E E i avaldus kinnistule juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse E E i määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: E E (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas esindajad Puudutatud isik I: K M (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik ja advokaat Valter Võhma Puudutatud isik II: Pöide vald, esindaja vallavanem Jüri Linde Puudutatud isik III: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu, esindaja Maio Paloots Puudutatud isik IV: V S (isikukood XXXXXXX) Puudutatud isik V: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (registrikood 80208476), esindaja kantsler Martin Toon Puudutatud isik VI: Simon Studio Design Eesti AS (registrikood 10116258), esindaja juhatuse liige Robert Silajev Puudutatud isik VII: Metsamaahalduse AS (registrikood 10052156), esindaja juhatuse liige Juhan Kütt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustas Pärnu Maakohtu 28.märtsi 2014 määruse osas, millega määrati, et Kopli kinnistu omanikul tuleb võimaldada sama juurdepääsutee kaudu juurdepääsu ka
Kadastiku, Keskmetsa ja Kiriku kinnistute omanikele ning millega määrati Kiriku, Kadastiku ja Keskmetsa kinnistu omanikele juurdepääsutasuks 100 eurot aastas, mida nad on kohustatud maksma juhul, kui kasutavad juurdepääsuteed oma kinnistutele pääsemiseks mootorsõidukitega (resolutsiooni p 3 ja p 4 teine lause). Jätta määrus muutmata osas, millega kohus määras Saare maakonnas Pöide vallas Muraja külas asuvale Metsaveere kinnistule (kinnistusregistriosa nr 2051434, katastritunnus nr 63401:005:0172), tähtajatu alalise juurdepääsu nii jalgsi kui mootorsõidukitega avalikult kasutatavale teele üle Saare maakonnas Pöide vallas Muraja külas asuva Kopli kinnistu (kinnistusregistriosa nr 1251334, katastriüksuse tunnus 63401:005:0162), kinnistu piiril kulgevat teed mööda kuni Kopli ja Altranna kinnistu piiride ristumiskohani ja edasi diagonaalis kuni Metsaveere kinnistu nurka Kopli kinnistu piiril (lisatud skeemil märgitud musta ja punasega –resolutsiooni p 2). Tühistada Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2014 määrus osas, millega kohus määras Metsaveere kinnistu omaniku poolt Kopli kinnistu omanikule makstava hüvitise suurusega 200 eurot aastas (resolutsiooni p 4 esimene lause), kohustas kinnistute omanikke sõlmima juurdepääsutee korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks kokkuleppe nii tööde tegemise kui nende eest maksmise kohustuse jagunemise kohta (resolutsiooni p 5), samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi Metsaveere kinnistu omaniku poolt Kopli kinnistu omanikule tasutava juurdepääsutasu määramise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel maakohtus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.E E esitas 07.02.2013 Pärnu Maakohtule avalduse temale kuuluvale Metsaveere kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks ja juurdepääsu kasutamise eest mõistliku tasu määramiseks.
2.Avaldajale kuulub Saaremaal Pöide vallas Metsaveere kinnistu. Avaldajal puudub mootorsõidukiga üle naabruses asuvate kinnistute juurdepääs oma kinnistule. Selleks, et avaldaja pääseks oma kinnistule, on vajalik läbida naaberkinnistu Kopli. Naaberkinnistu omanikuks on K M (puudutatud isik I), kellele kuulub veel Järve kinnistu. Puudutatud isik I on kahe aiaga sulgenud läbipääsu, mille kaudu oli avaldajal varasemalt võimalik pääseda oma kinnistule. Avaldajal on vaja mootorsõidukiga kinnistule pääseda metsa hooldamiseks, paadi või muu veesõiduki vettelaskmiseks ja tööde tegemiseks, mis on vajalikud maatüki heakorraks ja väärtuse säilitamiseks.
3.Avaldaja ja puudutatud isik I on pidanud läbirääkimisi olukorra lahendamiseks, kuid ei ole kokkulepet saavutanud ja avaldajal puudub jätkuvalt juurdepääs kinnistule. Teelõik, mida avaldaja on senini kasutanud, oli teena kasutusel ka ajalooliselt ning samuti tänapäeval, olles ainsaks võimalikuks juurdepääsuks avaldaja kinnistule, mida vajavad lisaks veel kolm kinnistuomanikku, kelle kinnistutele puudub juurdepääs teiselt poolt järve. Avaldaja on läbipääsutee kasutamiseks, hoolduseks ja korrashoiuks pakkunud puudutatud isikule I tavaks kujunenud kompensatsiooni, milleks on kaks koormatäit kruusa aastas või selle rahaline väärtus ning on nõus hooldama juurdepääsutee seda osa, mille läbimine ei ole puudutatud isikule oluline.
4.Avaldaja alternatiivse variandi puhul tuleks nn kadakakardina tagant puudutatud isiku I elamu juures rajada uus teelõik ca 70 m pikkuses. Võimalik uus tee asub paepinnasel ja avaldaja võtaks selle rajamise kulud enda kanda.
5.Kuna tee hooldamisega seotud kulud jääks avaldaja kanda, on ta nõus tasuma mõistliku hüvitisena 3 eurot kalendrikuus ehk 36 eurot aastas.
6.Avaldaja palus, et kohus kaaluks põhivariandi kohaldamist, seejärel avaldaja poolt pakutud alternatiivi ning kui kohus leiab, et avaldaja pakutud lahendused on puudutatud isikut liialt koormavad, siis määrata juurdepääs puudutatud isiku poolt pakutud variandi alusel. Puudutatud isiku I seisukohad
7.Avaldajal puudub vajadus pääseda oma kinnistule mootorsõidukiga. Kui kohus leiab, et see on siiski vajalik, peaks juurdepääs kulgema mööda Kopli kinnistu piire, mida kasutavad ka teised naabrid. Sellist võimalus on puudutatud isik I avaldajale pakkunud, kuid viimane ei ole sellega nõustunud. Metsarada, mida mööda avaldaja juurdepääsu nõuab, ei ole tee, vaid jalgrada ja sellel on võimalik liigelda vaid jalgsi. Seda jalgrada ei ole kunagi autoga läbimiseks kasutatud ja see ei ole olnud teena kasutusel. Seega ei vasta tõele väide, et tegemist on ajaloolise teega. Avaldaja taotletav juurdepääs asub vaid 20 m kaugusel puudutatud isiku majast (veranda ees) ja selle kasutamine avaldaja poolt rikub puudutatud isiku I privaatsust ning omandi ja kodu puutumatust ja on teda liigselt koormav.
8.Puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiiv on lihtsalt teostatav, sest eemaldada tuleb 5 puud ja umbes 100 m kadastikku tee laiuses. Seevastu avaldaja nõutud ligipääsuks oleks vaja hõrendada terve jalgrada Kiriku kinnistu piirini ja sealt edasi väga tihe kadastik Metsaveere kinnistule, kokku umbes 250 m tihedat kadastikku.
9.Kui kohus peaks leidma, et juurdepääs Metsaveere kinnistule üle Kopli kinnistu on õigustatud, tuleks see määrata Kopli puudutatud isiku I poolt pakutud kahte alternatiivi kaaludes.
10.Puudutatud isik I palus kohtul kohustada avaldajat tasuma juurdepääsutee kasutamise eest juurdepääsutasu 300 eurot aastas või kui kohus määrab juurdepääsuõiguse mootorsõidukiga, siis 600 eurot aastas. Samuti palus ta määrata, et avaldajal on õigus juurdepääsuteed kasutada ajavahemikul kell 9.00-23.00.
11.Puudutatud isik I esitas 16.12.2013 kohtule taotluse avalduse rahuldamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks põhjendusega, et ta on rajanud oma kinnistule autoga läbitava raja (raiunud sealt maha puud ja silendanud traktoriga pinnase), mis algab Kopli ja Altranna kinnistute ristumiskohast ning kulgeb diagonaalis edasi Kopli ja Metsaveere kinnistute ristumiskohani ning ta ei keela avaldajal ega Altranna, Kiriku, Keskmetsa ja Kadastiku kinnistu omanikel mööda seda rada liigelda. Puudutatud isiku II seisukohad
12.Avaldaja pakutud tee (I alternatiiv) on ajalooliselt kasutusel olnud ja kantud osaliselt Maa-Ameti põhikaardile. Tee on kinni kasvamas ning vajab taastamist ja hooldamist. Võimalik tee (I alternatiiv) läbib ka Kiriku kinnistut, selle taastamiseks on vaja puudutatud isiku V nõusolekut. Puudutatud isiku I poolt välja pakutud tee on olemas kuni Altranna kinnistuni ning sealt edasi on Altranna ja Kopli kinnistu piiril kulgev tee vaja rajada 275 m pikkuses. Juurdepääsutee määramisel tuleb arvestada ka Kiriku, Kadastiku ja Keskmetsa kinnistute omanike juurdepääsu võimalust. Puudutatud isiku III seisukohad
13.Nii avaldaja kui ka puudutatud isiku poolt pakutud tee kulgeksid kinnistutel, mis asuvad Kahtla-Kübassaare loodus- ja linnualal (Natura 2000 nimekirjas) ning KahtlaKübassaare hoiualal. Samuti jäävad kinnistud osaliselt ka looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeeluvööndisse. Avaldajale on antud nõusolek tema taotletud juurdepääsutee kasutuselevõtuks ja korrastamiseks Keskkonnaameti määratud tingimustel. Juurdepääsutee hooldustööd tuleb kooskõlastada Kopli kinnistu ja Kiriku kinnistu omanikega.
14.Puudutatud isikult III ei ole küsitud ja ta ei ole andnud seisukohta puudutatud isiku I väljapakutud juurdepääsutee rajamiseks. Kinnistute paiknemine hoiualal ja ehituskeeluvööndis ei tähenda absoluutset keeldu uute ehitiste püstitamiseks. Puudutatud isiku V seisukohad
15.Juurdepääs peaks kulgema mööda ajalooliselt kasutatud teed, kuid vastuväiteid ei ole ka puudutatud isik I soovitud ligipääsule. Hüvitis tuleks määrata vajalikus ja põhjendatud suuruses. Ööpäevaringselt peaks olema tagatud takistusteta ligipääs, sh mootorsõidukiga Kiriku kinnistule. Eelistada tuleb ökonoomsemat ja ökoloogilisemat varianti. Puudutatud isiku VII seisukohad
16.Puudutatud isik VII on nõus sellega, et avaldaja ületab kinnistule pääsemiseks tema kinnistut tingimusel, et ta hoiab selle korras. Lahendus peaks tagama juurdepääsu kõikidele kinnistutele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
17.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, määrates Metsaveere kinnistule tähtajatu alalise juurdepääsu nii jalgsi kui mootorsõidukitega avalikult kasutatavale teele üle Kopli kinnistu, edasi kinnistu piiril kulgevat teed mööda kuni Kopli ja Altranna kinnistute piiride ristumiskohani ja sealt diagonaalis kuni Metsaveere kinnistu nurka Kopli kinnistu piiril. Samuti kohustas kohus Kopli kinnistu omanikku võimaldama sama juurdepääsutee kaudu juurdepääsu ka Kadastiku, Keskmetsa ja Kiriku kinnistute omanikele. Kohus määras kinnistu juurdepääsuteega koormamise eest Metsaveere kinnistu omaniku poolt Kopli kinnistu omanikule makstava hüvitise suuruseks 200 eurot aastas. Kiriku, Kadastiku ja Keskmetsa kinnistu omanikele määras kohus juurdepääsutasuks 100 eurot aastas juhul, kui nad kasutavad juurdepääsuteed oma kinnistule pääsemiseks mootorsõidukitega. Samuti kohustas kohus kinnistu omanikke sõlmima juurdepääsutee korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks kokkuleppe nii tööde tegemise kui nende maksmise kohustuste jagunemise kohta.
18.Paikvaatluse käigus 30.07.2013 leidis kinnitust, et Metsaveere kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Mõistlikuks ei saa pidada avaldaja soovi, et puudutatud isik I kõrvaldaks takistuse taotletavalt teelt ja lubaks avaldajal oma õuest läbi sõita. Taotletav juurdepääs on puudutatud isiku I eluhoonele väga lähedal, milles kohus veendus paikvaatluse käigus.
19.Kuigi ajalooliselt võis varasem tee olla kasutuses kuival ajal ja seda läbiti hobuveokitega, siis käesoleval ajal on teel rida madalaid kohti, mis ilmselt vihmaperioodidel, sügis-talvisel ja varakevadisel perioodil ei ole sõidukitega läbitavad ning selles osas on tee rajamiseks vaja teha kulutusi. Ka Keskkonnaamet leidis, et tee ei ole sõidukitega läbitav, ent andis nõusoleku tee taastamiseks. Kohus ei pidanud seda juurdepääsu varianti mõistlikuks.
20.Juurdepääsu määramisel peab silmas pidama eesmärki võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle teise kinnisasja nii, et
võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega ei ole avaldaja pakutud variandid I ja II juurdepääsuks kõige sobivamad, kuna paiknevad elamule liiga lähedal ja seal liikumine häiriks elamu kasutajaid.
21.Puudutatud isiku pakutud variandi III puhul selgus paikvaatlusel ja ka Pöide Vallavalitsus kinnitas seda, et Altranna ja Kopli kinnistu piiril on vaja rajada 275 m teed. Selle tee kasutamine pääsemiseks Kiriku, Kadastiku või Keskmetsa katastriüksustele oleks majanduslikult ebamõistlik, kuna nõuaks ühe lisatee rajamist Metsaveerelt edasi. Samuti asuvad juurdepääsud Kahtla-Kübassaare hoiualal ja teede hooldamiseks ning rajamiseks on vaja Keskkonnaameti kui hoiuala valitseja nõusolekut. Tegemist on Euroopa Liidu olulise tähtsusega elupaiga loopealsega, mida kinnitab ka Keskkonnaameti kiri.
22.Puudutatud isik I on pakkunud alternatiivina varianti IV, sest ta on rajanud olemasolevalt teelt Kopli kinnistul sõidukiga läbitava tee Kopli ja Altranna piiri ristumiskohast otse Kopli Metsaveere kinnistu piiride ristumiskohta. 08.02.2014 tehtud fotodel on näha, et tee on läbitav. Puudutatud isik I on nõus, et seda teed kasutavad Metsaveere, Kiriku, Kadastiku ja Keskmetsa kinnistu omanikud. Samas soovib ta selle tee kasutamise eest saada tasu, et katta sellega tee korrashoiuks vajalikke kulutusi.
23.Puudutatud isiku I pakutud juurdepääsutee koormab tema kinnisasja vähem ja on samas juurdepääsu kasutavatele kinnistuomanikele vähem kulukas kui teised alternatiivsed juurdepääsud. Eeltoodu tõttu määras kohus Metsaveere kinnistu juurdepääsu puudutatud isiku I pakutud viisil.
24.Puudutatud isiku I soovitud tasu suurus 600 eurot aastas ei ole mõistlik, kuna määratavat juurdepääsu ei kasutata alalise juurdepääsuna igapäevaselt, vaid ainult metsatööde perioodil ja suveperioodil piiratud aja jooksul. Seetõttu võiks olla juurdepääsutasu Metsaveere kinnistu omanikule 200 eurot aastas ja teiste kinnistute omanikele 100 eurot aastas juhul, kui nad teed tõepoolest kasutavad.
25.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
26.Avaldaja palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega määrata juurdepääsuteeks avaldaja pakutud I või II alternatiiv, määrata Metsaveere kinnistu omaniku poolt Kopli kinnistu omanikule makstava hüvitise suuruseks 36 eurot aastas ning panna juurdepääsutee korrashoiuks vajalike tööde tegemise kohustus alates puudutatud isiku I elamumaa piirist põhivariandi osas ja II alternatiivi puhul alates uue juurdepääsutee rajamisest avaldajale. Kõik menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
27.Kohus oleks pidanud avaldajale määrama juurdepääsutee ajalooliselt kasutusel olnud tee kaudu. Puudutatud isik I teeb pahatahtlikult avaldajale takistusi viimase kinnistule pääsemiseks. Avaldaja võib ka kohtu poolt määratud juurdepääsuteele rajada takistuse ja avaldaja peaks sel juhul pöörduma uuesti kohtusse.
28.Avaldaja oli nõus oma II alternatiivi puhul kandma tee rajamisega seonduvad kulud. Võimaliku juurdepääsu ja puudutatud isiku I kinnistul asuva elamu vahele jääks kadakatest sein. Kuivõrd avaldaja ei viibi pidevalt oma kinnistul, on temapoolne puudutatud isiku I häirimine minimaalne. Kuna selle variandi puhul on juurdepääsutee ja elamumaa eraldatud kadakatega, ei ole avaldajat võimalik teedel liikumas näha.
29.Avaldaja poolt soovitud I alternatiivi ja ka II alternatiivi puhul ei saa teelõik suurvee alla jääda, kuna suurvesi sellesse piirkonda ei saa jõuda ning kõrvalasuv järv on riimveeline, mis tähendab, et see kuivab suvel täiesti ära ja järve sügavaim koht on
1,5 m. Seega ei ole kohus kaalunud avaldaja argumente, et tema esitatud variandid on avaldajale kõige vähem koormavad nii kinnistule jõudmise kui ka õiguskindluse poolest, kuna I ja II alternatiivi puhul on tee kaardile kantud.
30.Vaidlustatud määrusest ei ole võimalik mõista, millise alternatiivi määramist juurdepääsuteeks kohus silmas pidas. Määruse lisaks oleva joonise järgi on võimalik tuvastada, et kohus pidas silmas puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivi IV. Avaldajal ei olnud sellele variandile põhimõttelist vastuseisu. Avaldaja soovis sõlmida ka vastavasisulise kokkuleppe, millega aga puudutatud isik I ei nõustunud. Seetõttu puudub avaldajal määratud juurdepääsu osas õiguskindlus. Seda seetõttu, et alternatiivi IV puhul ei ole osaliselt tegemist teega, vaid metsasihiga, mille hooldamise osas puudub kokkulepe. See tähendab seda, et võib tekkida olukord, kus avaldajal puudub võimalus oma kinnistule pääsemiseks. Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse määrata talle õigus hooldada puudutatud isiku I kinnistul asuvat teed.
31.Määruse lisas 1 punasega märgitud tee ei ole kaardile õigesti kantud. Esmalt läheb tee mööda kinnistu piiri kivist aiani ja edasi mööda puudutatud isiku I kinnistut sik-sakiliselt kuni avaldaja kinnistuni. Sellist juurdepääsu lõiku, nagu on määruse lisas, reaalsuses ei eksisteeri. Kohus ei analüüsinud, kas määratud juurdepääsuteel võivad esineda üleujutused, kui laias ulatuses peab siht olema läbitav ega käinud juurdepääsu võimalust reaalselt vaatlemas (siht rajati alles 2013. a lõpus). Seega ei saa kindlalt väita, et rajatud siht on aastaringselt läbitav.
32.Kohus rikkus määruse tegemisel menetlusnorme, mistõttu ei ole võimalik jälgida, miks ja kuidas on kohus määruses toodud lahendusele jõudnud. Kohus jättis põhjendamatult avaldaja ja teiste puudutatud isikute poolt esitatud asjaolud ajaloolise tee kaudu juurdepääsu saamiseks analüüsimata. Kohus on määruses kajastanud puudutatud isiku I hilinenult (21.03.2014) esitatud seisukohti.
33.Avaldaja nõustus tasuma hüvitist 36 eurot juurdepääsu võimaldamise eest kas ajaloolise tee või alternatiivi II vahendusel. Märgitud summa on arvestatud juurdepääsutee alla jääva osa eest maamaksu põhiselt. Puudutatud isiku pakutud variantide osas avaldaja kompensatsiooni tasumist ei pakkunud.
34.Juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, kuid avaldajale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid kohus arvestas. Kohus pidanuks nõudma puudutatud isikult I tõendeid tema arvestuste kontrollimiseks. Kohus seda ei teinud.
35.Kuna määratud summat ei ole põhjendatud, puudub avaldajal võimalus esitada selles osas vastuväiteid. Avaldaja kohtu määratud summaga ei nõustu. Kuna avaldaja kasutab puudutatud isiku I kinnistut üksnes paaril kuni kolmel korral aastas, ei ole 200 euro suurune kuutasu juurdepääsu võimaldamise eest proportsionaalne. Samuti jääb arusaamatuks, miks on avaldajale määratud suurem tasu võrreldes teiste juurdepääsutee kasutajatega. Asjaolu, kas keegi kasutab teed reaalselt või mitte, ei oma tähtsust, kuna võimalus on tagatud kõigile.
36.Määruse resolutsiooni p-st 5 ei ole võimalik aru saada ja kohus ei ole seda põhjendavas osas ka selgitanud. Avaldaja soovis hooldada juurdepääsuteed nii oma põhivariandi kui ka alternatiivi II osas alates puudutatud isiku majast kuni avaldaja kinnistuni. Kohtu poolt määratud variandi osas soovis avaldaja teha hooldustöid sihi osas, mis on avaldaja poolt rajatud. Sellisel viisil oleks avaldajale tagatud õiguskindlus oma kinnistule pääsemiseks. Kohus ei lahendanud küsimust, mis saab siis, kui kinnistul on vaja teha hooldustöid ja puudutatud isik sellest keeldub. See tähendab võimalikku uut kohtumenetlust. Kohus ei taganud avaldajale vaba juurdepääsutee võimalust oma kinnistule.
37.Menetluskulude määramisel ei saa lähtuda TsMS § 172 lg-st 1, vaid aluseks tuleb võtta TsMS § 172 lg 7. Kuivõrd kohtumenetlus oli tingitud puudutatud isiku I tegevusest, kes sulges avaldajale juurdepääsu tema kinnistule, ei ole põhjendatud jätta kõikide menetluskulude kandmist avaldajale. Menetluskulud tuleks välja mõista puudutatud isikult I. Kohus ei arvestanud ka sellega, et avaldaja oli nõus puudutatud isiku I pakutud lahendusega, kuid viimane ei nõustunud kompromissi sõlmima. Vastused määruskaebusele
38.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata, puudutatud isik III leiab, et tema ei saa otsustada tee parimat asukohta, puudutatud isik V jäi varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Teised puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
39.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Esmalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 2 ja § 442 lg 7 koosmõjus tuleb määruse kirjeldavas osas märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Vaidlustatud kohtumäärus eeltoodud nõuetele ei vasta. Kohus on kopeerinud määruse kirjeldavasse ossa menetlusosaliste menetlusdokumente, nende sõnastust muutmata, jättes asja lahendamiseks olulise lühidalt ja selgelt välja toomata, mis muudab menetluse ebaülevaatlikuks ning raskendab menetlusosaliste lõplike seisukohtade mõistmist.
41.Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega määrati, et Kopli kinnistu omanikul (puudutatud isik I) tuleb võimaldada sama juurdepääsutee kaudu juurdepääsu ka Kadastiku, Keskmetsa ja Kiriku kinnistute omanikele (puudutatud isikutele V, VI ja VII) ning millega määrati Kiriku, Kadastiku ja Keskmetsa kinnistu omanikele (puudutatud isikutele V, VI ja VII) juurdepääsutasuks 100 eurot aastas, mida nad on kohustatud maksma juhul, kui kasutavad juurdepääsuteed oma kinnistutele pääsemiseks mootorsõidukitega (resolutsiooni p 3 ja p 4 teine lause).
42.TsMS § 660 lg 3 esimese lause järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Vaidlustatud kohtumääruse eelmärgitud osa ei kitsenda avaldaja õigusi. Puudutatud isikud I, V, VI ja VII, keda eelmärgitud kohtumääruse osa puudutab, ei ole seda vaidlustanud. Kuna TsMS § 660 lg 3 esimene lause ei anna avaldajale eelmärgitud osas määruskaebuse esitamise õigust, tuleb kaebus jätta selles osas läbi vaatamata.
43.Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega kohus määras Saare maakonnas Pöide vallas Muraja külas asuvale Metsaveere kinnistule juurdepääsu üle Kopli kinnistu puudutatud isiku pakutud IV alternatiivi järgi selliselt, et juurdepääs toimub kinnistu piiril kulgevat teed mööda kuni Kopli ja Altranna kinnistu piiride ristumiskohani ja edasi diagonaalis kuni Metsaveere kinnistu nurka Kopli kinnistu piiril. Selles osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
44.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need sama sätte järgi kohus. Seejuures peab kohus arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve.
45.Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt seega juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Riigikohus on oma lahendites AÕS § 156 lg-t 1 tõlgendades selgitanud, et selle sätte eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omanike huve.
46.Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus piisava põhjalikkusega menetlusosaliste huve, sh võimalike juurdepääsuteede sõidukitega läbitavust, nende rajamiseks tehtavate tööde mahukust, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Eelnimetatud asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus juurdepääsu määramisel diskretsiooni piire ületanud.
47.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole tema esitatud argumente kaalunud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et avaldaja soovi sõita läbi puudutatud isiku õue (alternatiiv I) või ehitada uus tee puudutatud isiku I maja juurde kadakate taha (alternatiiv II), ei saa pidada mõistlikuks. Avaldaja ei ole vaidlustanud puudutatud isiku I seisukohta, et vaidlusalune ajalooline tee on jalgrada, mis ei ole kunagi olnud sõidukitega läbitav. Selle sõidukitele läbitavaks teeks muutmine oleks ebamõistlik ja mittevajalik, kuna puudutatud isik I rajas avaldaja ja teiste kinnistute omanike läbipääsu tagamiseks sõidukitega läbitava tee (alternatiiv IV), millest ka maakohus määruse tegemisel lähtus
48.Avaldaja kartus, et puudutatud isik I võib rajada kohtu määratud juurdepääsuteele takistuse, ei ole põhjendatud. Kohus ei saa eeldada puudutatud isiku I pahatahtlikkust. Asjaolu, et kohtu määratud juurdepääsutee on pikem kui see on avaldaja soovitud variantide järgi, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest juurdepääsutee ei pikene oluliselt. Samuti ei oma tähtsust määruskaebuses esitatud oletuslikud väited selle kohta, et kohtu määratud juurdepääsuteel võivad esineda üleujutused ja see ei pruugi olla aastaringselt läbitav. Eeltoodu kohta ei ole avaldaja konkreetseid asjaolusid kohtu ette toonud ega neid tõendanud. Samuti ei pidanud kohus kindlaks määrama tee laiust. Kohtu tuvastatud asjaolu, et määratud juurdepääsutee on sõidukitega läbitav, avaldaja ei vaidlusta.
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määranud juurdepääsutee asukoha piisavalt täpselt. Asjaolu, et tegelikkuses ei ole tee sirge, vaid käänakutega, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtumääruse lisaks on kinnistute plaan, mistõttu ei saa kohtumääruse mõistmisel juurdepääsutee paiknemise osas tekkida arusaamatusi. Kohtumääruse jõustumisel saab avaldaja tee kasutamiseks piisava õiguskindluse. Seda ei muuda asjaolu, et käesoleval ajal ei ole uut teed kaartidele kantud. Ebaõige on määruskaebuse väide, et kohus ei taganud avaldajale vaba juurdepääsutee võimalust.
50.Kuna puudutatud isik I rajas kohtumenetluse ajal temale kuuluvale kinnistule teiste kinnistute omanikele juurdepääsuks tee ja seda teed saavad sõidukid kasutada, mis
nähtub kohtule 16.12.2013 saadetud fotodelt ja 11.02.2014 istungil esitatud fotodelt (I kd, tl 191-193), siis ei saa rajatud teed pidada metsasihiks, vaid kinnistul asuvaks erateeks (teeseaduse (TeeS) § 52). TeeS § 25 lg 4 kohaselt korraldab eratee omanik tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Eelnimetatud sättega ei ole kooskõlas avaldaja taotlus jätta tee hooldamise kohustus tema kanda. Arvestades asjaolu, et avaldaja käib enda väitel oma kinnistul üksnes mõned korrad aastas ja ta ei suudaks seetõttu ilmselt tee korrashoidu tagada, on põhjendatud see, et teed hooldab puudutatud isik I.
51.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et määruse resolutsiooni p-st 5 ei ole võimalik aru saada. Nimetatud punktis kohustas kohus kinnistute omanikke sõlmima juurdepääsutee korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks kokkuleppe nii tööde tegemise kui nende eest maksmise kohustuse jagunemise kohta. Kohtumäärus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, millistel kaalutlustel kohus sellise otsustuse tegi ja mil viisil oleks seda võimalik täita. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel selles osas maakohtu määruse.
52.Põhjendatud on ka määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus ei põhjendanud oma otsustust avaldajale tasumiseks määratud juurdepääsutasu suuruse kohta. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja asi saata Metsaveere kinnistu omaniku poolt Kopli kinnistu omanikule tasutava juurdepääsutasu määramise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
53.AÕS § 156 lg 1 kohaselt on juurdepääsu õiguse korral koormatava kinnisasja omanikul õigus saada juurdepääsu kasutamise eest tasu. Kui koormatud kinnisasja omanik ja juurdepääsuõiguse taotleja ei jõua tasu maksmises kokkuleppele, määrab selle kohus. Juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab ka diskretsiooniotsust põhjendama, mida kohus antud juhul teinud ei ole.
54.Juurdepääsu tasu koosneb kahest komponendist: 1) hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest ehk ühekordne tasu ja 2) hüvitisest juurdepääsu talumise, korrashoiuga kaasnevate ja maamaksu kulude eest ehk perioodiline tasu. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, mille alusel leidis kohus avaldaja poolt makstava hüvitise suuruse – 200 eurot aastas. Avaldaja oli nõus tasuma 36 eurot aastas ja ta selgitas, et lähtus ettepaneku tegemisel maamaksu suurusest, kuid asja materjalidest ei nähtu, kui suur on kinnistu koormatud osa maamaks. Puudutatud isik I märkis teehoolduse kuludeks 400-600 eurot aastas, kuid ei ole ühtegi sellekohast tõendit esitanud. Kohus ei teinud menetlusosalistele ettepanekut tõendite esitamiseks ega kogunud neid omal algatusel, nagu näeb ette TsMS § 477 lg 7. Asja uuel läbivaatamisel avaldajale juurdepääsu kasutamise eest mõistliku tasu määramise osas tuleb maakohtul eeltoodud kohustust täita, tuvastada tõendite hindamise teel tasu määramiseks olulised asjaolud ning seejärel määrata tasu suurus, tehes selle kohta seaduse kohaselt põhjendatud otsustuse.
55.Menetluskulud jaotab maakohus asja lõplikul lahendamisel, arvestades menetlusosaliste seisukohti. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ka menetluskulude jaotust tuleb kohtul määruses põhjendada. Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.