Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

võlgnikult nõudnud seadusega sätestatud kohtutäituri tasu maksimaalmääras, on eksitav. Kohtutäitur mõistis võlgnikult välja pool menetluse põhitasu ja menetluse alustamise tasu. KTS § 30 lg 2 järgi tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mida saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest, kuid see puudutab eelkõige täitekulusid kitsamas tähenduses, kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurused on seaduses rangelt reguleeritud ning kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks (KTS § 28 lg 2). Käesoleva menetluse raames ei ole kohtutäitur täitekulusid kitsamas tähenduses välja mõistnud ega täitekulud väljamõistmise otsuseid koostanud. Võlgnik ei ole vaidlustanud täitemenetluse läbiviimisel tehtud kohtutäituri otsuseid. Puudutatud isiku II seisukoht Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja nõustus kohtutäituriga. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri 18.12.2013 otsus tasu kohta ei ole õigusvastane. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline; lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Tulenevalt KTS § 29 lg-st 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. 18.12.2013 koostas täitur kohtutäituri tasu maksmise otsuse ja mõistis võlgnikult välja täitemenetluse alustamise tasu 19,17 eurot ja pool kohtutäituri põhitasust 4432,29 eurot. KTS § 34 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot. Summale lisandub käibemaks KTS § 32 lg 3 järgi. Võlgnikult on täitemenetluse alustamise tasuna välja mõistetud 19,17 eurot. Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu TMS § 35 lg 2 kohaselt. Asjas nähtub ja vaidlus puudub, et täitemenetluses nõuti avaldajalt 1 444 799,49 Eesti krooni ehk kehtivas vääringus 92 339,52 eurot. Avaldaja selgitas ja vaidlust ei ole selles, et avaldaja ja sissenõudja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-11-45658 kompromissi ja sissenõudja esitas detsembris 2013 kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse. Sellest lähtuvalt koostas kohtutäitur tasu otsuse. KTS § 41 lg 2 kohaselt, juhul kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri tasu KTS § 35 lg 2 p 11 järgi arvestatuna nõude summalt 92 339,52 eurot on 7387,16 eurot, summale lisandub käibemaks 20%. Summa koos käibemaksuga on 8864,59 eurot. Pool menetluse põhitasust on seega 4432,29 eurot (käibemaksuga) nagu täitur on 18.12.2013 põhitasuna ka välja mõistnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 selgelt väljendanud, et ei KTS-is ega TMS-is ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Avaldaja seisukoht, et kuna täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja ei realiseeritud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda kohtutäituri tasu tasumist, ei tulene seadusest. Samuti ei tulene seadusest, et täitur saab tasu nõuet rahuldada üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Täituri tasustamist olukorras, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning

kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, reguleerib KTS § 41 lg 2 ja täitur on tasu otsuse tegemisel nimetatuga arvestanud. Kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, mis on kajastatud 18.12.2013 otsuses. Käesoleval juhul ei ole tõepoolest teada, millises ulatuses oleks hüpoteegi realiseerimisest laekunud rahaliste vahendite arvelt sissenõudja nõuet rahuldatud, kuid see ei oma ka antud juhul tähendust. Kuivõrd avaldaja ja sissenõudja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-11-45658 kompromissi ja sissenõudja esitas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse, pidi täitur tasu otsuse koostamisel lähtuma KTS § 41 lg-st 2. Tulenevalt KTS § 28 lg 2 lausest 2 on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 10). Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses algatada KTS § 35 lg 2 p 11 ja KTS § 41 lg 2 koosmõju põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, maakohtu määruse tühistada ning täiteasjas 022/2010/11307 18.12.2013 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistada, või alternatiivselt tuvastada kohtutäituri toimingute mahu ja kohtutäituri tasu proportsiooniga ja tegeliku töömahuga kooskõlas olev kohtutäituri tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohtutäitur ei teostanud sissenõudja poolt täiteavalduses nimetatud hüpoteegi realiseerimisega seonduvaid kõiki toiminguid, s.t kohtutäitur täitemenetluse raames hüpoteeki ei realiseerinud ning kohtutäituri tegevuse tulemusena sissenõudja nõuet ei rahuldatud. KTS § 41 lg 2 kohaselt, juhul kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sellises suurusjärgus tasu maksmine ei ole täitemenetluse keerukusastet ja mahtu arvestades põhjendatud. Maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kaebuse esitaja seisukoha, mille kohaselt on kohtutäituri põhitasu 50% määr nõudelt 92 339,52 eurot koos käibemaksuga summas 4432,29 eurot ning jätnud kujundamata omapoolse seisukoha tasu suuruse suhte kohta kehtiva töötasu miinimummääraga ning analüüsimata asjaolu, kas KTS §35 lg 2 p 11 koosmõjus KTS § 41 lg-ga 2 võib olla vastuolus Riigikohtu praktikaga ning põhiseadusega (PS). Kohtutäituri põhitasu KTS § 35 lg 2 p 11 ja § 41 lg 2 mõistes piirab ka omandiõigust, olles vastuolus PS §-ga 32. Oma õiguste kaitsmisel kohtusse pöördumisel peab kohtusse pöörduv isik maksma varaliselt nõudelt 92 339,52 eurolt riigilõivu 1000 eurot, seevastu täitemenetluses on samasuguselt nõudelt kohtutäitur õigustatud tasu saama KTS § 41 lg 2 ja KTS § 35 lg 2 p 11 koosmõjus enam kui 4 korda suuremas summas. Kohtutäituri tegevusega ei kaasne suuremat vastutust või kohustust kui kohtunikel. Kohtutäituri põhitasu on oma olemuselt riiklik koormis ja ebaproportsionaalne nii kehtestatud miinimummääraga kui ka üldise õiguse ja õigluse põhimõttega. Nagu kohtusse pöördumine on ainus seaduslik võimalus oma õiguste kaitseks, on ka täitemenetlus ainus võimalus hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Põhimõte, et riigilõivu suurus peab olema majanduslikult mõõdetav ja põhjendatav (suhe keskmise palgaga, äriühingu osa- või aktsiakapitaliga vm), on analoogia korras kohaldatav ka kohtutäituri põhitasu kehtestamise põhimõtetele. Võlgniku ja sh ka sissenõudja huvides tegutsemiseks ei saa lugeda täituri tegevust olukorras, kus pooled soovivad täitemenetlust lõpetada, kuid selleks kohustub üks või teine pool tasuma summa, mis võib küündida tuhandetesse eurodesse. Kui asuda seisukohale, et hüpoteek oleks realiseeritud ning sellest ei oleks sissenõudja nõude täielikuks rahuldamiseks rahalisi vahendeid laekunud, siis oleks ka kohtutäituri põhitasu nõue rahuldatud vastavalt KTS § 32 lg-le 5 proportsionaalselt, seega oleks kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur täitemenetluse raames sissenõudja nõuet realiseerunud ning seega ei ole ta täitemenetlust lõpule viinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal tekkinud õiguslikku alust KTS § 35 lg 2 p 11 järgi tasu saamiseks. Maakohus on jätnud hindamata kohtutäituri tasu ja kohtutäituri toimingute proportsionaalsuse ja avaldaja vastavad väited, mistõttu maakohtu tegevus on vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-8809 p 10 lõikes 5 toodud põhimõtetega, mille kohaselt KTS § 23 lg 2 ei tähenda, et alati võib nõuda täpselt 50%, vaid KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest – mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda, ning ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 16). Maakohus ei ole kohtutäituri tegevuse mahtu hinnanud. Kohtutäitur on esitanud oma 18.12.2013 otsuse toimingute nimekirja, kuid ei ole täitekulusid nõuetekohaselt põhistanud. Kohtutäiturimäärustiku § 62 lg 2 kohaselt tuleb täitekulude otsuses esitada kulude loetelu, märkides ära iga erineva kulu summa, viidata võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitada talle kaebamise korda. Kohtutäitur ei ole tasunõudes kulusid välja toonud, s.t kohtutäitur on tasunõude esitamisel eksinud kohtutäiturimäärustikus sätestatud põhimõtete vastu. Kohtutäitur on oma otsuses esitanud põhitasu nõude, kuid samas on esitatud toimingutes välja toodud ka toiminguid, mis sisalduvad TMS §-s 37 loetletud nimekirjas (p 7 – enampakkumiste korraldamise kulud). Menetluse edasine käik Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik II Swedbank AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust lõppjäreldustes õige kohtumääruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Maakohus on põhjendanud, et kohtutäitur koostas tasu otsuse lähtuvalt KTS § 41 lg-st 2 ning avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud kompromissist tsiviilasjas nr 2-11-45658. KTS § 41 lg-s 2 on sätestatud, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Maakohus on õigesti arvutanud kohtutäituri põhitasu suuruseks 4432,29 eurot (sh käibemaks). Kohtutäituri põhitasu koos täitemenetluse alustamise tasuga on 4451,46 eurot (sh käibemaks). Avaldaja ja sissenõudja vahel 11.11.2013 sõlmitud kompromissi p 1.3 (tl 159) ja tsiviilasjas nr 2-11-45658 Harju Maakohtu 18.11.2013 määruse p 2 (tl 163) kohaselt kohustus avaldaja tasuma täiteasjas nr 022/2010/11307 kohtutäituri tasu ja

kulutuste katteks 4451,46 eurot kohtutäitur Elin Vilippusele. Kohtumäärus jõustus 03.12.2014. Eeltoodust nähtuvalt mõistis kohtutäitur välja KTS § 41 lg-s 2 nimetatud tasu, mis selle sätte kohaselt tuleks välja mõista sissenõudjalt, kuid on antud juhul välja mõistetud sissenõudja asemel avaldajalt, lähtudes avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud kokkuleppest. Kohtutäituri tasu väljamõistmine sissenõudja asemel avaldajalt ei olnud antud juhul vastuolus keeluga sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks (KTS § 28 lg 2 teine lause). Kohtutäitur ei sõlminud kokkulepet. Asjaolu, et kohtutäitur lähtus tasu väljamõistmisel täitemenetluse osaliste kokkuleppest, mille kohus oli kinnitanud, ei olnud vastuolus ka muude kohtutäituri tasu põhimõtetega. Kohtutäituril on õigus saada KTS § 41 lg-s 2 sätestatud suuruses tasu. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1). Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja põhitasu üldjuhul võlgnik (KTS § 30 lg 1 teine lause, lg 2 esimene lause, TMS § 38). Analoogselt kannab tsiviilkohtumenetluses menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud kokkuleppega (TsMS § 146 lg 1 p 2). Kompromissi kinnitamise määruse p-st 4 nähtuvalt (tl 163–164) esitas sissenõudja antud juhul kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse tulenevalt asjaolust, et avaldaja oli võtnud endale kohustuse vastavas summas kohtutäiturile tasu maksta. Kohtutäitur ei mõistnud tasu välja avaldajalt alusetult ega üllatuslikult. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega tasu väljamõistmise vastuolust põhiseadusega. KTS § 35 lg 2 p 11 ja § 41 lg 2 eraldi ega koosmõjus ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, mille kohaselt antud suuruses tasu maksmine ei ole täitemenetluse mahtu arvestades põhjendatud. KTS § 41 lg-s 2 reguleeritud olukorras kohtutäituri tasu maksmine ja suurus tuleneb üheselt nimetatud sättest ning sellele ei ole kohaldatav varasema seaduse põhjal kujundatud Riigikohtu seisukoht 13.10.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-88-09, milles Riigikohus leidis, et kohtutäitur võib võlgnikult nõuda seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast), mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud. Antud juhul on võlgnik võtnud endale kokkuleppega kohustuse maksta kohtutäituri tasu, mille tasumiseks oleks olnud kohustatud sissenõudja KTS § 41 lg-s 2 sätestatud suuruses täitetoimingute arvust ja mahust sõltumata, ja kohtutäitur on tasu väljamõistmisel sellest lähtunud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et täitemenetlus ei piirdunud täitmisteate kättetoimetamisega. Arvestades kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toiminguid, mis on kirjeldatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses (tl 27), ei ole kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses täismäärast ebamõistlikult suur. Kohtutäituri tasu suuruse võrdlus kohtusse pöördumise eest võetava riigilõivu suurusega ei ole asjakohane. Asjakohatu on ka tasu suuruse võrdlus määruskaebuses oletatava olukorraga, kui hüpoteek oleks realiseeritud. Antud juhul mõistis kohtutäituri tasu välja tulenevalt täitemenetluse lõpetamisest. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei ole ka vastuolus kohtutäiturimäärustiku § 62 lg-ga 2. Otsuse punktides 1–2 on toodud täitekulude, antud juhul kohtutäituri tasude, loetelu summaliselt. Avaldaja oli nimetatud täitekulude aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas täitmisavaldusega, täitedokumendiga ning täitemenetluse lõpetamise ja kohtutäituri tasu maksmise kokkuleppega tutvunud ja need dokumendid on otsuses nimetatud. Ka kaebamise kord on otsuses märgitud. Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, jätab ta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.