2-14-5702/6 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-14-5702 2.01.2014 on K.K esitanud kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega. 13.01.2014 otsusega on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse K.Ki suhtes menetluskulude 8838 krooni täitmise täiteasjas nr 181/2008/833 aegumise tõttu. Käesolevas asjas väljamõistetud kohtutäituri tasu 163.63 € ei ole aegunud ja jääb sissenõutavaks. Kohtutäituri otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. 27.01.2014 on K K esitanud kohtutäiturile taotluse, milles ei nõustu kohtutäituri otsusega osas, milles kohtutäitur ei tunnistanud kohtutäituri tasu nõuet aegunuks. K.K leidis, et nimetatud summa on seadusevastane ning kuulub tühistamisele. Kohtutäitur 28.01.2014.a. kirjaga teatas K.Kile, et tema taotlus ei kuulu rahuldamisele. 5.02.2014 esitas K K maakohtule kaebuse kohtutäitur Svetlana Põld tegevuse ja 13.01.2014 otsuse peale täiteasjas nr 181/2008/833. Kaebuse kohaselt esitas K.K kohtutäitur Svetlana Põllule taotluse täiteasja nr 181/2008/833 tühistamiseks aegumise tõttu. Kohtutäitur oma 13.01.2014.a. otsusega lõpetas täiemenetluse osaliselt lugedes menetluskulud 8838.00 krooni aegunuks ja jättes sissenõutavaks kohtutäituri tasu 163.63 eurot (vt.lisa 1). Kuna K.Ki arvates on nõue õigusvastane esitas ta 23.01.2014.a. kohtutäitur Svetlana Põllule taotluse, kus taotles täiteasjas nr 181/2008/833 nõutava summa tühistamist (seoses sellega, et see on tulenevalt Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5-st seadusevastane). Antud taotlusest avaldajal kahjuks kohtule koopiat lisada ei ole, kuna on kinnipeetav ja tal puudub koopiate tegemise võimalus. 30.01.2014.a. sai K.K vastuse oma 23.01.2014.a. esitatud taotlusele (milles kohtutäitur nimetab taotlust millegipärast „kirjaks“ pealkirjas, kuid teksti sisust võib lugeda välja, et tegemist oli siiski taotlusega), millega kohtutäitur mu taotlust ei rahuldanud (vt. lisa 2). TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri seadus § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täiteasjas nr 181/2008/833 on nõue täies ulatuses aegunud ja antud asjas on sissenõutud summa (ka enne nõude aegumist) null eurot, sisse pole nõutud midagi ja st., et tulenevalt Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5-st ei ole antud asjas kohtutäituril õigus saada põhitasu. Seega on nõue ebaseaduslik ja kuulub kohtutäituri põhitasu osas tühistamisele. Küll on kohtutäituril õigus saada täitemenetluse algatamise tasu 7,67 eurot (sh. käibemaks 20 % 1.28 eurot) ning täiekulud 2.26 eurot (sh käibemaks 20 % 0.38 eurot) kogusummas 9.93 eurot. Tuginedes eeltoodule palub K.K: 1) Tühistada täiteasjas nr 181/2008/833 nõutav nõue kogusummas 163.68 eurot. 2) Asendada nõutud summa summaga 9.93 eurot. 3) Tuvastada kas kohtutäitur Svetlana Põld tegevuses on Kohtutäituri seaduse § 56 tundemärgid. Pärnu Maakohtu 20.02.2014 määrusega rahuldati K.Ki menetlusabi taotlus ning vabastati ta riigilõivu 15 € tasumisest antud kaebuse esitamisel.

Maakohus olles tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 järgi peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Seega on kohtutäitur sõltumatu eraisik, kes täidab riigi funktsioone avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p-le 4 on kohtul pädevus üksnes hinnata kohtutäituri otsuste vastavust seaduse nõuetele, kohustamata sealjuures kohtutäiturit täitetoimingute tegemiseks. Kohus leiab, et kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust avaldajale kriminaalasjas määratud rahalise karistuse täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui kriminaalasjas määratud nõuded on KarS § 82 lg 1 p 1 järgi aegunud. KTS 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. TMS § 28 lg-st 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab kohtutäitur tegema, et tekiks täituri tasu saamise õigus. Eeltoodust tulenevalt tekib kohtutäituril õigus saada tasu juhtudel, kui on esitatud täitmisavaldus, mille alusel on alustatud täitemenetlust ning võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade. Kohtutäituri seadus ega täitemenetluse seadustik ei sätesta võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid, sh kohtutäituri tasu, kui kohtutäitur menetluse lõpetab aegumise tõttu. Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule kas näiteks rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või kui nõue aegub. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt kohtutäituri tasu nõue ei ole aegunud ning täitemenetluse jätkumine tasunõude terves ulatuses on õiguspärane. Täitemenetluses toimub sundtäitmine ulatuses, mis nähtub täitedokumendist. Juhul, kui ka võlgnik on oma kohustuse osaliselt tasunud, siis selles osas täitemenetlust ei jätkata. Kohus leiab eelneva alusel, et seega ei esine kohtutäituri tegevuses ka KTS § 56 tunnuseid. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd kohus jätab K.Ki kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud K Ki kanda.