vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks
Tsiviilasja hind
3.500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Margo Põbo (Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11923475, asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht vastavalt hagiavaldusele XXX, viibimiskoht käesoleval ajal XXX) Kostjale XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: Ilya Zujev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11875635, asukoht Pärnu mnt 41A, 10119 Tallinn).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOXXXIOON
1.Rahuldada XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu asja, s.o korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskanna registriossa XXX, väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks.
2.Välja nõuda XXX(isikukood XXX) ebaseaduslikust valdusest XXX(isikukood XXX) valdusesse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, reaalosa, kohustades XXX vabastama ja üle andma Indrek XXX nimetatud korteriomandi reaalosa, ja väljaandmisest keeldumise korral tõsta kostja XXX ja talle kuuluvad asjad korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, reaalsoast, välja. Menetluskulude jaotus
4.Jätta kõik kostja XXX menetluskulud, sealhulgas XXX riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, tema enda kanda.
5.XXX on kohustatud hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult 6 (kuue) kuu jooksul pärast vabadusekaotusliku karistuse lõppemist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]), esitades apellatsioonkaebus 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõue
1.Hageja XXX esitas 03.12.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXX(XXX) vastu asja, s.o korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa XXX, edaspidi ka vaidlusalune korter) väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks. Harju Maakohus võttis nimetatud asja menetlusse oma 09.12.2013.a. määrusega. 20.12.2013.a. esitas kostja kohtule menetlusabitaotluse, mille kohus rahuldas 03.03.2014.a. määrusega, määrates kostjale riigi õigusabi hüvitamiskohustusega.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn 08.02.2012.a. Kinnistusraamatusse on vaidlusaluse korteriomandi omanikuna hageja sisse kantud 20.02.2012.a. Hageja sõnul tegi korteriomandi endine omanik kõik endast oleneva, et korteri otsest valdust hagejale üle anda, kuid korteri endise omaniku endine elukaaslane kasutab seda jätkuvalt õigusliku aluseta ja keeldub otsese valduse üleandmisest hagejale.
3.Oma 22.04.2014.a. kohtule esitatud seisukohas kinnitas hageja, et hagejal ei olnud hagi esitamise hetkel kuidagi võimalik teada, et kostja on võetud vahi alla. Nimetatud asjaolu sai hagejale teatavaks alles menetluse käigus. Kuivõrd vaidlusaluses korteriomandis asuvad jätkuvalt ka kostjale kuuluvad asjad, samuti on kostjal olemas korteri võtmed, ei tähenda hageja hinnangul asjaolu, et kostja viibib hetkel vanglas seda, et kostjal puuduks vaidlusaluse korteriomandi valdus. Lisaks tõi hageja välja, et kostja on ka ise oma vastuses hagiavaldusele sisuliselt omaks võtnud, et ta kasutab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat korterit.
4.Samuti kinnitas hageja, et kostja kompromissiettepanek ei ole hagejale vastuvõetav, kuna vahistustähtaja lõppemine ei tähenda seda, et kostja pääseb pärast seda ka vabadusse. Kuivõrd kostja näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, ei ole kuigi tõenäoline, et
kostja peatselt vanglast vabastatakse. Lisaks märkis hageja, et kuivõrd XXX ei ole antud asjas menetlusosaliseks, ei ole võimalikele õiguslikele vaidlustele kostja ja XXX vahel, hagejal võimalik hinnangut anda. Hageja pidas omakorda mõistlikuks kompromissi, mille kohaselt kostja otsiks võimaluse talle kuuluvate esemete korterist äraviimiseks ja vajadusel ladustamiseks ning teeks seda 1 (ühe) kuu jooksul kokkuleppe sõlmimisest.
5.Hageja kinnitas, et ta oli oma õiguste kaitsmiseks sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna korteri vabastamise nõudmine kostjalt ei ole tulemusi andnud. Kostja on keeldunud valduse üleandmisest, sealhulgas süüdistanud hageja esindajaid sissemurdmise katses ning ähvardanud politseiga. Kuivõrd kostja on lisaks eeltoodule ka rohkem kui 2 (kaks) aastat kasutanud hagejale kuuluvat korterit selle eest tasumata, ei ole hageja hinnangul kostja väljatõstmine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja mõista korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, kostja valdusest välja, tõstes kostja välja. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena vaidlusaluse korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu ning kinnistusraamatu väljavõtte. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata.
8.Kostjale, kes viibib käesoleval ajal vanglas, jääb ebaselgeks, kuidas kostja rikub hageja omandiõigust. Kostja kinnitas, et ta oli vanglas ka juba kohtule hagiavalduse esitamise ajal ning hageja oli sellest ka teadlik. Samuti ei nähtu kostja hinnangul asja materjalidest, et hageja oleks üritanud käesolevat vaidlust lahendada kohtuväliselt. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest tuleks kostja hinnangul jätta ka menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja tegi oma 09.04.2014.a. kohtule esitatud seisukohas hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissi sõlmimise teel. Kostja leiab, et kuivõrd hageja korteris on mõned kostja isiklikud asjad, mida ta soovib korterist kaasa võtta, kuid kostjal ei ole sõpru ega tuttavaid, kes oleksid valmis tema asju ära viima, oleks tema väljatõstmine vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu pakkus kostja välja, et kostja vabastab hageja korteri 3 (kolme) kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Seejuures märkis kostja, et kostja vahistamise tähtaeg lõpeb 21.05.2014.a. Lisaks eeltoodule leidis kostja, et kuivõrd antud korteriomand osteti kostja ja tema endise elukaaslase XXX (XXX) kooselu jooksul seltsingulepingu alusel ning müüdi XXX seotud isikule, peaksid hageja ja XXX tasuma kostjale korteriomandi kaotamise eest kompensatsiooni 25.000,00 eurot.
10.Kostja kohtule ühtegi dokumentaalset tõendit ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Hageja on esitanud kohtule vindikatsioonihagi. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lõige 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Hageja nõude lahendamisel tuleb tuvastada, kas hageja on vaidlusaluse korteriomandi omanik, kas asi on kostja valduses ja kas kostja valdus on ebaseaduslik või on kostjal õigus asja vallata. Tulenevalt Riigikohtu 05.05.2003.a. lahendi 3-2-1-66-03 punktist
13 peab hageja tõendama oma omandiõigust ja seda, et tema asja valdab kostja. Kostja peab aga nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õigus alusel.
12.Kuivõrd vastavalt Riigikohtu 04.12.1997.a. lahendile tsiviilasjas 3-2-3-15-97 ei ole omandiõigus juriidiline fakt, peab omanik vaidluse korral tõendama, et tema omandiõigus asjale on tekkinud õiguslikul alusel. Vastavalt AÕS § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS §-i 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 56 lõige 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Hageja esitas kohtule oma omandiõiguse tõendamiseks 08.02.2012.a. notariaalselt tõestatud XXX, Tallinn, asuva korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (t/l 9-16). Samuti on kohtule esitatud vaidlusaluse korteriomandi kinnistusraamatu väljavõte (t/l 109-110), millest nähtuvalt on korteriomandi kinnistusraamatu teise jakku käesoleval ajal omanikuna sisse kantud hageja. Kuivõrd kostja ei tõendanud, et hageja ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik ega vaidlustanud käesolevas asjas ka hageja omandiõigust, saab lugeda tõendatuks, et vaidlusalune korteriomand kuulub käesoleval ajal hagejale omandiõiguse alusel.
13.AÕS § 82 lõike 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vastavalt AÕS § 33 lõikele 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 36 lõike 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 82 lõike 2 kohaselt võib kohus, juhul kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. Käesoleval juhul ei vaidlustanud kostja asjaolusid, et kostja omab vaidlusaluse korteriomandi võtmeid, kostja elas enne vahistamist vaidlusaluses korteriomandis ligikaudu 2 (kaks) aastat, kostja sooviks on pärast vanglast vabanemist korterit edasi kasutada (vähemalt lühiaegselt), samuti on korteris kostja isiklikud asjad, ning kostja ei ole, vaatamata hageja nõudmistele, korteriomandi valdust hagejale üle andnud, vaid süüdistanud hageja esindajaid sissemurdmise katses ning ähvardanud politseiga. Kuivõrd kinnisasja puhul saab valduse üleandmisena vaadelda senise valdaja loobumist valdusest, kinnisasja tagastamist omanikule ja kinnistu valdamist võimaldavate vahendite (nt võtmete, juurdepääsukoodide jms) tagastamist, ja asja väljaandmise osaks saab lugeda ka asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, misjuures täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lõike 3 kohaselt loetakse kinnisasja väljaandmise osaks ka kinnisasjal olevate asjade väljatõstmist (Asjaõiguse kommenteeritud väljaanne, § 80 kommentaar, punkt 3.4.3., lk 368), siis asub kohus seisukohale, et kostjat saab käesoleval ajal pidada vaidlusaluse korteriomandi valdajaks.
14.AÕS § 34 lõike 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha, kas käesoleval juhul kasutab kostja vaidlusalust korteriomandit õiguslikul alusel või mitte. Vastavalt AÕS § 83 lõikele 1 võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja
vallata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsene valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja kasuks oleks kantud kinnisraamatusse mõni AÕS § 5 lõike 1 kohane piiratud asjaõigus, mis annaks kostjale õiguse piiratud asjaõiguse sisu järgi korteriomandit vallata. Samuti ei ole kumbki pool käesolevas menetluses väitnud, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv üürileping või korteriomandi tasuta kasutamise leping vms. Kostja leidis üksnes, et hageja ja XXX peaksid maksma talle kompensatsiooni, selgitades, et korteriomand osteti kostja ja tema endise elukaaslase XXX kooselu jooksul seltsingulepingu alusel. Hageja sõnul valdab korteriomandi endise omaniku endine elukaaslane korterit õigusliku aluseta, kusjuures kostja on oma vastuses hagiavaldusele selle sisuliselt omaks võtnud. Kuivõrd XXX ei ole antud asjas menetlusosaliseks ja kostja väide, et korteriomand osteti kostja ja tema endise elukaaslase XXX kooselu jooksul seltsingulepingu alusel on paljasõnaline ja tõendamata, kusjuures isegi juhul kui nimetatud väide vastaks tõele, oleks kostjal kõigi eelduste kohaselt käesoleval ajal võimalik esitada XXX vastu üksnes rahaline nõue, misjuures nõuded hageja vastu kostjal puuduksid, samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel, leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu asja, s.o korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks, tuleb rahuldada. Siinjuures märgib kohus, et kostja väljatõstmine ei ole kohtu hinnangul ka vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on keeldunud korteriomandi, mida ta on kasutanud ligikaudu 2 (kaks) aastat ilma õigusliku aluseta, selle eest tasumata, valduse üleandmisest pahatahtlikult. Tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole käesoleval ajal võimalik oma omandiõiguse osaks olevat valdus- ja kasutamis-õigust kasutada, oli korteri valduse saamiseks hagi esitamine vajalik. Seega kuivõrd kostjal on mõjuvõim korteri üle ning kostja ei ole tõendanud oma valdusõigust, rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotamine
15.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus ka kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kõik kostja menetluskulud, sealhulgas kostjale riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, jätab kohus kostja enda kanda vastavalt TsMS § 190 lõikele 5, mille kohaselt mõistetakse, juhul kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 132 lõike 4 punktis 3
sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 128 teises lauses sätestatud juhul, misjuures TsMS § 128 reguleerib üüri- ja rendilepingutega seonduvaid vaidlusi, ning TsMS § 132 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3.500,00 eurot. Tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleva asja hind 3.500,00 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.