Alvar Kaljurand, OÜ Õigusnõutaja, Tehnika 19, 10149 Tallinn, [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta A. H.i hagi OÜ LAB Project vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta A. H.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.A. H. esitas Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ LAB Project vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitise väljamõistmiseks, kütusetasu tagastamiseks, mittevaralise kahju ja saamata jäänud töötasu nõudes (töövaidlusasi nr 4.1-1/2474).
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 18.11.2013.a otsusega A. H.i avalduse osaliselt: mõistis tööandjalt välja A. H.i kasuks töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest hüvitise 30, 40 eurot; mõistis tööandjalt välja A. H.i kasuks vähem makstud töötasu summas 860, 90 eurot; jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemisest etteteatamise eest hüvitise väljamõistmise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude; lõpetas menetluse kütusetasu tagastamise nõudes avaldaja loobumise tõttu.
3.OÜ LAB Project esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses.
HAGEJA NÕUE
Kohus luges A. H.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
Hageja väidab, et töölepingu kohaselt võeti töötaja tööle osalise tööajaga. Täpset informatsiooni kellaaegade osas ei märgitud, seega rikuti töölepinguseaduses sätestatut. Hageja töötas enda sõnul põhimõttel, et tööaeg kestab 08.00 – 12.00 (tavaline tööaeg) ja 12.00 -19.00 ületunnitöö, mis tasustatakse vastavalt TLS § 44 p 7 pooleteisekordselt ehk antud juhul 2,85 eurot tunnis. Vajaminevad arvestused saab teha lähtuvalt väljasõidutunnistustest. Tööandja ütles töölepingu ennetähtaegselt üles , mistõttu tuleb tööandjalt välja mõista hüvitis ennetähtaegse ülesütlemise eest. Tööleping pidi lõppema 30.09.2014, tööandja aga teatas töölepingu lõppemisest 24.09.2013.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
OÜ LAB Project leiab, et A. H.i nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
Hageja nõue tugineb arusaamale, et ta on teinud ületunnitööd, mille kostja on jätnud tasumata. Seda seisukohta on aktsepteerinud oma otsuses ka töövaidluskomisjon. Tõenditena tuginetakse vangla väljasõidutunnistustele, mis justkui määraksid tööaja pikkuse.
Kostja märgib, et poolte vahelise õigussuhtes tuleb aluseks võtta tööleping. Vastavalt töölepingule võeti A. H. tööle hooajatööle (kive toodetakse kevadest sügiseni) osalise tööajaga (kuuajalise perioodi mõttes, sest kõikideks päevadeks ei olnud tööandjal tööd pakkuda). Töö tasustamise aluseks oli kivide sorteerimise ja pakendamise hulk – ehk tükitöö. Leping oli sõlmitud eesmärgiga kindlustada tööandja töötajaga, kes töötaks osalise tööajaga kuna seda põhjustas tööandja pakutava töö iseloom. Päevadel, mil töötaja tööle kutsuti, töötati täistööpäevad, kostjal puudus igasugune mõistlik põhjendus kutsuda hagejat tööle, mil tal tööd pakkuda ei olnud ning maksta selle eest tunnitasu. Hageja võeti tööle osalise tööajaga. Kõigile töötajatele kehtestati päevane tükitöö norm, mida tuli täita. Töö tasustamise aluseks oli üheselt tükitöö ja ajanormi kohaldati ainult siis, kui tükitööd anda ei olnud võimalik. Töö iseloom oli selline, et kui tuli kliendi tellimus, siis see täideti ning see ei olnud ajaliselt piiritletud. Töölepingu p 11 seletab lahti lepingu p-s 10 märgitu.
6.Töövaidluskomisjon on kostja arvates põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et hageja näol on tegemist kinnipeetavaga, kelle töötamisel on erisused. Kostjast lähtuvalt oleks hageja võinud lahkuda kohe pärast tükitöönormi täitmist, kuid kostja ei saanud hagejat ära saata, sest kinnipeetavad saabusid tööle ja lahkusid töölt üheskoos. Asjaolu, et väljasõidutunnistusel on märgitud kostja juurest lahkumise aeg, ei anna alust järeldada, et hageja tegi selle aja kostja juures tööd. Töötaja oli sellest teadlik, et makstakse tükitöö eest. Kinnipidamiskoha väljasõidutunnistus ei ole tõend selle kohta, palju tööd tehti, vaid näitab seda, millal välja sõideti ja tagasi saabuti. See ei näita hõivatust tööl. Ka avaldajal lasub tõendamiskoormis. Hageja peaks tõendama, et tema puhul pidi töötasu maksma ajatöö mitte tükitöö eest. Tööandja huvi oli see, et tehtaks ära teatav kogus tööd, puudus igasugune mõte sõlmida ajatööleping.
7.Põhjendamatu on kostja arvates ka hageja hüvitise nõue 30, 40 eurot. Kuna hageja töötulemused halvenesid, tegi kostja ettepaneku mitte raisata aega mõttetule tegevusele ja lõpetada töösuhe 1 nädal kavandatust varem. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning pärast 24.09.2013 tööle ei tulnud ega selleks soovi ei avaldanud. Kostja loeb, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel 24.09.2013.a. Tööleping sai enne tähtaega lõpetatud kuna H. muutus konfliktseks, vanglaga oli kokkulepe, et kui keegi muutub konfliktseks, vahetatakse teise vastu välja. H. oli sellega nõus, et leping lõpeb nädal aega varem kui kokku lepitud, ta ei püüdnudki tööle tulla, faktiliselt jättis lihtsalt tulemata. Tööandja saatis kirja kinnipidamisasutusse, et enam teda tööle ei võeta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Ida-Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 18.11.2013.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/2474-2013 A. H.i avalduse osaliselt: - mõistis tööandjalt välja A. H.i kasuks töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest hüvitise 30, 40 eurot; - mõistis tööandjalt välja A. H.i kasuks vähem makstud töötasu summas 860, 90 eurot;
-
jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemisest etteteatamise eest hüvitise väljamõistmise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude; lõpetas menetluse kütusetasu tagastamise nõudes avaldaja loobumise tõttu.
Tööandja OÜ LAB Project taotles töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas ehk osas, mis puudutas hüvitise väljamaksmist vähem tasutud töötasu eest 860, 90 eurot (ületunnitöö eest) ja hüvitise väljamõistmist töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest 30, 40 eurot.
10.Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse sel juhul hagiavalduseks. (ITVS § 24 lg 5)
11.Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja oli võtud tööle osalise tööajaga. Eelöeldut kinnitab töölepingu p 10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töötaja on teinud ületunnitööd, mille eest pole tööandja tasu maksnud. Hageja leiab, et kuna täpset informatsiooni kellaaegade osas ei märgitud, rikuti töölepinguseaduses sätestatut. Hageja töötas enda väitel põhimõttel, et tal on tööaeg 08.00 – 12.00 ja 12.00 -19.00 ületunnitöö, mida tasustatakse vastavalt TLS § 44 p 7 pooleteisekordselt. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et sõlmitud töölepingu kohaselt võeti A. H. tööle hooajaliselt (kive toodetakse kevadest sügiseni) osalise tööajaga (kuuajalise perioodi mõttes,). Kõikideks päevadeks ei olnudki tööd pakkuda. Töö tasustamise aluseks oli kivide sorteerimise ja pakendamise hulk – ehk tükitöö. Osalise tööaja kehtestamise põhjuseks oli tööandja pakutava töö iseloom. Töö tasustamise aluseks oli üheselt tükitöö ja ajanormi kohaldati ainult siis, kui tükitööd anda ei olnud võimalik. Töölepingu p 11 seletab lahti lepingu p-s 10 märgitu.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud vangla väljasõidutunnistused. Kostja on seisukohal, et väljasõidutunnistused ei saa kuidagimoodi näidata tööga hõivatust, vaid tõendavad ajavahemikku, mis töötaja viibis vanglast väljas.
13.Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 43 lg 1 eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sama paragrahvi lg 2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Ületunnitööd reguleerib TLS § 44 TLS § 44 lg 1 järgi võivad töösuhte pooled kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (lg 7).
14.Vastavalt 25.06.2013.a sõlmitud töölepingu p 10 töötab töötaja osalise tööajaga. Tööaja arvetus käib töötunni kaupa ja määratakse ette tööandja suuliste ja kirjalike korraldustega.
Töölepingu p 11 kohaselt saab töötasu sorteeritud ja pakendatud sillutiskivide 1m2 eest 0,195 eurot bruto või vastavalt töötatud tundidele kuus arvestusega 1,9 eurot tunnis bruto, mida muudetakse poolte kokkuleppel. Eeltoodust tuleneb üheselt, et töötajale maksti tasu tükitöö eest, mida kinnitavad tööaja arvestuse tabelid töövaidlusasja 4.1-1/2474-2013 toimikus lk 20-24. Näiteks on juunis 2013 arvestatud 254, 16 m2 eest 49, 6 eurot (so 254, 16 x 0,195). A. H. ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on tükitööna teinud tööd rohkem, kui talle makstud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et töölepingut sõlmides asus ta tööle teadmises, et tavaline tööaeg on 08.00-12.00 ja edasine ületab kokkulepitud tööaja normi.
15.TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus. Kohus nõustub sellega, et antud juhul ei ole kirjalikult vormistatud töölepingus märgitud, kuidas jaotub tööaeg nädala kohta (TLS § 43 lg 3). Eeltoodu ei anna aga kohtu hinnangul alust järeldada, et osaline tööaeg oli neli tundi päevas ja hageja on teinud tööd, mis ületab kokkulepitud tööaega.
16.Hageja ja töövaidluskomisjon on tähelepanuta jätnud töölepingu p 11 teises lauses märgitu „...töötasu sisaldab tasu öise (22.00 kuni 06.00) tööaja eest....“ Järelikult ei saanud pooltel olla kokkulepet tööajas 8.00 -12.00. Hageja on töölepingu allkirjastanud, järelikult pidi ta teadma, et lepingu järgi ei ole välistatud ka töötamine varahommikusel ja hilisõhtusel kellaajal. Seetõttu tema tõlgendus 8.00-12.00 tööajast on meelevaldne. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu sellele, et töö tasustamise aluseks oli kivide sorteerimise ja pakendamise hulk, mitte sellele kulutatud aeg.
17.Kohus nõustub kostjaga selles, et Viru Vangla väljasõidutunnistused ei tõenda tööaega ega tööga hõivatuse aega, vaid on informatiivse tähendusega kinnipeetava liikumise kohta väljaspool kinnipidamiskohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. H.i töötasu arvestuse aluseks oli tükitöö (töölepingu p 11), mis on tõendatud töövaidluskomisjoni toimiku lk 20-23. Seetõttu hageja tuginemine väljasõidutunnistustele ja ületunnitöö regulatsioonile on kohtu arvates põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööd tasustamise aluseks oli töö tegemisele kulutatud aeg (ajatöö) või et ta tegi reaalselt tööd (tükitööna) rohkem kui talle selle eest on tasutud. Hageja ei ole tõendanud, et on teinud tööandja juures tööd üle kokkulepitud normi, mille eest oleks õigustatud saama tasu poolteisekordses määras. Seetõttu jätab kohus hageja nõude vähem makstud töötasu summas 860, 90 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
18.Hageja hüvitise nõue töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest on põhjendamatu Töölepingu p 2 järgi sõlmiti tööleping tähtajalisena alates 25.06.2013 kuni 30.09.2013.a. Lepingu p 3 järgi võeti töötaja tööle 30 päevase katseajaga alates tööle asumisest. Tööandja
ütles töölepingu 24.09.2013 erakorraliselt üles ja esitas Viru Vanglale teate, milles avaldas soovi lõpetada kinnipeetavaga töösuhe. Tähtajalisena sõlmitud tööleping lõpeb tähtaja möödumisega (TLS § 80 lg 1). TLS § 85 lg-st 5 järeldub, et tööandja võib tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Hageja ei ole tõendanud, et erakorralise ülesütlemisega tema õigusi rikuti, ülesütlemiseks puudus põhjus ning tal oli tegelikult soov töösuhet jätkata (st puudusid TLS § 88 lg 1 alused). Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.