lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6678/10

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 29.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-14-6678/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-6678

Tsiviilasi

Uno Strandberg avaldus täitemenetluse ajatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. märtsi 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uno Strandbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Uno (isikukood: XXX), esindaja Monica Meristo

Strandberg

Puudutatud isikud: AB Kreditex AS (registrikood: 11626798), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kohtutäitur Kersti Vilbo

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. märtsi 2014. a määrus muutmata ja Uno Strandbergi määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Uno Strandbergi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Uno Strandberg esitas 12. veebruaril 2014 Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjades nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555. Täitemenetlus toimub AB Kreditex AS-i ees tekkinud laenuvõlgnevuse täitmiseks. Laenu võtjaks on avaldaja ning laenu tagatiseks on seatud hüpoteek summas 10 000 eurot avaldaja ja avaldaja abikaasa ühisvaras olevale elamispinnale asukohaga XXX, Rakvere. Hüpoteek ei pruugi reaalselt katta korteri väärtust. Täitemenetluse jätkamisel jääksid avaldaja ja avaldaja abikaasa ilma elamispinnast ning samuti ei pruugi saada kaetud võlgnevus AB Keditex AS-i ees. Avaldaja sissetulekuks on pension 437,50 eurot, millest tuleb tasuda osaliselt kulud elektrile, bensiinile ja toiduraha. Täitemenetluse peatamine võimaldab normaalset elu jätkata kuni ajatamise küsimuse otsustamiseni, sest kui arved suletakse, ei jääks enam normaalset elamisraha perele. Avaldaja on võimeline tasuma võlgnevuse katteks igakuiselt 150 eurot. Võlgnetav summa on piisavalt suur, mistõttu palub avaldaja ajatamist, et avaldaja pangakonto jääks avatuks ning oleks võimalik igakuiselt tasuda võlgnevust osade kaupa summas, mis ei muudaks veel raskemaks avaldajale tekkinud majanduslikult rasket olukorda. 17. märtsi 2014 avalduses U. Strandberg täpsustas, et taotletud maksmise periood on küll suhteliselt pikk, kuid mitte ebamõistlikult pikk. Võlgnevus on suur ja igakuine tasumine tagaks võlausaldajale kindlustunde, et antud laen tasutakse terviklikult ära. Samuti palub U. Strandberg peatada täitemenetlus TMS § 45 alusel, kuna täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane ja igakuuliselt ajatamisega makstav summa on piisavalt suur. Kohtutäitur on põhimõtteliselt ajatamisega nõus, kuid seda ei saa ta ise otsustada.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
17.märtsi 2014 avalduses U. Strandberg täpsustas, et menetluse jätkamine seab avaldaja raskesse olukorda ja on ebaõiglane, sest täitemenetluse jätkamisel jääks avaldaja pere ilma eluasemest. Uue eluaseme leidmine nõuab kulude kandmist. Avaldaja pension ei võimalda tal kohe uut elamispinda soetada, mistõttu jääksid avaldaja ja avaldaja abikaasa kodututeks kuni avaldaja on uue elamispinna soetamiseks võimeline vastavaid kulutusi tegema.
2.Kohtutäitur Kersti Vilbo oma seisukohas täitemenetluse ajatamisega ei nõustunud. Kohtutäitur täpsustas, et täiteasjas nr 163/2013/1554 toimub täitemenetlus AB Kreditex AS avalduse ja Tallinna notar Lee Mõttuse 20. märtsi 2013 notariaalse lepingu nr 939 alusel. Laenulepingust tulenev võlgnevus on 11 710,41 eurot, nõude summale lisandub viivis 32,16 eurot päevas kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Täiteasjas nr 163/2013/1555 toimub täitemenetlus AB Kreditex AS avalduse ja Jõhvi notar Andrei Lõssenko 21. juuni 2012 notariaalse lepingu nr 950 alusel. Laenulepingust tulenev võlgnevus on 1 269,70 eurot, millele lisandub viivis 1,10 eurot päevas kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Eelnimetatud nõuetele lisandub kohtutäituri tasu kokku 1 681,11 eurot. U. Strandberg soovis 7. jaanuaril 2014 kohtutäituri vastuvõtul viibides pikendust nõude tasumiseks kuni 11. veebruarini 2014. Võlgnikul oli plaan võtta uus laen eelmiste laenude tasumiseks. Kohtutäiturile teadaolevalt sai avaldaja nõusoleku saada täiendava hüpoteegi seadmisega laenu kuni 6 000 eurot, mis ei oleks katnud eelnevaid laenusid. Avaldaja on korduvalt kinnitanud, et ei soovi abikaasade ühisvara realiseerimist.
3.Sissenõudja AB Kreditex AS avaldusega ei nõustunud. Täitemenetluse alustamise seisuga oli avaldaja võlgnevus 12 980,11 eurot. 150 euro kuumakse korral tuleks võlgnevus ajatada rohkem kui seitsmeks aastaks, mis ei ole TMS § 45 sättes toodud lühiajalise ajatamise mõtteks. Avaldaja on TMS § 45 sätestatud erandliku asjaoluna märkinud vaid enda rahalise olukorra. Ei ole tõendatud, et avaldajal oleksid muud olulised asjaolud, mis teeksid tema olukorrast erandjuhtumi (nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus vms). Avaldaja ei ole ka esitanud

täitemenetluse ajatamise aluseks olevaid asjaolusid ega selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine rohkem kui 7 aastaks sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohtu 24. märtsi 2014 määrusega jättis kohus U. Strandbergi avalduse rahuldamata. Avaldaja ei ole kohtule esitanud selliseid erandlike asjaolusid, mis annaks alusel täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel (RKTKo nr 3-2-1-79-12 p 11). Avaldaja majanduslik seisund (s.o elatumine üksnes pensionist 437,50 eurot kuus) ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu avaldaja ülalpeetavad, avaldaja perekonna koosseis ning millised perekonna huvid saaksid kahjustada täitemenetluses võlgnevuse täitmise korral. Avaldaja pole selgitanud ega tõendanud, kuidas oleks raskendatud tema toimetulek täitemenetluse jätkumise korral. Elupinna müük, arveldusarvete arestimine kui avaldaja olukorda halvendavad sündmused, ei ole veel saabunud. Avaldaja väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata. Juhul kui avaldaja sooviks maksta võlgnevuse igakuiste 150 euro suuruste maksetena, tasuks ta võlgnevust enam kui kaheksa aastat, mis on kohtu hinnangul ebamõistlik ja väljub TMS § 45 eesmärgi piiridest. Samuti ei ole tõendatud, et avaldaja oleks suuteline tasuma võlgnevust 150 euro suuruste maksetena kuus. Võlgnikul ei ole siiani olnud vara ja raha, mille arvelt oleks täitmine olnud võimalik. Kuna täitmist ei ole toimunud, ei saa täitmine olla avaldaja suhtes ebaõiglane ning täitemenetluse peatamise aluseid ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.U. Strandberg esitas Viru Maakohtu 17. märtsi 2013 määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja rahuldada U. Strandbergi avaldus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta avaldaja põhitaotluse – täitemenetluse ajatamise. Kohus ei ole arvestanud sellega, et täitemenetluse ajatamisega soovib avaldaja ennetada temale ebasoodsate asjaolude (elamispinna müük, arveldusarvete arestimine) saabumist. Täitemenetluse jätkamise korral ja ajatamise mittevõimaldamisega saabubki olukord, kus hakatakse kinnipidamisi teostama pensionist ja samal ajal võidakse müüa ka abikaasade ühisvaraks olev korteriomand, mille müügi korral kaotaks elamispinna nii määruskaebuse esitaja ise kui ka tema perekond; 2) saab avaldaja politseiniku pensioni, seega on tal kindel sissetulek kuni surmani, mis annab kindlustunde, et ta on võimeline võlga igakuuliste osamaksetena tasuma; 3) ei ole antud juhul tegemist viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud üldjuhtumiga. Täitemenetluse ajatamine võimaldab avalduse esitajal elamisväärset elu jätkata. Ajatamise mõte peaks olema selles, et võlausaldaja saab kas või vähehaaval raha ja võlgnik saab jätkata oma elu (sh jäädes oma elamispinna omanikuks); 4) on väär maakohtu seisukoht, et täitemenetluse peatamiseks peaks avaldajale ebasoodsad asjaolud (elamispinna müük ja arvete arestimine) olema juba saabunud. Avaldaja on käitunud

õigesti, esitades täitemenetluse ajatamise ja peatamise avalduse kohe täitemenetluse alguses, et võimalikult varakult vältida raske olukorra tekkimist nii talle kui tema perele; 5) kuna võlgnik on saanud täitmisteate, siis on täitemenetlus alustatud ning seda saab nii peatada kui ajatada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Viru Maakohtu
24.märtsi 2014 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on oma lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Avaldaja on 12. veebruaril 2014 esitatud avalduses taotlenud paralleelselt nii täitemenetluse peatamist kui ka ajatamist, leides, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane. Samas väljendas avaldaja valmisolekut tasuda võlgnevus 150 euro suuruste osamaksetena. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 45 võimaldab täitemenetluse kas peatada või ajatada. Peatamise ja ajatamise samaaegne kohaldamine ei ole võimalik, sest need on teineteist välistavad abinõud. Täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1), kuid edasist täitmist ei toimu, st võlgnikul ei ole täitemenetluse peatamise perioodil ka kohustust võlgnevust tasuda.
8.Maakohus jättis 13. veebruari 2014 määrusega avalduse küll käiguta, kuid ei palunud avaldajal oma nõuet ja avalduse esitamise eesmärki täpsustada. 17. veebruaril 2014 esitatud täpsustatud avalduses palus avaldaja 1) peatada täitemenetlused kuni ajatamise küsimuse otsustamiseni ning 2) ajatada täitemenetlused, võimaldades tasuda võlgnevust 150 euro suuruste maksetena. Eeltoodust nähtuvalt oli avaldaja peamiseks eesmärgiks võlgnevuse ajatamine. Avaldaja taotlus peatada täitemenetlused kuni ajatamise küsimuse otsustamiseni viitab soovile peatada täitemenetlus käesolevas tsiviilasjas toimuva menetluse ajaks, et vältida nõude tagatiseks oleva korteri müük kuni ajatamise otsustamiseni kohtu poolt. Kuigi maakohus ei palunud avaldajal oma taotletavat eesmärki täpsustada, käsitles maakohus avaldaja taotlusi alternatiivsetena. Maakohus on oma määruses analüüsinud nii täitemenetluse peatamise kui ka ajatamise eeldusi ning leidnud, et kumbki taotlus ei ole põhjendatud. Seega ei toonud avaldaja taotluse mõningane ebaselgus ja selle kõrvaldamata jätmine maakohtu poolt kaasa avaldaja õiguste rikkumist. Asja lahendamisel on maakohus jõudnud põhjendatud seisukohale, et ei täitemenetluse peatamine ega täitemenetluse ajatamine ei ole antud juhul põhjendatud.
9.Iseenesest on õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et kuna täitemenetluse ajatamisega soovib avaldaja ennetada temale täitmise tulemusel ebasoodsate asjaolude (elamispinna müük, arveldusarvete arestimine) kaasnemist, ei eelda täitemenetluse ajatamise taotluse rahuldamine, et need asjaolud oleksid juba saabunud. Kui täitemenetluses toimuks juba nõude tagatise müük, kaotaks täitemenetluse peatamine oma mõtte. Täitemenetluse ajatamine oleks sellisel juhul suunatud võlgnevuse selle osa täitmisele, mida tagatise müügist saadud tulu ei katnud. Seetõttu on õigustatud täitemenetluse peatamise või ajatamise taotluse esitamine eesmärgiga ennetada ebasoodsate asjaolude saabumist. Muus osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
10.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning avaldaja ei ole oma avalduses selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud. Nagu Riigikohus on 12. juuni 2012 määruses kohtuasja nr 3-2-1-79-12 p-s 11 selgitanud, ei ole TMS § 45 mõttes erandlikuks asjaoluks üldjuhul ainuüksi eluaseme kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Erandlikuks võib eluaseme kaotust pidada siis, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased

asjaolud ning võlgnik vajab rohkem aega uue elukoha leidmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kulude kaasnemist uue elukoha leidmisega pidada erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine ning seetõttu on TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamine või ajatamine vastuolus sissenõudja huvidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnevuse ajatamisel võla tasumise pikendamist enam kui kaheksale aastale (nõue kokku 14 661,22 eurot (tl 45-46, lisanduvat viivist arvestamata) : 150 eurot : 12 kuud) ei saa pidada sissenõudja huvidega kooskõlas olevaks. Seega ei oleks ajatamine põhjendatud ka siis, kui avaldaja kinnitab, et ta on võimeline tasuma võlgnevuse katteks igakuiselt 150 eurot.

11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium