimasega, koostatud 03.07.2003, pärandas XXX kõik oma asjad ning 25 % maa-alast ja suvilast XXX. 06.03.2007 teatas notar hagejatele, et on teavitanud kostjat notariaalselt tõestatud avalduse esitamise vajalikkusest, kuid kostja ei ole esitanud notariaalselt tõestatud avaldust ega ole ka esitatud lihtkirjalikku avaldust tagasi võtnud. Ühtlasi märkis notar, et notaribüroo andmetel on XXX pärimisasjas pöördutud kohtu poole koduse testamendi kehtetuks tunnistamiseks. 11.07.2007 esitasid hagejad maakohtule hagi kostja vastu tuvastamaks, et hagejatel on õigus pärida XXX pärandvara, mitte XXX. Hagejad on seisukohal, et kostjal puudub õigus XXX pärandvara pärimiseks, kuna XXX ei esitanud pärimisavaldust. Seega ei ole XXX XXX pärandit vastu võtnud, nagu sätestab pärimisseaduse (PärS) § 4 ja tal ei ole õigust pärida midagi, mille XXX oli XXX pärandanud. Enesetapu sooritamisega loobus XXX XXX pärandi vastuvõtmise õigusest. Eeltoodu alusel kuulub XXX pärandvara pärimisele PärS § 10 lg 1 alusel seaduse järgi, kuna pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. PärS § 119 alusel on kostja XXX asemel XXX testamendijärgne pärija. 30.01.2014 esitatud vastuhagi kohaselt palub kostja tunnistada õigustühiseks XXX omakäeliselt kirjutatud kodune testament. Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei ole 26.11.2003 omakäeliselt kirjutatud kodusel testamendil kostja venna allkirja ega tunnistajate kinnitusi ning see ei ole kirjutatud tema käekirjaga. Kohus jättis 26.02.2014 kohtumäärusega kostja vastuhagi käiguta ja andis talle vastuhagis esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kostja vastuhagi puudusi kohtu antud tähtajaks ei kõrvaldanud. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et käesolevale pärimisasjale kohaldatakse 01.01.1997 kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseadust (PärS), et hageja 1 on XXX tütar ja hagejad 2 ja 3 tema lapselapsed ning asjaolu üle, et XXX suri, jõudmata XXX pärandit vastu võtta.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on XXX pärija ning kas ta on XXX ja XXX pärandvara vastu võtnud. PärS § 4 kohaselt peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. PärS § 119 sätestab, et kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus see pärand vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isikust jäänud pärand vastu võtta või sellest loobuda. PärS §-st 117 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada notarile avaldus või asuda pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. 22.06.1999 notariaalselt tõestatud testamendiga on tõendatud, et XXX pärandas korteriomandi Rävala puiesteel oma elukaaslasele XXX, kinnistu XXX vallas hagejale 2, rahalise hoiuse Hansapangas hagejale 3 ja rahalise hoiuse Ühispangas XXX kirikule. Hageja 1 pöördus avaldusega notari poole pärandi vastuvõtmiseks 09.12.2003 ning hagejad 2 ja 3 04.03.2004. Notar avaldas teate pärimisasja kohta Ametlikes Teadaannetes 12.04.2004, milles määras tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks 2 kuud teate avaldamisest. 11.06.2004 avaldusega on tõendatud, et kostja saatis notarile lihtkirjaliku avalduse, milles teatas, et on XXX elukaaslase XXX poolvend ning soovib asuda XXX õigusjärglaseks XXX pärimisasjas. Avaldusele olid lisatud koopiad XXX kodustest testamentidest, millest viimasega, koostatud 03.06.2003, pärandas XXX kõik oma asjad ja 25 % maa-alast ja suvilast XXX. XXX 27.04.2003 kodune testament on PärS § 25 lg 1 tulenevalt kaotanud kehivuse, kuna selle tegemise päevast möödus kuus kuud testaatori eluajal. Kohtule esitatud 22.06.1999 notariaalselt tõestatud testamendist ja 03.06.2003 kodusest testamendist nähtuvalt on testamentides nimetatud vara pärandatud XXX, hagejatele 2 ja 3 ning XXX kirikule annakutena PärS § 54 lg 1 mõttes, kuna testaator on määranud neile isikutele teatud varalised hüved kogu temale kuulunud varast. Pärandi vastuvõtmise avaldustega on tõendatud, et XXX kuulus peale testamentides nimetatud vara veel mõtteline osa kinnistust, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX asukohaga XXX vallas XXX külas ja autoriõigused. Vaidlust ei ole, et XXX pärijatele määramata osas on seadusjärgseks pärijaks hageja 1. Kohtule esitatud XXX 26.11.2003 kodusest testamendist nähtuvalt pärandab ta kogu XXX testamendi järgi päritud vara hagejatele 2 ja 3. Pärandi vastuvõtmise avaldusega nr 2098 27.11.2013 on tõendatud, et kostja algatas XXX pärimismenetluse Tallinna notari Triin Silla notaribüroos ja tegi notariaalselt tõestatud pärandi vastuvõtmise avalduse 27.11.2013. Kohtule esitatud isikuandmete päringutega on tõendatud, et kostja on XXX poolvend ja seega seadusjärgne pärija. Pärandi vastuvõtmise avaldusega nr 118 on tõendatud, et kostja esitas XXX pärijana avalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks 20.01.2014.

PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kohtule esitatud surmatunnistustega on tõendatud, et XXX suri 17.11.2003 ja XXX suri 28.11.2003. Seega tegi kostja notariaalselt tõestatud avalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks enne PärS § 118 lg 3 sätestatud 10-aastase tähtaja möödumist, kuid XXX pärandi vastuvõtmiseks pärast 10 aastase tähtaja möödumist pärandi avanemisest. Tulenevalt PärS § 118 lg 3 ei saa kostja enam XXX pärandit vastu võtta, kuna notariaalselt tõestatud avalduse esitamise ajaks oli möödunud rohkem kui 10 aastat. Järelikult ei ole kostja XXX pärijaks. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud notarile 11.06.2004 esitatud lihtkirjaliku avalduse alusel XXX pärandvara pärima asuda, kuna PärS § 117 lg-st 1 ja notari ametitoimingute tegemise korra §-st 4 lg 3 tulenevalt, peab avaldus pärimiseks olema notariaalselt tõestatud. Tallinna notar Sirje Velsbergi kohtule esitatud XXX pärimistoimiku nr XXX koopiast nähtuvalt selgitas notar kostjale alates lihtkirjaliku avalduse saamisest 11.06.2004 igal aastal korduvalt, et pärandvara vastuvõtmiseks on kostjal vaja esitada notariaalselt tõestatud avaldus. Järelikult teadis kostja, et XXX pärandvara pärimiseks ei piisa notarile lihtkirjaliku avalduse esitamisest, vaid tal tuleb esitada notariaalselt tõestatud avaldus. Samuti teadis kostja kohtu selgitustest ja määrusest, et pärand tuleb vastu võtta pärandi avanemisest 10 aasta jooksul. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja on küll XXX õigusjärglane, kuid ta ei ole XXX pärandit tähtaegselt vastu võtnud, siis tal puudub õigus XXX pärandit pärida. Hagejatel 2 ja 3 on õigus pärida XXX vara annakute saajatena vastavalt testamendile ja hagejal 1 ülejäänud vara vastavalt PärS § 10 lg 2 ja § 13 lg 1. Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. 30.01.2014 esitatud vastuhagis soovib kostja vaidlustada XXX26.11.2003 kodust testamenti, millest nähtuvalt pärandas XXX kogu XXX testamendi järgi päritud vara hagejatele 2 ja 3. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna kostja ei kõrvaldanud 26.02.2014 kohtumääruses esile toodud sisulisi puudusi ega tasunud vastuhagilt riigilõivu. Kostja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 24.03.2014 e-kirjas. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda veel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest kohus tuvastas eelpool, et kostjal ei ole õigust pärida XXX õigusjärglasena XXX pärandvara. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.