Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 05.01.2012 esitas OÜ Jara Grupp (hageja) Harju Maakohtule hagi Sihtasutuse Apametsa Teed (kostja) vastu. 05.01.2012 esitatud hagiavalduses ja 02.02.2012 esitatud hagiavalduse terviktekstis palus hageja tuvastada poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud finantseerimislepingu lõppemine ja kostja kohustus teha notariaalne avaldus poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.06.2007 finantseerimislepingu nr 2, mille kohaselt kostja pidi korraldama kostja üldplaneeringuga haaratud alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks vajalike tööde teostamist, korraldama nimetatud teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni hooldamist ja korrashoidu kuni nende üleandmiseni Harku vallale ning jagama nimetatud teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamise ja hooldamise kulud kostja üldplaneeringuga haaratud ala arendajate ja kinnisasja omanike vahel õiglaste põhimõtete alusel. Hageja kohustus nimetatud lepingu järgi tasuma kostja poolt esitatud arved seoses tööde tegemisega ning nimetatud objektide hooldamise ja korrashoiuga, andma kostjat rahuldava tagatise kostja üldplaneeringuga haaratud alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks vajalike kulude kandmise tagamiseks ja korraldama omal kulul oma kinnisasjal ning sellega piirneval alal muude teede haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ning tehnovõrkude hooldamist ja korrashoidu. Finantseerimislepingu p 2.2.2 täitmiseks seadis hageja kostja kasuks hüpoteegi Tiskre külas Harku vallas Harju maakonnas asuvale kinnistule hüpoteegisummaga 4 258 800 krooni, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 12.09.2011 ütles hageja VÕS § 195 lg 1 alusel 12.06.2007 finantseerimislepingu üles, kuna kostja ei olnud nelja aasta vältel finantseerimislepingut täitma asunud ega olnud ka mingit märki sellest, et ta võiks seda millalgi tulevikus teha. Kostja lepingu lõpetamisega ei nõustunud, väites muu hulgas, et finantseerimislepingus ei ole sätestatud ühtegi tähtaega ehitustööde algatamiseks ja seega on alusetu kostjale ette heita ehitustööde algatamata jätmist. Kostja arvates on finantseerimislepingu eesmärk reguleerida tulevikus ehitustegevuse ajal tekkivaid suhteid. Seoses finantseerimislepingu ülesütlemisega kutsus hageja kostja notari juurde 12.06.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamiseks. Kostja notari juurde ei ilmunud, mistõttu peab hageja kohtult taotlema tuvastada kostja kohustus teha notariaalne avaldus poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu lõpetamiseks. 21.10.2013 esitatud menetlusdokumendis palus hageja kohtuotsusega asendada kostja poolt hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamiseks notari juurde ilmumata jätmine. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Kostja juhtis tähelepanu hageja kohustusele tasuda vaidlusaluse lepingu p-i 3.3 alusel finantseerimislepingu objektiks olevate tööde teostamiseks ettemaksu koos käibemaksuga summas 100 000 krooni (6391 eurot) 3 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Lisaks pidas kostja oluliseks, et finantseerimislepingu p-s 10.1 on pooled kokku leppinud, et kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused

lahendatakse läbirääkimiste teel. Hageja ei ole finantseerimislepingu p-dest 2.2 ja 3 tulenevaid kohustusi käesoleva hetkeni täitnud. Hageja ülesütlemisavaldus on õigusvastane ja finantseerimisleping kehtiv. Kostja hinnangul ei ole finantseerimisleping kestvuslepinguks ja isegi kui see oleks kestvusleping, ei ole hageja andnud kostjale kohustuste täitmisele asumiseks täiendavat tähtaega, st mõistlikku etteteatamistähtaega. Hageja ülesütlemisavaldus on õigusvastane ka seetõttu, et lepingu näol on tegemist vastastikuseid kohustusi sisaldava lepinguga, millega on nii kostja kui ka hageja võtnud tulevikku suunatud kohustusi. Seejuures on ulatuslikumad kohustused võtnud endale hageja, mistõttu on finantseerimislepingu ülesütlemine enne hageja poolt oma kohususte täitmist ilmselgelt õigusvastane ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Antud juhul oleks õiguspärane ja finantseerimislepingu p-i 10.1 kohane, kui hageja oleks pöördunud kostja poole, et läbi rääkida poolte vastastikuste kohustustega seonduv. Viidates hüpoteegi seadmise lepingu p-dele 3.2.1 ja 3.2.2, leidis kostja, et järelikult on hageja kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi mõte tagada kõiki kostja finantseerimislepingust tulenevate ulatuslike kohustuste täitmist, mitte aga vaid arenduspiirkondade vaheliste tehnovõrkude väljaehitamise rahastamist. Seega ei ole hageja hüpoteegi kustutamiseks avalduse esitamise kohustuse tuvastamise nõue õiguspärane ka juhul, kui kohus peaks millegipärast tuvastama finantseerimislepingu lõppemise. Isegi kui lugeda, et hageja poolt finantseerimislepingu ülesütlemine on õiguspärane ja kehtiv, siis on hageja kohustatud täitma finantseerimislepingust tekkinud omapoolsed kohustused, mida tagab kostja kasuks seatud hüpoteek. Samuti märgib kostja, et isegi kui kostjal oleks kohustus esitada hüpoteegi kustutamiseks avaldus, siis on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-i 2 alusel õigus nimetatud kohustuse täitmisest keelduda, kuna kostjal on sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. 19.06.2013 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse Harku valla menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. 19.07.2013 määrusega kaasas Harju Maakohus Harku valla menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmanda isiku seisukoht Harku vald kolmanda isikuna palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik märkis, et Apametsa Vb kvartali detailplaneering kehtestati Harku Vallavolikogu 27.09.2007 otsusega nr 85. Kuna Harku vallal puudusid EhS §-st 13 tuleneva kohustuse tagamiseks eelarves rahalised vahendid ja EhS § 13 annab võimaluse kohalikul omavalitsusel ja detailplaneeringu koostamise taotlejatel või ehitusloa taotlejatel sõlmida lepinguid, millega EhS §-st 13 tuleneva kohustuse tagavad detailplaneeringu koostamise taotlejad või ehitusloa taotlejad, mitte kohalik omavalitsus, sõlmis 07.06.2007 Harku vald kostjaga koostöölepingu. Kostja koostöölepinguliseks kohustuseks oli EhS §-st 13 tuleneva kohustuse arendajate ja kinnisasja omanike poolt tagamise korraldamine. 07.06.2007 sõlmitud koostöölepingu alusel sõlmis kostja arendajate ja kinnisasja omanikega, s.h hagejaga, finantseerimislepingud. Hageja ja kostja vahel 12.06.2007 sõlmitud finantseerimislepingu nr 2 p-st 1.2 tulenevalt oli lepingu sõlmimise aluseks EhS § 13. Seega koostöölepingust ja finantseerimislepingust nr 2 tulenevalt on kostjal kohustus tagada Harku valla jaoks EhS §-s 13 sätestatud kokkuleppe täitmine. Samuti märkis Harku vald, et kostja on Harku Vallavalitsusele esitanud 24.07.2012 avalduse Tiskre külas Apametsa Vb kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks hageja omandisse kuuluvate katastriüksuste (katastritunnus 19814:001:0566 aadressiga Tiskre küla, Uuspere tee lõik 6, katastritunnus 19814:001:0567 aadressiga Tiskre küla, Uuspere tee lõik 2, katastritunnus 19814:001:0568 aadressiga Tiskre küla, Uuspere tee 5 ja katastritunnus 19814:001:0569 aadressiga Tiskre küla, Uuspere tee 6) osas, kuid Harku vald juhtis

tähelepanu asjaolule, et Tiskre külas Apametsa Vb kvartali detailplaneering on koostatud kooskõlas kehtiva Apametsa piirkonna üldplaneeringuga. Apametsa piirkonna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on piirkonna funktsionaalne tsoneerimine kvartalite kaupa, mis on omakorda aluseks detailplaneeringute koostamisele. Harku Vallavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistamisel taastuks hageja omandisse kuuluvate maaüksuste osas detailplaneeringu kehtestamise eelne olukord (maaüksuse sihtotstarve taas maatulundusmaa), mis tähendab, et planeeringuga kavandatud teede ja tehnovõrkude lahendus ei oleks enam toimiv ning tagada ei oleks võimalik juurdepääsu ning vastavate tehnovõrkude varustatust detailplaneeringuga moodustatud kinnistutele. Taoline teguviis rikuks ülejäänud planeeritava ala kinnistute omanike õigusi, kuna takistatud oleks detailplaneeringu elluviimise edasised võimalused. Maakohtu otsus 28.11.2013 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja 21.10.2013 taotluse nõude muutmiseks, et asendada kostja poolt 12.06.2007 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamiseks notari juurde ilmumata jätmine kohtuotsusega. Seoses kostja väitega, et poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud finantseerimislepingu nr 2 näol on tegemist EhS §-s 13 nimetatud halduslepinguks oleva kokkuleppega ja seega kuulub vaidlus lahendamisele halduskohtus, märkis kohus, et pooled ei vaidle, et Harku valla ja kostja vahel 07.06.2007 sõlmitud koostöölepinguga delegeeris Harku vald sisuliselt kostjale EhS §-s 13 sätestatud kokkulepete ja nende tagatiste sõlmimise õiguse. Seega on Harku valla ja kostja vahel 07.06.2007 sõlmitud koostööleping kahtlemata haldusleping, kuid kohus ei nõustunud, et poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud finantseerimislepingut saab lugeda halduslepinguks. Halduskoostöö seadusest ei tulene õigust delegeerida kohaliku omavalitsuse õigusi ja kohustusi edasivolitamisõigusega. Seega kohus ei nõustunud, et pooltevaheline leping on haldusleping, missugust vaidlust peaks läbi vaatama halduskohus. Kohus ei pidanud vajalikuks käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata Harku valla ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingu sisu, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja ei ole koostöölepingu pooleks ja seega koostööleping ei loo hagejale õigusi ega kohustusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Jara Grupp on lepingu kehtivalt üles öelnud. Seejuures ja hinnates kostja vastuväidet lepingu ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolu kohta, viitas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-tele 1-3 ja §-le 6 ja märkis, et kohtu arvates ei saa vastastikuste kohustustega lepingu ülesütlemist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks seetõttu, et ühel poolel on võetud ulatuslikumad kohustused kui teiselt. Ka vastastikuste kohustustega lepingu näol peab lepingupoolel olema võimalik kohaldada lepingu rikkumise korral võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kohus leidis, et lepingu ülesütlemisavalduse esitamine teisele poolele ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Seoses kostja seisukohaga, et hageja ülesütlemisavaldus on õigusvastane, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga, mida võiks seaduse järgi üles öelda, leidis kohus, et pooltevahelise 12.06.2007 finantseerimislepingu näol on tegemist kestvuslepinguga, sest pooled on kokku leppinud lisaks avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks vajalike tööde teostamise korraldamisele ka nende hooldamises ja korrashoius tähtajatult kuni nende üleandmiseni vallale. Seega on lepingu sisuks eelkõige teenuse osutamise protsess, mitte vaid konkreetsete määratlevate teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Tuginedes VÕS § 196 lg-tele 1 ja 2, § 76 lg-le 1 ja §-le 100, leidis kohus, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid tal lubanud finantseerimislepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.

Kohtu hinnangul on kostja veenvalt põhjendanud, et ta ei asunud finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi täitma, kuna Apametsa osaüldplaneeringuga haaratud alal on nii hageja kui ka teiste kostjaga sõlminud isikute suhtes majanduslikult mõistlik ja otstarbekas kvartalitevahelised teed ning tehnovõrgud välja ehitada terviklikult ja ühekorraga. Vaidlust ei ole, et kostja kinnistu asub Va ja Vb detailplaneeringu alal, mis moodustab väikese osa kogu Apametsa osaüldplaneeringuga haaratud alast, mistõttu on veenev kostja väide, et kostjal ei ole olnud mõistlik asuda kvartalivahelisi teid ja tehnovõrke välja ehitama enne piisava arvu arendajate ja kinnistuomanike kostja lepingupaketiga liitumist. Seega oli kohtu arvates veenev, et mõlemale lepingupoolele oli teada, et finantseerimislepingu mõte seisnes selles, et kostja alustaks lepingus kirjeldatud kohustuste täitmist hageja arvel ainult siis, kui selline tegevus oleks nii hageja kui ka teiste antud piirkonna kinnistuomanike suhtes majanduslikult põhjendatud ja võimalik. Kohus märkis, et kuna finantseerimislepingus kokku lepitud tagatise andmine pidi tagama kõiki finantseerimislepingus kokkulepitud kostja nõudeid hageja vastu ning selliselt lepiti kokku ka hüpoteegi seadmise lepingus ja vaidlust ei ole, et hageja ei ole asunud täitma oma kohustusi finantseerimislepingu järgi teede ja tehnovõrkude ehitamiseks, siis ei ole põhjendatud nõuda finantseerimislepingu lõpetamist vaid sel põhjusel, et kostja ei ole nelja aasta jooksul asunud täitma oma kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud õigus finantseerimisleping üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata. Nii kostja kui kolmas isik on veenvalt põhjendanud, et kostja huvi ja ka mõlema lepingupoole huve kaaludes on mõistlik pooltevahelise lepingu jätkamine. Vaidlust ei ole, et 04.04.2011 ja 29.04.2011 on hageja pöördunud lepingu muutmise avaldustega kostja poole (tl 88-96), kuid kohtu arvates ei saa lepingu muutmise avaldusi käsitleda kostjale tema lepinguliste kohustuste täitmiseks mõistliku tähtaja andmisena. Seega ei ole hageja järginud võlaõigusseaduses lepingu ülesütlemise sätestatud korda ja hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. Võlaõigusseadus ei luba lepingupoole väidetava teadmatuse või kontakti tõrjumise olukorra tõttu lepingut üles öelda. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud oma väidet, et tema on finantseerimislepingu alusel kahju saanud seetõttu, et finantseerimislepinguid ei ole sõlmitud kõikide kinnistute omanikega või et need finantseerimislepingud on ebaproportsionaalselt väiksemad võrreldes hagejaga sõlmitud lepinguga. Seega ei ole hageja sellisel väitel ka asja lahendamisel tähtsust ja kohus seda ei hinnanud. Seoses hageja 21.10.2013 esitatud taotlusega nõude muutmiseks märkis kohus, et ei luba hagejal oma nõuet muuta. Kohus on hagejale 19.01.2012 selgitanud, et notari juurde ilmumata jätmist asendada kohtuotsusega ei ole võimalik. Hageja nõude osas tuvastada kostja kohustus teha notariaalne avaldus poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu lõpetamiseks tugines kohus asjaõigusseaduse § 349 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-le 5 ning märkis, et kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hüpoteegi kanne on tehtud õiguslikul alusel, see alus ei ole ära langenud, siis hagejal ei ole õigust nõuda kohustada kostjat andma tahteavaldust kinnistamisavalduse tegemiseks kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Kostja on hagile esitanud veenvad vastuväited ja pooled ei vaidle, et ka hageja on jätnud täitmata oma finantseerimislepingust tulenevad kohustused. Seega ei ole tõendatud, et kostjal puuduks nõue hageja vastu, millise täitmise tagatiseks on hageja kinnisasjale seatud hüpoteek.

Apellatsioonkaebus 23.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.11.2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub võtta tõenditena asja materjalide juurde kostja 2012. aasta majandusaasta aruande, kostja asutaja OÜ Bestok Kinnisvara maksuvõlgade raporti ja äriregistri teabesüsteemi väljatrüki OÜ Bestok Kinnisvara kohta. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi mõistliku põhjendust selle kohta, miks ta ei suuda 3 aasta jooksul alustada projekteerimistööde teostamist, kusjuures hageja võttis endale kohustuseks finantseerida kostja poolt teostatud tööd ja nimetatud finantseerimiskohustuse tagamiseks andis nõusoleku vormistada hüpoteegi kostja kasuks. Samuti on hageja hinnangul arusaamatu ning ebaõige kostja põhjendus, et ta ei asunud omapoolselt finantseerimislepingut täitma, kuna hageja ei olnud asunud täitma omapoolset finantseerimislepingust tulenevat kohustust. Finantseerimislepingu p-st 2.2.1. tuleneva hageja kohustuse täitmiseks oli poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Põhjendamatu on ka kostja väide, et hageja ei tasunud maksekohustusi, kuna 01.07.2013 dateeritud arve nr 201300005 ettemakse summas 5325,96 eurot tasumiseks oli kostja poolt hagejale esitatud esimese astme kohtumenetluse lõpus, s.o. pärast hageja poolt finantseerimislepingu ülesütlemist. Tuginedes VÕS § 196 lg-le 2 ja § 116 lg 2 p-le 4, leiab hageja, et kuna 4 aasta jooksul kostja ei suutnud alustada lepingus ettenähtud töödega hageja arvel ja kuna kostja vaatamata hageja korduvale pöördumisele ei reageerinud ega võtnud hagejaga ühendust, siis lepingu üles ütlemiseks hagejal oli põhjendatud kahtlus, et kostja ei suuda täita endale võetud kohustusi. Kostja poolt kohtule tõendina esitatud 30.04.2012 kostja nõukogu otsustest tulenevalt on kostja ise tunnistatud, et ettenähtavas tulevikus ei ole võimalik alustada infrastruktuuri välja ehitamist ja seega finantseerimislepingut realiseerida. Eelnimetatud kostja tunnustus tõendab seda, et 5 aasta jooksul kostja ei saanud täita endale võetud kohustusi nii 07.06.2007 kostja ja Harku vahel sõlmitud koostöölepingu alusel kui ka 12.06.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud finantseerimislepingu nr 2 alusel. Kostja 2012. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2012 seisuga oli kostjal põhivara kokku 3529 eurot, millest raha oli 782 eurot. Nimetatu tähendab, et 5 aasta jooksul ei olnud kostja poolt midagi tehtud selleks, et saada kinnistu omanikelt sõlmitud finantseerimislepingu alusel raha projekteerimis- ja ehitustööde alustamiseks. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja üheks asutajaks on Osaühing Bestok Kinnisvara, kelle suhtes algatatud täitemenetluse käigus on kohtutäituri poolt tuvastatud võlgniku vara puudumine. Seega on tekkinud olukord, kus üks kostja asutaja on pankroti äärel. Samuti on paljud 21.06.2007 finantseerimislepingu sõlminud kinnistute omanikud, nt OÜ Solfex Rade ja OÜ Lintendo, likvideeritud. Arvestades tekkinud situatsiooni ja seda, et kostjal ei ole ühtegi kehtivat ja tagatud finantseerimislepingut, välja avatud hageja ja kostja vahel sõlmitu, oleks ebamõistlik arvata, et kostja suudab täita oma lepingulisi kohustusi. Hageja rõhutab, et tema maksekohustuseks lepingu järgi on tasuda kostja poolt väljastatud arveid. Kuna kostja poolt ei olnud arved esitatud, puudusid hagejal alused oma finantseerimiskohustuste täitmiseks. Kostja 2012. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et ühtegi rahalist ülekannet arendajate ja kinnistuomanike poolt ei olnud kostjale 6 aasta jooksul tehtud, mis tõendab seda, et mitte ainult hagejale, vaid ka teistele finantseerijatele ei olnud kostja poolt arveid esitatud. Seega ei alustanud kostja üldse oma kohustuste täitmisega. Asjaolu, et kostja ei olnud oma nõude rahuldamiseks pööranud sundtäitmisele oma hüpoteegiga tagatud nõuet ega esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, tõendab, et hageja ei olnud rikkunud lepingujärgseid kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja esmaseks

ülesandeks oli arendajatega ja kinnistuomanikega lepingute sõlmimine. Enne detailplaneeringu sõlmimist jõudis kostja sõlmida mõned lepingud, kuid pärast detailplaneeringu kehtestamist ei ole kostja 6 aasta jooksul ühtegi lepingut sõlminud. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et enne ehitustööde alustamist on vaja, nagu seda tunnistas ka kostja ise, et piisav arv arendajaid ja kinnistuomanikke kostja lepingupaketiga liituks. Samal ajal kostja tunnistab, et ta ei alustanud tegevust. Samuti on arusaamatu, kuidas kostja planeeris oma kohustusi täita, kuna kostjal puuduvad töötajad, kes peaksid töö teostama. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tema on finantseerimislepingu alusel saanud kahju. Kinnistute soetamisega kandis hageja kulusid ja tal on põhjendatud ootus kinnistuid arendada ja saada tulu. Hagejal, kes on kaotanud huvi oma kinnistute osas, ei ole võimalik kinnistuid võõrandada, kuna need on koormatud hüpoteekidega kostja kasuks. Takistus kinnistuid müüa külmutas hageja investeeringud ja juba 6 aasta jooksul puudub hagejal igasugune võimalus sellise varaga midagi ette võtta. Tuginedes TsÜS § 86 lg-tele 1 ja 2, märgib hageja, et kostja sundis hagejat sõlmima finantseerimislepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu enne detailplaneeringu kehtestamist, millega tagas oma huvid hüpoteegi seadmisega tema kasuks, võtmata seevastu endale mingeid garantiisid kohustuste täitmise ja tähtaegade osas. Lepingu heade kommete vastasuse kindlakstegemise osas viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-01, milles kohus on rõhutanud, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. Hageja leiab, et kostja poolt lepingu kohustuste alustamata jätmise tähtaega ei saa lugeda mõistlikuks. Samuti leiab hageja, et finantseerimislepingu ja hüpoteegi lepingu sõlmimise eesmärgiks oli vabastada Harku Vallavalitsus EhS §-st 13 tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-158-05, milles kohus on asunud seisukohale, et heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepingupartnerit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja arutamisel ega otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses kostjad kordavad vastuväidetes hagile toodud seisukohti ja kõigile neile on maakohus hinnangu andnud.

Pooled ei vaidle selles, et hageja OÜ Jara Grupp ja kostja Sihtastutus Apametsa Teed sõlmisid

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt kostjal ei ole ühtegi kehtivat ja tagatud finantseerimislepingut, välja avatud hageja ja kostja vahel sõlmitu. Kostja esitas ringkonnakohtule kinnistusraamatu väljavõtted, mille kohaselt on sellised lepingud sõlmitud paljude kinnistute omanikega. Põhjendamata ja tõendamata on hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt on ta sõlminud finantseerimislepingu sunni mõjul. Selliseid asjaolusid ei ole hageja hagiavalduses esile toonud ning seetõttu jätab kolleegium need väited tähelepanuta. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vaidlusaluse lepingu sõlmimine oleks vastuolus heade kommetega, nagu märgitakse kaebuses. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on veenvalt põhjendanud, miks ta pole asunud täismahus finantseerimislepingust tulenevaid kohustusi täitma: Apametsa osaüldplaneeringuga haaratud alal on nii hageja kui ka teiste kostjaga sõlminud isikute suhtes majanduslikult mõistlik ja otstarbekas kvartalitevahelised teed ning tehnovõrgud välja ehitada terviklikult ja ühekorraga. Vaidlust ei ole, et kostja kinnistu asub Va ja Vb detailplaneeringu alal, mis moodustab väikese osa kogu Apametsa osaüldplaneeringuga haaratud alast, mistõttu on veenev kostja väide, et kostjal ei ole olnud mõistlik asuda kvartalivahelisi teid ja tehnovõrke välja ehitama enne piisava arvu arendajate ja kinnistuomanike kostja lepingupaketiga liitumist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.