2-14-5702/15 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

ja kohtutäituri tasu summas 156,14 euro saamiseks. 02.01.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. 13.01.2014 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse avaldaja suhtes menetluskulude 8838 krooni täitmise täiteasjas nr 181/2008/833 aegumise tõttu. Kohtutäituri tasu 163,63 eurot ei ole aegunud ja jääb sissenõutavaks. Kohtutäituri otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. 27.01.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse, milles ei nõustu kohtutäituri otsusega osas, milles kohtutäitur ei tunnistanud kohtutäituri tasu nõuet aegunuks. Avaldaja leidis, et nimetatud summa on seadusevastane ning kuulub tühistamisele. Kohtutäitur teatas 28.01.2014 kirjaga avaldajale, et tema taotlus ei kuulu rahuldamisele. 05.02.2014 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri 13.01.2014 otsuse peale täiteasjas nr 181/2008/833. 23.01.2014 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse, kus taotles täiteasjas nr 181/2008/833 nõutava summa tühistamist. Täiteasjas nr 181/2008/833 on nõue täies ulatuses aegunud ja antud asjas on sissenõutud summa (ka enne nõude aegumist) null eurot, siis tulenevalt KTS § 32 lg-st 5 ei ole antud asjas kohtutäituril õigus saada põhitasu. Seega on kohtutäituri nõue ebaseaduslik ja kuulub põhitasu osas tühistamisele. Küll on kohtutäituril õigus saada täitemenetluse algatamise tasu 7,67 eurot (sh käibemaks 20 % 1,28 eurot) ning täiekulud 2,26 eurot (sh käibemaks 20 % 0,38 eurot) kogusummas 9,93 eurot. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 13.01.2014 otsusele. Kohtutäituri seisukoht TMS § 28 lg 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta mitu täitetoimingut peab kohtutäitur tegema, et tekiks täituri tasu saamise õigus. Kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, kui sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule kas rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nõue aegub. Seega kohtutäituritasu ei ole aegunud. Maakohtu määrus Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. KTS 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. TMS § 28 lg-st 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab kohtutäitur tegema, et tekiks täituri tasu saamise õigus. Eeltoodust tulenevalt tekib kohtutäituril õigus saada tasu juhtudel, kui on esitatud täitmisavaldus, mille alusel on alustatud täitemenetlust ning võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade. Kohtutäituri seadus ega täitemenetluse seadustik ei sätesta võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid, sh kohtutäituri tasu, kui kohtutäitur menetluse lõpetab aegumise tõttu. Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule kas näiteks rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või kui nõue aegub. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt kohtutäituri tasu nõue ei ole aegunud ning täitemenetluse jätkumine tasunõude terves ulatuses on õiguspärane. Täitemenetluses toimub sundtäitmine ulatuses, mis nähtub täitedokumendist. Juhul, kui ka võlgnik on oma kohustuse osaliselt tasunud, siis selles osas täitemenetlust ei jätkata. Seega ei esine kohtutäituri tegevuses ka KTS § 56 tunnuseid. Määruskaebus Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ja kaebus rahuldada. Määruses esitatud põhjendused kordavad kohtutäituri seisukohta. KTS § 32 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohtutäituril täiteasjas nr

181/2008/833 õigust saada põhitasu. KTS § 32 lg 5 sätestab, et põhitasu on kohtutäituril õigus saada üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Täiteasjas nr 181/2008/833 nõudis kohtutäitur sisse 0 eurot. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlustatud määruses leidis maakohus õigesti, et kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust avaldajale kriminaalasjas määratud rahalise karistuse täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui kriminaalasjas määratud nõuded on KarS § 82 lg 1 p 1 järgi aegunud. Käesoleval juhul jäi kohtukulude nõue avaldajalt sisse nõudmata ja see aegus. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Käesoleval juhul ei ole tegemist KTS § 32 lg-s 5 sätestatud juhuga nagu avaldaja ekslikult leiab, sest nimetatud säte ei käsitle nõude aegumise puhul kohtutäituri tasu nõudmise välistamist. KTS § 32 lg 5 sätestatut ei ole võimalik tõlgendada viisil, et olukorras, kus kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnikult üldse raha saada, puudub tal õigus oma töötasule. Avaldaja ei ole väitnud, et kohtutäitur ei ole teinud menetlustoiminguid täitemenetluses, täitetoimiku esimehe lehekülje siselehelt nähtub 20 menetlustoimingu tegemine. Eeltoodud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd ringkonnakohus jätab KK kaebuse rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud KK kanda. Ringkonnakohtu menetluses sai avaldaja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 10 euro ulatuses. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel.