Viru Maakohus Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.03.2014, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasi
U S avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: U S (ik xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo;
2-14-6678
Puudutatud isikud: AB Kreditex AS, asukoht Rävala pst 8C Tallinn Kohtutäitur Kersti Vilbo, asukoht Turuplats 3, 44310 Rakvere
Jätta U S avaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumäärus tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 24.03.2014 ja toimetatakse kätte avaldajale ja puudutatud isikutele. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates sama maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Määruse aluseks olevad asjaolud. 12.02.2014 esitas U S avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks. Avalduses toodud asjaolud Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust kus võlausaldajaks on AB Kreditex AS ja aluseks on täitetoimikud 163/2013/1554 ja 163/2013/1555, kohtutäitur Kersti Vilbo. Avaldaja palub peatada täitemenetlus ning ajatada võlgnevuse maksmise. Avaldaja sissetulek on väike, ta võimeline igakuiselt tasuma 150 eurot 10. kuupäevaks. Kuna võlgnetav summa on piisavalt suur, et lühikese aja jooksul oleks võimalik seda terviklikult tasuda palub avaldaja ajatamist, et avaldaja pangakonto jääks avatuks ning oleks võimalik igakuiselt tasuda võlgnevust osade kaupa summas, mis ei muudaks veel raskemaks avaldajale tekkinud majanduslikult rasket olukorda. Laenu võtjaks on avaldaja ning laenu tagatiseks on seatud hüpoteek avaldaja ja avaldaja seadusliku abikaasa ühisvaras olevale elamispinnale xxxx. Elamispinnale on seatud hüpoteek hüpoteegisummas 10 000 (kümme tuhat) eurot, mis aga ei pruugi reaalselt katta korteri väärtust hetkeseisus. Täitemenetluse jätkamisel jääksid avaldaja ja avaldaja abikaasa ilma elamispinnast ning samuti ei pruugi saada kaetud võlgnevus AS Keditex AS’i ees. Avaldaja palub tuginedes TMS § 45 täitemenetlus nimetatud asjades peatada ja ajatada, kuna see on avaldaja suhtes ebaõiglane ja igakuuliselt ajatamisega makstav summa on piisavalt suur. Menetluse jätkamine on antud juhul ebaõiglane ja seab ta raskesse olukorda. Kohtutäitur on põhimõtteliselt ajatamisega nõus, kuid seda ei saa ta ise otsustada. 17.02.2014 esitatud avalduse täpsustuse kohaselt Avaldaja palub peatada täitemenetlus ning ajatada võlgnevuse maksmise. Avaldaja esitab pangakonto väljavõtted, millest nähtub , et tema sissetulekuks on pension 437.50, kuid sellest tuleb tasuda osaliselt kulud elektrile, bensiinile ja toiduraha. Täitemenetluse peatamine võimaldab normaalset elu jätkata kuni ajatamise küsimus otsustamiseni, sest kui arved suletakse, ei jääks enam normaalset elamisraha perele. Puudutatud isiku AB Kreditex AS seisukoht Puudutatud isik ei ole nõus esitatud avaldusega ning vaidleb sellele vastu. Avaldaja taotleb võlgnevuse ajatamist selliselt, et igakuiselt makstav summa oleks 150 eurot. Täitemenetluse alustamise seisuga oli avaldaja võlgnevus 12 980,11 eurot. Seega 150 euro kuumakse korral tuleks võlgnevus ajatada rohkem kui seitsmeks aastaks (12 980,11 : 150 = 86,53 ehk rohkem kui 7 aastat), mis aga ei ole TMS § 45 sättes toodud lühiajalise ajatamise mõtteks. TMS § 45 sätestatud erandliku asjaoluna on avaldaja märkinud vaid enda rahalise olukorra. Ei ole tõendatud ega nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et avaldajal oleksid muud olulised asjaolud, mis teeksid avaldaja olukorrast erandjuhtumi, nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus vms. Avaldaja ei ole TMS §-st 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise
aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Arvestades, et avaldaja võlgnetava summa suurus kokku on 12 980,11 eurot ja avaldaja soovib tasuda võlga igakuiste 150 euro suuruste maksetena, teeb see võla tasumise perioodiks 86 kuud. Avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine rohkem kui 7 aastaks sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. AB Kreditex AS leiab, et eeltoodut arvestades ei esine erandlikke asjaolusid TMS § 45 mõistes. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku avaldus täitemenetluse ajatamiseks jätta rahuldamata. Puudutatud isiku kohtutäitur Kersti Vilbo seisukoht 17.12.2013.a. on kohtutäitur Kersti Vilbo algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 163/2013/1554 U S (isikukood xxxx) suhtes AB Kreditex AS avalduse ja Tallinna notar Lee Mõttus 20.03.2013.a. notariaalse lepingu nr 939 alusel. 17.12.2013.a. on kohtutäitur Kersti Vilbo algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 163/2013/1555 U S (isikukood xxxx) suhtes AB Kreditex AS avalduse ja Jõhvi notar Andrei Lõssenko 21.06.2012.a. notariaalse lepingu nr 950 alusel. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile alljärgneva võlaarvestuse: a) Põhi- ja kõrvalnõuete arvestuseks olevad alused on kajastatud pooltevahelises 20.03.2013.a Laenulepingus nr 30320-1 ning seisuga 10.12.2013.a moodustavad 11 710,41 EUR, millest: 6 431,48 EUR moodustab tagastamata Laenusumma; 1 234,50 EUR tasumata intress laenukasutamise eest perioodil 20.03.2013 – 08.11.2013.a; 205,69 EUR viivis seisuga 08.11.2013.a (vastavalt Lepingu punktile 7.5.); 317,51 EUR hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest (vastavalt Lepingu punktile 7.7.); 1 941,44 EUR trahv lepingu ülesütlemise eest (vastavalt Lepingu punktile 9.2.); 647,15 EUR kahjuhüvitis kindlustuskohustuse mittetäitmise eest (vastavalt Lepingu punktile 6.7.); 932,64 EUR viivis seisuga 11.11.2013-10.12.2013. Nõude summale lisandub viivis 32,16 eurot päevas kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. b) Põhi- ja kõrvalnõuete arvestuseks olevad alused on kajastatud 09.01.2013.a Laenulepingus nr 20130109058 ning seisuga 10.12.2013.a moodustavad 1 269,70 EUR, millest: 643,93 EUR moodustab tagastamata Laenusumma; 162,93 EUR tasumata intress laenukasutamise eest perioodil 21.03.2013 – 16.09.2013.a; 33,81 EUR viivis seisuga 18.09.2013.a (vastavalt Lepingu punktile 9.4.); 90,85 EUR viivis 19.09.2013-10.12.2013.a; 90,00 EUR hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest (vastavalt Lepingu punktile 9.5.); 193,18 EUR kahjuhüvitis laenulepingu ülesütlemise eest (vastavalt Lepingu punktile 10.2.); 55,00 EUR meeldetuletus kirjad (vastavalt Lepingu punktile 9.7.). Nõude summale lisandub viivis 1,10 eurot päevas kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Eeltoodud nõuetele lisandub kohtutäituri tasu kokku summas 1681.11 eurot. U S viibis esimest korda kohtutäituri vastuvõtul 07.01.2014.a. ning soovis nõude tasumiseks pikendust kuni 11.02.2014. Võlgnikul oli plaan võtta uus laen eelmiste laenude tasumiseks. Kohtutäiturile teadaolevalt sai U S nõusoleku saada täiendava hüpoteegi seadmisega laenu kuni 6000 eurot, mis ei oleks katnud eelnevaid laenusid. U S on korduvalt kinnitanud, et ei
soovi abikaasade ühisvara realiseerimist. Kohtutäitur ei ole olnud nõus nõude ajatamisega nii nagu väidab avaldaja enda 17.02.2014.a. avalduses. Avaldaja täiendav avaldus 17.03.2014 saabus kohtule U S täpsustavad selgitused, mille kohaselt Puudutatud isiku 1 põhjendused ajatamise perioodi kohta ei ole põhjendatud, sest TMS § 45 ei sätesta ajatamise perioodi pikkust. TMS § 45 mõte on tagada võlausaldajale antud võlgnevuse tagasi saamine, mida avaldaja antud juhul tõesti teha soovib. Taotletud maksmise periood on küll suhteliselt pikk, kuid mitte ebamõistlikult pikk. Tegemist on suure summaga ja igakuine tasumine tagaks võlausaldajale kindlustunde, et antud laen tasutakse terviklikult ära. Täitemenetluse jätkamine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane, sest sellisel juhul jääks ka tema pere eluasemeta, mis seaks ohtu ka avaldaja võimalused tagastada võlgnevus, sest tuleks leida uus elamispind, mis nõuab omi kulutusi. Avaldaja pension ei võimalda tal kohe uut elamispinda soetada, mistõttu jääksid avaldaja ja avaldaja abikaasa kodututeks kuni avaldaja on uue elamispinna soetamiseks võimeline vastavaid kulutusi tegema. Kohtu otsustus ja selle põhjendused Kohus tutvunud avalduse, puudutatud isikute seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 7 kohaselt käesoleva seadustiku kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. TMS § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-79-12 p 11 kohaselt TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. /../Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole kohtule esitanud selliseid erandlike asjaolusid, mis annaks alusel täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja on põhjendanud täitemenetluse jätkamise ebaõiglasust enda suhtes sellega, et avaldaja sissetulek on väike (pension 437,50 eurot), võlgnetav summa on suur, arvelduskontode arestimisel ei jääks raha pere ülalpidamiseks ning täitemenetluses on oht avaldajal jääda ilma oma elupinnast. Kohus on nõus puudutatud isiku AB Kreditex AS väitega, et avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, keda avaldaja üleval peab, kes on avaldaja perekonnaks ning milliselt saaksid perekonna huvid kahjustada täitemenetluses võlgnevuse täitmise korral. Tsiviilasja materjalidest nähtub vaid, et avaldaja elatub pensionist (tlk 9-20),
mis ei ole TMS § 45 mõttes erandlikuks asjaoluks. Avaldaja pole selgitanud ega tõendanud, milliselt oleks raskendatud tema toimetulek täitemenetluse jätkamise korral. Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamine ning täitemenetluses talle kuuluva elupinna müük ning tema arvelduskontode arestimine võiks halvendada tema olukorda. Kohus selgitab avaldajale, et nimetatud asjaolud (elupinna müük, arveldusarvete arestimine) ei ole veel saabunud. Avaldaja väited on olnud paljasõnalised ning tõendamata ning hüpoteetilised. Ka nõustub kohus puudutatud isiku AB Kreditex AS-iga selles osas, mis puudutab TMS § 45 eesmärki. Üldjuhul on ajatamine riigikohtu seisukoha kohaselt võimalik kuudepikkuseks ajavahemikuks. Käesoleval juhul aga soovib avaldaja ajatada nõuet mitme aasta pikkuseks perioodiks. Avaldaja soovib tasuda iga kuu 150 eurot. Täiteasjas tuleb avaldajal tasuda koos kõikide nõuetega (kaasaarvatud täituri tasud summas 1681,11 eurot) kokku 14661,22 eurot (tlk 22-25). Juhul kui avaldaja sooviks maksta iga kuu 150 eurot, siis tasuks ta võlgnevust rohkem kui kaheksa aastat, mis on kohtu hinnangul ebamõistlik ning väljub TMS § 45 eesmärgi piiridest. Lisaks märgib kohus, et tõendamist ei ole menetluses leidnud ka asjaolu, et avaldaja oleks suuteline tasuma 150 eurot kuus, seega ei ole võlausaldajalt ega kohtul kindlustunnet selle osas, et avaldaja tõesti oleks võimeline iga kuu 150 eurot maksma. Kohtule teadaolevatel andmetel seisuga 24.03.2014 täitmist avaldaja suhtes täitetoimiku 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 andmetel ei ole toimunud ei võlanõude, täituritasu ega menetluse algatamise tasu osas. Seega ei ole võlgnikul olnud vara ja raha, mille arvelt oleks täitmine võimalik olnud. Täitemenetluses ei ole toimunud võlausaldaja nõude täitmist võlgniku vara arvelt. Seega leiab kohus, et juhul kui ei ole toimunud täitmist, ei saa ka täitmine olla avaldaja suhtes ebaõiglane ning täitemenetlust ei saa peatada, kuna TMS § 45 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Sissenõudja ei ole täitmisel oleva nõude katteks saanud täitemenetluses veel midagi. Kohus asub seisukohale, et võimatu on hinnata, kas täitemenetlus on olnud võlgniku suhtes ebaõiglane või mitte, kui reaalselt täitmist toimunud ei ole. Seega leiab kohus, et võlgniku suhtes toimuv täitemenetlus ei ole olnud võlgniku suhtes ebaõiglane ning võlgnik ei ole esitanud kaalukaid erandlikke asjaolusid, mis veenaks kohut selles, et täitmine on olnud ebaõiglane. Seega leiab kohus, et avaldaja ei ole esitanud kohtule erandlikke asjaolusid, mis tõendaks, et täitmine on võlgniku suhtes ebaõiglane ning täitmine tuleks peatada. Kohus jätab avalduse täitemenetluse täiteasjades nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 peatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestatule kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaosalised arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 tulenevalt lahendi tegemisel avaldaja huvides tuleb ka käesolevas asjas jätta menetluskulud täielikult avaldaja kanda. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, millest tulenevalt oleks põhjendatud panna menetluskulude kandmise kohustust ka mõnele muule menetlusosalisele. Kohus juhindus määruse tegemisel veel TsMS §-de 464-465, 661 nõudeist.
(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.