nende Hageja: X (isikukood XXX) lepinguline esindaja Natalja Kutepova Kostja: Aktsiaseltsi SAKU AB (registrikood 10055551) lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
14.01.2026 avalik kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
1.Rahuldada X hagi Aktsiaseltsi SAKU AB vastu töövaidluses (töövaidlusasjad nr 4-1/1044/23 ja 4-1/843/23) vastu osaliselt.
2.Mõista välja Aktsiaseltsilt SAKU AB X kasuks tasu detsembri 2021 eest riigipühal töötamise eest 40,85 eurot (bruto), jaanuari 2022 töötasu summas 1 048 eurot (bruto), tasu ületunnitöö eest summas 329,85 eurot (bruto), päevaraha 766 eurot (neto) ja puhkusetasu 272,03 eurot (bruto) ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4 900,05 eurot (bruto).
Mõista välja Aktsiaseltsilt SAKU AB X kasuks 21.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 2 258,08 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt (6 590,78 eurot (bruto) + 766 eurot (neto) edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.04.2026 kuni nõuete kohase täitmiseni.
4.Töötasult ja hüvitistelt on vajalik kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale. Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud Aktsiaseltsi SAKU AB kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 1
2-23-13008 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.X esitas 26.06.2023 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS Saku AB vastu töötasu, lähetuse päevaraha ja viivise saamiseks (töövaidlusasi nr 41/1044/23. Avaldaja palus tööandjalt välja mõista avaldaja kasuks maksmata töötasu summas 2 626 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse ees summas 222 eurot ja viivis perioodil 16.02.2022-06.02.2023 summas 229,44 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 31.07.2023 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 11.08.2023) töövaidlusasjas 4-1/1044/23 X avalduse AS SAKU AB vastu osaliselt ja mõistis AS-lt Saku AB välja X kasuks töötasu brutosummas 1 816,80 eurot, lähetuse päevaraha summas 766 eurot (neto) ja viivise töötasult ja päevarahalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.02.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.AS Saku AB esitas 13.09.2023 kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks. X esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Saku AB vastu töötasu, päevaraha ning viivise saamiseks (tsiviilasi nr 2-23-13008).
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2022 töölepingu nr 0726, mille alusel töötas hageja kostja juures xxxna ning valdavalt väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tööleping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 16.02.2022. Töölepingu kohaselt oli hageja töötasuks mitte vähem kui 1 448 eurot (bruto). 2021 detsembris on faktiliselt hagejale välja makstud töötasu 1 449,87 eurot (bruto), kui faktiliselt pidi kostja hagejale tasuma 1 488,85 eurot. Ülalnimetatud summast moodustab töölepingu järgne töötasu 1 448 eurot ning täiendavalt töötasu 40,85 eurot riigipühal töötamise eest. Hagejal on seega saamata töötasu töötatud aja eest 26.12.2021, millal hageja töötas kokku 4 tundi ja 31 minutit Arvestades töölepingu järgset töötasu (1 448 eurot kuus ehk 9,05 eurot tunnis), kujunes hageja töötasuks nimetatud päeval kokku 81,70 eurot (4 tundi 31 minutit*9,05 eurot *2). Nimetatud summast on tasutud pool ehk 40,85 eurot, seevastu kui 40,85 eurot on tasumata.
5.Jaanuari 2022 eest on hagejale töötasu tervikuna välja maksmata. Välja maksmata töötasuks kujunes antud kuu eest töölepingu järgi 1 448 eurot. Detsembris 2021 ning jaanuaris 2022 on hageja faktiliselt töötanud kokku 344,3 tundi ehk kahe kuu peale kokku 24,3 tundi rohkem, kui kokkulepitud kalendaarne tööaeg 320 tundi. Arvestades töölepingu järgset töötasu (1 448 eurot kuus ehk 9,05 eurot tunnis), tuli kostjal seega hagejale tasuda ületunnitöö eest kokku 329,85 eurot (= 4 tundi 31 minutit*9,05 eurot *2). 2
2-23-13008
6.Vastavalt kostja 01.12.2021 korraldusele on määratud kindlaks, et hagejale välisreisidel makstavaks päevatasuks on 38 eurot päevas. Jaanuaris 2022 viibis hageja välislähetuses 22 päeva ning mille eest pidi kostja talle tasuma lähetuse päevarahasid kokku 836 eurot (=22päeva*38 eurot), kuid see summa on välja maksmata.
7.Hageja toob järgnevalt esile, et 2021 detsembri kuu töötasu osas muutusid sissenõutavaks lähtuvalt töölepingust 10.01.2022 ning nõuded 2022 jaanuari töötasu osas muutusid sissenõutavaks 10.02.2022. Olukorras, milles hagejale on töötasu ning lähetuse päevarahad välja maksmata, nõuab hageja ka viiviste tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista maksmata töötasu summas 1 816,80 eurot (bruto), lähetuse päevaraha summas 766 eurot (neto); seisuga 26.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 418,36 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.X esitas 16.06.2023 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS Saku AB vastu töötasu, lähetuse päevaraha ja viivise saamiseks (töövaidlusasi nr 41/843/23. Avaldaja palus tööandjalt välja mõista avaldaja kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 25 000 eurot ja puhkusehüvitise saamiseks.
9.Töövaidluskomisjon rahuldas 04.12.2023 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 18.12.2023) töövaidlusasjas 4-1/843/23 X avalduse AS SAKU AB vastu osaliselt ja mõistis AS-lt Saku AB välja X kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 4 900,05 eurot.
10.AS Saku AB esitas 17.01.2023 kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks. X esitas 08.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Saku AB vastu puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks (tsiviilasi nr 2-24-878).
11.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 01.12.2021 töölepingu nr 0726 alusel kostja juures xxxna. 16.02.2022 ütles hageja töölepingu üles tuginedes TLS § 91 lg 2 p 1 ja p 3. Hageja ja kostja esindaja Y (kes jagas hagejale vahetult tööülesandeid) vahel toimus 01.02.2022 intsident, mille käigus sai hageja eelnimetatud kostja esindajalt sõna otseses mõttes peksa. Peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustuste tõttu hageja samal päeval hospitaliseeriti. Lisaks pindmistele vigastustele tuvastati hagejal peksmise tagajärjel kolju- ja näoluude hulgimurd, samuti hambaproteeside purunemine. Vigastused olid niivõrd tõsised, et hageja lubati kodusele ravile üksnes 11.02.2022.
12.Hageja toob esile, et peksmise ajendiks oli asjaolu, mille kohaselt kasutas hageja talle seadusega ettenähtud ja tegelikult kohustusteks tehtud puhkeaega (LS § 130 ja selles viidatud õigusaktid), seevastu kui kostja nõudis ja andis korralduse jätkata tööd. Kostja esindaja, saades teada hageja keeldumisest tööd jätkata, asus avaldajat mõjutama enda korraldust täitma. See väljendus kostja esindaja sõitmises nö sündmuskohale ning päädis füüsilise ründega hageja vastu ja millega kaasnesid hagejale rasked tervisekahjustused ning mille tagajärjel ütles hageja töölepingu üles.
13.Hageja tõi esile, et kostja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul töölepingu ülesütlemist vaidlustanud ehk töölepingu ülesütlemine on kehtiv ning seda ülesütlemise avalduses toodud asjaoludel. Hageja keskmiseks töötasuks oli 1 633,35 eurot (bruto) ja mida arvestavalt kujuneb TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõudeks 4 900,05 eurot (3*1633,35).
14.Hageja palub välja mõista puhkusehüvitisena 272,03 eurot. Hageja nõuab samuti viiviste tasumist nõutavatelt hüvitistelt alates hagiavalduse esitamisest kuni hüvitiste tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
3
2-23-13008
15.Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-23-13008 ja nr 2-24-878 14.01.2026 määrusega ühte menetlusse.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
16.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et ebaõige on hagiavalduse p 2 nimetatu, justkui pooltevaheline tööleping lõpetati hageja poolse ülesütlemisega 16.02.2022 põhjusel, et hageja sai oma vahetult ülemuselt ehk kostja teiselt töötajalt peksa, millega kaasnesid hagejale rasked tervisekahjustused. Hageja esitatud väited ei ole õiged, justkui kostja teine töötaja oleks hagejat rünnanud. Kostjale teadaolevalt ründas hoopis hageja ise kostja teist töötajat, kusjuures erimeelsused said alguse töökohustuste rikkumisest hageja poolt.
17.Samuti on ebaõiged hageja väited selle kohta, justkui oleks kostja jätnud hagejale tasumata osaliselt töötasu 2021 detsembri eest ja põhjendamatult täies ulatuses 2022 jaanuari eest ning ka osaliselt lähetuspäevade tasu. Seetõttu on alusetu ka hageja viivisnõue. Hageja esitatud päevaraha maksmise nõue detsembri 2021 ja jaanuari 2022 eest on esitatud hilinemisega alles 07.07.2023 ehk rohkem kui neli kuud pärast väidetava õiguste rikkumise toimumist, mistõttu on see nõue aegunud ja kostja palub seetõttu hageja päevaraha nõudele aegumist kohaldada ning hageja päevaraha nõuet aegumise tõttu mitte menetleda ega rahuldada.
18.Hageja detsembri 2021 töötasu on välja makstud õigesti, sealjuures on makstud 535,68 eurot brutoavanssi. Osalise tööaja puhul arvatakse sellest brutosummast maha proportsioon vastavalt tegelikule tööaja mahule. Brutopalk sisaldab endas lisatasu öiste tundide eest ja kompensatsiooni materiaalse vastutuse eest.
19.Hageja ei täitnud detsembris 2021 tööülesandeid üksnes väljaspool Eestit. Hageja töötas detsembris 2021 kokku 30 tööpäeva, millest neljal päeval so 01-03.12.2021 ja 07.12.2021 Eestis. Detsembri 2021 veoauto tahhograafi väljavõtete järgi on hageja sõidu- ja töötundide arv kokku 187,8 tundi. Vastavalt hageja esitatud detsembri 2021 sõidulehtedele oli hageja brutopalk Eestis töötatud nelja päeva eest 26,25 h x 7 = 183,75 eurot. Detsembri 2021 lähetuspäevade arv on seega kokku 26. Lähetuspäevad olid 04., 06. ja 0831.12.2021, mille eest on hagejale arvestatud brutopalgana 1 225,87 eurot, mis sisaldab ka pühade ja ületundide tasu. Brutopalga ja -avansina on hagejale detsembris 2021 arvestatud 1 449,87 eurot, millest: brutopalk kohaliku töö eest on 183,75 eurot, brutopalk lähetuspäevade eest 1 225,87 eurot (sisaldab pühade ja ületundide tasu); brutoavanss 40,25 eurot. Nimetatust on mahaarvestatud: tulumaks 285,33 eurot (maksuvabastus puudub, kuivõrd hageja ei ole resident), töötuskindlustusmaks 23,20 eurot. Netopalga ja – avansina kuulus seetõttu väljamaksmisele 1 141,34 eurot, millele lisandus päevarahana 26 x 32 = 832 eurot.
20.Hagejale detsembris arvestatud netosummalt 1 973,34 eurot on kinnipeetud hageja Lätis saadud liiklustrahv summas 160 eurot, töötamise registreeringu riigilõiv summas 48 eurot ja tasulise veo loa (kood 95) taotluse tasu summas 18 eurot. Hagejale kanti 1 752,79 eurot tema arvele 10.01.2022. Lisaks on hageja kinnitanud oma 07.07.2023 avalduses töövaidluskomisjonile punktis 12, et kostja on talle jaanuaris 2022 kokku tasunud 2 142,79 eurot. Nimetatu on täitmise kviitung ja kinnitus. Sellest 1 752,79 eurot on olnud hagejale väljamakstav summa detsembri 2021 eest ja 390 eurot on olnud avansiline töötasu netomakse jaanuari 2022 eest. Brutotasuna moodustab avansiline makse 495,43 eurot. Eespool nimetatu tõttu on kostja maksnud töötajale detsembri 2021 töötasu, sh avansi ja päevarahad õigesti 10.01.2022 välja netosummas 1752,79. Lisaks on jaanuaris 4
2-23-13008 2022 makstud töötajale jooksva kuu eest 40,25 + 495,43 = 535.68 eurot brutoavanssi. Seetõttu on alusetu ka hageja viivisnõue. Hageja jaanuari 2022 töötasu ei saanud õigeaegselt arvestada ega välja maksta, sest hageja enda tegevusetuse tõttu puudusid kostjal andmed ja tõendid, et hageja oleks jaanuaris 2022 töökohustusi täitnud. Lisaks esineb hagejal suurem rahaline kohustus tööandja ees, kui oleks talle väljamakstav töötasu.
21.Kostja selgitas juba oma 27.02.2023 vastuses töötaja 06.02.2023 avaldusele töövaidluskomisjonis, et hageja ei ole siiani kostjale esitanud jaanuari 2022 kohta tööaruannet, mistõttu ei saa kostja hagejast tingitud põhjustel hageja jaanuari 2022 töötasu suurust määrata. Puudusid mistahes tõendid, et hageja oleks jaanuaris 2022 töökohustusi täitnud. Hoolimata nimetatust ei esitanud hageja vastavat teavet ka töövaidluskomisjonis, olles ise töötasu määramise viibimises süüdi. Hageja esitas vastavad andmed esmakordselt 07.07.2023 töövaidluskomisjoni kaudu tööandjale. Seetõttu tuleb jätta hageja viivisenõue kostja vastu rahuldamata, sest viivituse töötasu väljamaksmisel on tekitanud hageja enda tegemata jätmine.
22.Lisaks lõhkus hageja jaanuaris 2022 kostja koostööpartneri DFDS Logistics OY haagise, mistõttu kandis tööandja kahju summas 2 151,50 eurot. Hageja on 18.01.2022 kirjalikult nõustunud selle kahju hüvitama, aga ei ole seda siiani teinud. Ainuüksi seetõttu ei kuulu hageja jaanuari 2022 töötasunõue rahuldamisele, sest hageja võlgneb kostjale põhinõudena 2 151,50 eurot ja viivistena seisuga 03.04.2024 mahus 475,35 eurot. Lisaks on kostja eespool selgitanud, et ta maksis jaanuaris 2022 hagejale 535,68 eurot brutoavanssi, mis tuleb hageja töötasunõudest maha arvestada.
23.Hageja poolt esitatud jaanuari 2022 veoauto tahhograafi väljavõtete põhjal olid tema sõidu- ja töötunnid kokku 156,5 h ehk alla kuise tööajanormi 176h. Seetõttu ei ole põhjust arvestada hagejale lisatasu ning brutopalk kokku on 1 288 eurot. Sealjuures ei nõustu kostja arvestama 01.01.2022 hageja tööpäevana, kuivõrd hageja esitatud tahhograafi väljavõtte põhjal on tema auto liikunud sellel päeval vaid 2 km. See saab olla kas ümberpaiknemine parklas, käimine poes vms, aga mitte töö tegemine ega autoveo teostamine. Samuti on 02.01.2022 auto sisuliselt seisnud, kuivõrd läbitud on kõigest 7 km, mistõttu ei ole ka nimetatu tööpäev. Kostja arvestab hagejale jaanuari 2022 eest: brutopalga summas 1 288 eurot, millest kuulub kinnipidamisele: tulumaks 253,48 eurot; töötuskindlustusmaks 20,61 eurot.
24.Hageja 07.07.2023 esmakordselt esitatud päevarahanõue on TLS § 31 järgi aegunud ja kostja palub seetõttu selles osas aegumist kohaldada ning hageja päevaraha nõuet aegumise tõttu mitte menetleda ega rahuldada. Arvestades, et hagejale on makstud jaanuaris 2022 kokku 535,68 eurot brutoavanssi, siis oleks hagejale väljamakstav töötasu summa jaanuari 2022 eest kokku 585,37 eurot. Kuivõrd hagejal on kostja ees kohustus põhinõudena summas 2 151,50 eurot ning viivistena seisuga 03.04.2024 mahus 475,35 eurot, mis alates 04.04.2024 kasvab arvestusega 0,73 eurot päevas, siis ei ole kostja kohustatud hagejale midagi tasuma, kuivõrd kostja nõue ületab hageja töötasunõuet jaanuari 2022 osas. Nimetatu tõttu on alusetu ka hageja viivisnõue, mis tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
25.Juhul, kui kohus peaks kostjalt siiski hageja kasuks välja mõistma mingis osas nõutud töötasu ja viivise, siis palub kostja selle tasaarvestada tööandja põhinõudega 2 151,50 eurot ja VÕS § 113 lg 1 tuleneva seadusjärgse viivisnõudega ajavahemikul 18.01.202203.04.2024 mahus 475,35 eurot. Sealjuures viiviste maht kasvab alates 04.04.2024 arvestusega 0,73 eurot päevas. Kui hagejale väljamõistetu on nimetatud 5
2-23-13008 summast väiksem, siis palub kostja teostada kohtuliku tasaarvestuse hagejale väljamõistetud summa ulatuses. Sealjuures soovib kostja esmalt tasaarvestada hageja töötasunõudega kostja nõudelt kogunenud viivise ja seejärel kostja põhinõude hageja vastu. Samuti palub kostja kohaldada hageja poolt esmakordselt 07.07.2023 esitatud detsembri 2021 ja jaanuari 2022 päevaraha nõude osas aegumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Kostja esitas 13.09.2023 ja 17.01.2024 Harju Maakohtule taotlused vaadata X avaldused töövaidluskomisjonile läbi hagimenetluse korral hagina. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 01.12.2021 tööleping (dtl 26-30, tõlge 42-46). 16.02.2022 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles töölepinguseaduse § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel alates 16.02.2022 (dtl 413-416), ülesütlemise põhjuseks on tööandja esindaja poolt töötajale kehavigastuste tekitamine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõpeb ülesütlemisega. TLS § 91 2 p 1 ja 3 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel ja/või töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
29.Kohus leiab, et töötaja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks on iseenesest selge. Vaidlust ei ole selles, et töötaja sooviks on olnud töösuhe lõpetada, samuti on selge, millisel põhjusel töötaja töösuhet lõpetada soovis. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on töölepingu ülesütlemise teate kätte saanud, kuid ei pöördunud töövaidlusorgani poole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel kehtiv.
30.Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist summas 4 900,05 eurot (bruto). Kostja hüvitise välja mõistmisega selles ulatuses ei nõustu.
31.TLS § 100 lg 4 16.02.2022 kehtinud redaktsiooni kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või 6
2-23-13008 töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.
32.Kohus osundab, et kui tööleping lõpeb erakorraliselt töötaja avalduse alusel põhjusel, et tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud, tuleb kohtul töötajale hüvitis igal juhul välja mõista. Hüvitise väljamõistmisel tuleb kohtul vastavalt TLS § 100 lg 4 teisele lausele arvestada mõlema poole huve, s.t teha tuleb väärtusotsustus ning seejuures on oluliseks kriteeriumiks see, et väljamõistetud hüvitis oleks õiglane. Seega kohus võib hüvitise suurust omal algatusel muuta ning muuhulgas võib kohus töötaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vastavate asjaolude esinemisel ka suurendada. Kohus leiab, et ülesütlemise hüvitise välja mõistmine kolme kuu suuruse töötasu ulatuses on eelkõige üldreegel, mitte erandjuhtum, ning hüvitise suuruse muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas 2-15-9271 punktis 33, et: „Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.“ Seega on TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses selline keskmine hüvitis, mida töövaidlust lahendav organ peaks üldjuhul tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma. Vaid erandlike asjaolude esinemisel saab hüvitist muuta so vähendada või suurendada.
33.Kohtu hinnangul käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise välja mõistmata jätmiseks või hüvitise vähendamiseks käesoleval juhul ei esine.
34.Kostja on tuginenud sellele, et töötaja oli tööl lühikest aega, töölepingu ülesütlemise alusena väidetud asjaolu tegelikult ei esinenud kuivõrd tegelikult ründas töötaja hoopis teist töötajat, kes oli sunnitud ennast kaitsma. Samuti on töötaja varem oma töökohustusi rikkunud. Kohus märgib, et iseenesest võiks asjaolu, et töötaja oli töölepingu ülesütlemise ajal teinud tööd alles 2 kuud iseenesest olla TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise vähendamise aluseks, kuid samas on töölepingu ülesütlemise asjaolud sellised, et kohus ei pea võimalikuks töölepingu lühikese kestuse tõttu hüvitist vähendada.
35.Vaidlust ei ole selles, et hageja ning kostja logistiku vahel toimus 01.02.2022 füüsiline kokkupõrge/konflikt, mille tagajärjel sattus hageja EMOsse ja ka haiglasse. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevaheline konflikt oli logistiku enesekaitse, kaklus toimus isiklikel põhjustel ning kostja ei vastuta selle toimumise eest. Hagejat füüsiliselt rünnanud logistik Y on ise selgitanud, et tegemist oli tööalase tüliga, kuivõrd hageja ei teinud tema hinnangul tööd ning ta läks hagejat korrale kutsuma ning kaitses ennast hageja rünnaku eest (dtl 134, 480).
36.Kohus leiab, et väited logistiku enesekaitse kohta ei ole tõendamist leidnud. Asja materjalide juurde on esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-24-941, millest selgub, et Y mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi (dtl 778-788). Viidatud kohtuotsuses asus ringkonnakohus seisukohale, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid versiooni, et süüdistatav Y oli hädakaitseseisundis. Kohtukolleegium märkis, et igat ärritunud seisundit või liigutust või verbaalset tööalast vaidlust ei saa võtta kui rünnakut ning see ei too kohe kaasa hädakaitseseisundit (p 16). Otsuse p 17.2 asus kohtukolleegium seisukohale, et süüdistatav ei tegutsenud ka näiliku hädakaitse seisundis. Puuduvad igasugused tõendid, et X mingistki käitumisest oleks süüdistatav Y võinud arvata ja endale ekslikult ette kujutada, et tegemist on ründega tema kehalisele puutumatusele. Sellist käitumisakti, mis viitaks ründele kannatanu poolt süüdistatava suhtes ei kinnita ükski tõend. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et kannatanu on oma varasema käitumisega ründe provotseerinud ning käivitanud sündmuste ahela, millega kaasnesid talle endale kahjulikud tagajärjed. Käsiloleval juhul puuduvad tõendid, 7
2-23-13008 mis kinnitaksid, et peksmisele eelnes kannatanu vägivaldne või solvav tegu (p 18). Seega ei ole kriminaaluurimise käigus tuvastatud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, hagejat rünnanud logistik ületas enesekaitse piire ja tegelikkuses ründas hoopis hageja teda. Ringkonnakohus leidis, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et viidatud konfliktolukorra tekkel ja kujunemisel oleks kaalukas roll kannatanul (p 18).
37.Seega on jõustunud kohtulahendiga ümber lükatud kostja väide selle kohta, et tegelikult ründas hageja hoopis teist töötajat, kes oli sunnitud ennast kaitsma ning töölepingu ülesütlemise alusena väidetud asjaolu tegelikult ei esinenud. Kohus ei nõustu kostja arvamusega ka selles, et eeldatavasti oli hageja kostja konflikti hetkel alkoholijoobes. Pelgalt sõiduki kabiinis olnud ühest tühjast kohvilikööri pudelist sellist järeldust teha ei saa. Hageja võimalikku joovet või viiteid jääknähtudele ei nähtu ka asja materjalide juurde esitatud haigusloo väljavõttest (dtl 36-40, 406-411). Seega on kostja väide hageja alkoholijoobe kohta oletuslik ja tõendamata. Eestis ei ole tühi alkoholipudel autos iseenesest seaduserikkumine. Töölepingust ja ametijuhendist ei nähtu samuti, et töötajal oleks keelatud hoida autos alkoholi või tühje alkoholipudeleid või võrdsustataks tühja alkoholipudeli hoidmist sõidukis alkoholijoobega.
38.Kostja vaidleb temalt hüvitise nõudmisele vastu ka põhjusel, et tööandjat ei saa antud juhul pidada TLS § 28 lg 2 p 6 (töötervishoid ja tööohutus) rikkujaks, vaid tegu oli töötajate vahelise konflikti eskaleerumisega, mille algpõhjus oli töötaja enda käitumine. Lisaks on töötaja ka varem töökohustusi rikkunud.
39.Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tööandja vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel nagu enda tekitatud kahju eest. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega (RKTKo 3-2-1-150-15, p 15; RKTKo 3-2-1-90-14, p 11, RKTKo 3-2-1-53-06, p 12, 2-16-5962/50 p 15).
40.Vaidlust ei ole selles, et hagejat peksnud logistik korraldas hageja tööd, andis hagejale korraldusi, lahendas töökorralduslikke probleeme ning täitis töökohustusi tööandja esindajana. Ka logistiku enda seletuskirjast nähtub, et ta läks töötajat korrale kutsuma, kuivõrd töötaja ei teinud tema hinnangul parajasti tööd. Mingit ootamatut isiklikul tasemel tõusetunud konflikti hageja ning kostja logistiku vahelt ei nähtu ei logistiku seletuskirjast ega ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2024 otsusest kriminaalasjas nr 1-24-941. Seega tekkis pooltevaheline füüsiline konflikt tööga seostud asjaolude pinnalt.
41.Sellel, kas töötaja oli parasjagu seaduslikul puhkepausil või ei täitnud oma tööülesandeid tahtlikult, ei ole käesoleval juhul mingit tähtsust, kuivõrd ka tööst hoiduvat töötajat ei tohi „füüsiliselt korrale kutsuda“ ja talle kehavigastusi tekitada. Kostja logistik tegutses kostja esindajana ja kui logistik kaotas enesevalitsuse, tuleb seda pidada kostja vastutuseks. On tööandja vastutus võtta tööle isikuid, kes suudavad säilitada igas olukorras enesevalitsuse ja hoiduda vägivalla kasutamisest isegi tõrksa või provotseeriva töötaja puhul. Asjast ei nähtu ka, et kostja oleks üritanud hagejale juhtunut kuidagi heastada, kasvõi selgitades, et selline kostja töötaja käitumine ei ole tööandjale aktsepteeritav ja on vastuolus tööandja väärtustega. Vastupidi, isegi pärast kriminaalasjas nr 1-24-941 tehtud lahendite jõustumist ja käesoleva asja materjali juurde esitamist, kust tööandja sai täiendavalt tutvuda hageja 8
2-23-13008 vastu suunatud ründe asjaoludega ja kaks kohtuastet on tuvastanud, et hageja ei rünnanud logistikut, süüdistab tööandja juhtunus jätkuvalt hagejat.
42.Samuti ei ole TLS § 100 lg 4 alusel nõutava hüvitise vähendamise või väljamõistmata jätmise aluseks asjaolu, et töötaja on tekitanud tööandjale kahju. Hageja poolt kostjale kahju tekitamise korral on kostjal õigus kasutada hageja suhtes teisi õiguskaitse vahendeid.
43.Kuivõrd käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise vähendamiseks, on kohtu arvates õiglane mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 4900,05 eurot (bruto). Hageja on esile toonud, et tema keskmiseks töötasuks oli 1 633,35 eurot (bruto) ja mida arvestavalt kujuneb TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõudeks 4 900,05 eurot (3*1633,35). Kostja seda summat vaidlustanud ei ole.
44.Hageja palub saamata jäänud töötasuna välja mõista 1 816,80 (40,85 detsembri riigipüha tasu + 1 448 jaanuari põhipalk+ 329,85 jaanuari ületunnitasu) eurot (bruto) ja jaanuari 2022 päevaraha 766 eurot (neto) ja puhkusehüvitise summas 272,03 eurot (bruto).
45.TLS § 5 lg 1 p 5 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 29 lg 1 ja 4 järgi kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
46.Hageja on esile toonud, et töölepingu p 3.1 kohaselt on tema töötasu suurus mitte vähem kui 1 448 eurot bruto. Hageja leiab, et kostja jättis hagejale maksmata detsembris 2021 40,85 eurot, jaanuaris 2022 1 448 põhipalka ja ületunni tasu 329,85 eurot ja tasumata lähetuse päevarahad jaanuari 2022 eest 836 eurot (22 päeva *38 eurot). Kostja leiab, et detsembri 2021 töötasu on välja makstud õigesti.
47.Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hagejale 10.01.2022 1 752,79 eurot (dtl 137). Kostja selgituste kohaselt sisaldus nimetatud summas neto töötasu 1 141,31 eurot, päevarahad 26 päeva eest summas 832 eurot, kokku netos 1 973, 34 eurot, millest võeti maha liiklustrahv ja töötamise registreerimise riigilõiv ja taotlus (dtl 300, prt lk 6, ajamärk 00:52:28).
48.Hageja töötas kostja juures summaarse tööaja arvestuse alusel. Töölepingu p 1.5 kohaselt asub töötaja tööle täistööajaga. Töötaja töötab tööaja summeeritud arvestuse alusel; arvestusperiood on 4 kuud, tööaja norm – 640 tundi arvestusperioodi kohta. Lepingu p 3.1 järgi tööandja garanteerib töötajale brutopalka, arvestades täistööaja normi, 1 448 eurot kuus. Osalise tööaja normi puhul sellest arvatakse maha proportsioon vastavalt ajutise tööaja mahule. Brutopalk sisaldab endas lisatasu öiste tundide eest ja kompensatsiooni materiaalse vastutuse eest (dtl 442). Asja materjalide juurde on esitatud kostja käskkiri, mille kohaselt alates 01.12.2021 tuleb arvestada xxxle X’le brutopalka järgmiselt: päevaraha välisreisil – 38 eurot/päev, lähetustasu välisreisil – 32 eurot/päev ja tunnitasu 9
2-23-13008 kohalikul töökohal – 7 eurot/tund (dtl 53). Seega pidi hageja töötama vähemalt 160 h kuus, et saada kokkulepitud töötasu.
49.Asja materjali juurde esitatud sõidumeerikute kohaselt töötas hageja detsembris 2021 187,8 h ja jaanuaris 2022 156,5 h, kokku 344,3 h. Kohus leiab, et hageja nõue jaanuari 2022 eest töötasu saamiseks on põhjendatud. Käesoleval juhul on hageja töötanud jaanuaris 2022 sõidumeerikute kohaselt 156,5 h. 01.02.2022 sattus hageja tööandja esindaja tegevuse tõttu haiglasse ja lõpetas töösuhte kostjaga 16.02.2022. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub tehtud tööaeg arvestusperioodi lõpul. Kuivõrd tööleping lõppes enne arvestusperioodi lõppu, ei saanudki töötaja arvestusperioodi tunde „täis“ töötada. Töölepingu kommentaarides on selgitatud, et „Töölepingu lõppemisel lõpeb tööaja summeerimise arvestusperiood. Juhul kui tööleping lõpeb enne kokkulepitud summeerimisperioodi lõppu, tuleb arvestada viimase summeerimisperioodina ajavahemikku summeerimisperioodi algusest kuni töösuhte lõppemiseni. Kui töötajal on selleks hetkeks töötatud vähem tunde, kui oli kokkulepitud tööaeg, siis tuleb tööandjal lisaks töötatud tundidele hüvitada töötajale vähem töötatud töötunnid ning juhul, kui töötaja on töötanud rohkem töötunde kui kokkulepitud tööaeg, siis tuleb enam töötatud tunnid hüvitada ületundidena (https://mkm.ee/sites/default/files/documents/202409/TLS %20selgitused_2024%20august.pdf, lk 126-127). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu jaanuari 2022 eest põhipalk 1 448 eurot.
50.Hageja palub töötasuna välja mõista saamata jäänud töötasu riigipühal (26.12.2021) töötamise eest 40,85 eurot. Kostja leiab, et summaarse tööaja arvestuse korral on riigipühal töötamine arvestatud põhipalga sisse. Kohus kostjaga ei nõustu. Vastavalt TLS § 45 lg 2 kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Seadus ei näe ette erisusi töötamisel summeeritud tööaja arvestuse või päevaviisilise tööaja arvestusega töötamisel. Riigikohus on selgitanud, et kahekordse töötasu maksmise kohustus kehtib tööandjale ka siis, kui pooled on leppinud kokku summeeritud tööaja arvestuses (TLS § 6 lg 6). Summeeritud tööaja arvestus ei vabasta tööandjat kohustusest maksta riigipühal töötamise eest kahekordset tasu. (14.06.2017, 3-2-1-69-17, p 13). Vaidlust ei ole selle, et kahekordset tasu tööandja töötajale tasunud ei ole, seega tuleb see summa hageja kasuks välja mõista.
51.TLS § 44 lg 1 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lõigete 6 ja 7 kohaselt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
52.Nagu kohus juba eelpool tuvastas, töötas hageja detsembris 2021 187,8 h ja jaanuaris 2022 156,5 h, kokku 344,3 h. 31.01.2022 oli hageja viimane tööpäev, 01.02.2022 sattus ta juba haiglasse. Hageja pidi detsembris ja jaanuaris töötama kokku seega 320 tundi. Kuivõrd hageja on töötanud detsembris ja jaanuaris kokku 344,3 h, on ta töötanud 24,3 tundi rohkem, kui kokkulepitud kalendaarne tööaeg (320). Hageja keskmine tunnitasu on 1 448/ 160 = 9,05 eurot tunnis. Järelikult on tasu 24,3 tunni ehk 24 tunni ja 18 minuti eest on 24 * 9,05 *1,5+ 18 x 0,15 x 1,5 = 329,85 eurot.
53.Kostja leiab, et hageja päevaraha jaanuari 2022 eest summas 836 eurot (22 päeva * 38 eurot) saamise nõue on aegunud ja tuleb sellel alusel jätta rahuldamata. Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et „ei ole mõistlikult põhjendatav seisukoht, et töötaja välislähetuse päevaraha nõue aegub töötaja töölähetuse ja käsundisaaja kulude ja kahju 10
2-23-13008 hüvitamise nõudest lühema tähtaja jooksul. Arvestades, et ka töötaja töötasu ja käsundisaaja tasu nõude aegumistähtajad on samasugused (vrd TLS § 29 lg 9 ja TsÜS § 146 lg 1), ei oleks õige, kui töötaja päevarahanõude aegumistähtaeg on oluliselt lühem. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg kohaldub ka TLS § 40 lg 2 teises lauses sätestatud välislähetuse päevaraha nõudele.“ (RKTKo 2-19-9129, p 22.2.1). Kuivõrd hageja on esitanud päevaraha nõude töövaidluskomisjonile 26.06.2023, ei ole päevaraha nõue aegunud. Kohus juhib tähelepanu, et TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude töövaidluskomisjonile 07.04.2023, ei ole see nõue aegunud.
54.TLS § 40 lg 2 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
55.Hagiavalduses on hageja avaldanud, et viibis välislähetuses 22 päeva ja oli seega õigustatud saama päevaraha kokku 836 eurot (22 – 38 eurot), kuid arvestades TVK otsust (mida hageja ei ole vaidlustanud), palub hageja kostjalt välja mõista päevarahana jaanuari 2022 eest 766 eurot. Kohus palus 29.11.2023 määruses hagejal selgelt välja tuua välislähetuses viibitud kuupäevad või täpse perioodi, mille eest hageja välislähetuse päevaraha nõuab. Hageja kohtu määratud tähtajaks täpsustust ei esitanud. Ka 26.05.2025 kohtuistungil selgitas kohus, et hagejal tuleb näidata need päevad, millal ta viibis välislähetuses (dtl 299, prt lk 5, ajamärk 00:46:39). Hageja kohtu määratud tähtajaks täpsustust ei esitanud. Hageja esitas vastavad täpsustused alles pärast 14.01.2026 kohtuistungit so 10.02.2026, hageja selgitas, et viibis lähetuses terve kuu. Kuivõrd hageja ei ole seoses lähetuses viibitud päevade arvuga mingit täiendavat nõuet esitanud lähtub kohus hagiavalduses toodud päevade arvust 22 päeva.
56.Nagu kohus juba eelpool märkis, tuli hagejale tasuda kostja käskkirja kohaselt päevaraha välisreisil – 38 eurot/päev ja lähetustasu välisreisil – 32 eurot/päev (dtl 53). Kostja ei ole varasemas menetluses selgitanud, mis vahe on kostja ettevõttes päevarahal ja lähetustasul, millised on need juhud, millal makstakse välislähetuse korral päevaraha ja millal lähetustasu (dtl 298, prt lk 4, ajamärk 00:28:49). 11.03.2026 menetlusdokumendis kostja selgitas, et 32 eurot lähetuse päevaraha tulenes sellel ajal kehtinud „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ maksimum päevamäärast. Kokku pidi xxx päevas saama 32 lähetusraha ja 38 päevatasu (palk) (dtl 942).
57.Kohtule on kostja käsitlus arusaamatu ja ei see lähe kokku kostja varasemate väidetega. Selle loogika alusel hagejale töötasu arvestamine ei peaks toimuma töötundide arvestuse tasemel, vaid oleks kokkulepitud kindel välislähetuse päevapalk, millele lisanduks veel lähetustasu. See ei ole aga varasemas menetluses esitatud väidetega kooskõlas. Kohus lähtub kostja käskkirja grammatilisest tõlgendusest so päevarahast 38 eurot päevas. Kuivõrd päevaraha suurus 22 päeva eest oleks 836 eurot, hageja nõuab aga 766 euro väljamõistmist, tuleb hageja nõue rahuldada.
58.Hageja palub välja mõista puhkusetasu summas 272,03 eurot. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus puhkusetasu saada, kuivõrd puhkusetasu nõue sõltub töötasust, mis on ebaselge, siis ei ole õige ka töötaja nõutud puhkusehüvitise summa 272,03 eurot. Kohus 11
2-23-13008 kostjaga ei nõustu. Vastavalt TLS § 70 lg-le 1 töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kuivõrd vaidlust ei ole selle, et töötaja tööandja juures 2 kuud tööd tegi, on tal igal juhul õigus saada mingis osas puhkusetasu.
59.Põhipuhkuse tasu arvutamiseks tuleb leida keskmine kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne). Põhipuhkusetasu ja puhkusehüvitise maksmisel ei arvestata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Seega põhipuhkuse tasu = keskmine kalendripäevatasu * väljateenitud põhipuhkuse päevade arv. Tavapärase 28-päevase põhipuhkuse puhul koguneb töötajal keskmiselt 2,33 puhkusepäeva iga töötatud kuu kohta (28 päeva/12 kuud). Hageja töötas kostja juures 01.12.2021-16.02.2022.
60.Hageja töötasuks pidi 2021. aasta detsembris olema 1 488,85 (1 448 +40,85) eurot ning 2022. aasta jaanuaris 1 777,85 (1 448 + 329,85) eurot, kokku 3 266,70 eurot. Puhkusekalkulaatori andmete kohaselt oleks hagejal õigus neil tingimustel saada puhkusekompensatsiooni 336,79 eurot, kusjuures väljateenitud puhkusepäevi on 5,98 päeva (https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator). Seega oleks hagejal õigus saada puhkusehüvitist suuremas summas, kui ta seda nõuab. Kohus rahuldab hageja nõude hageja poolt nõutud summas 272,03 eurot.
61.Kostja on tuginenud sellele, et ta on hagejal tema vastu oleva palganõude tasaarvestanud temal kostja vastu oleva nõudega. Kostja on esitanud ka menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles palub juhul, kui kohus peaks kostjalt siiski hageja kasuks välja mõistma mingis osas nõutud töötasu ja viivise, tasaarvestada väljamõistetud summa tööandja nõudega hageja vastu summas 2 151,50 eurot ja VÕS § 113 lg 1 tuleneva seadusjärgse viivisnõudega. Kostja tõi esile, et hageja on tekitanud kostja lepingupartnerile kahju kuivõrd lõhkus tööandja koostööpartneri haagise ja tööandja on seetõttu kandnud kahju summas 2 151,50 eurot. Kostja tõi esile, et hageja on nõustunud 18.01.2022 nimetatud kahju hüvitama.
62.TLS § 78 lg 1 järgi võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepinguseaduse kommentaarides on selgitatud, et tööandjal on õigus oma nõue töötaja töötasu nõudega tasaarvestada TLS §-s 78 sätestatud tingimustel. Tegemist on erisättega VÕS §-le 197, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS § 78 ei näe ette erisusi. Säte näeb erisuse ette vaid töötasust tasaarvestamisele ega reguleeri teistest töösuhtest tulenevatest tasudest tasaarvestamist (nt lähetuse päevaraha, puhkusetasu ja lähetuskulud). Tasaarvestamiseks on vajalik samaliigiliste sissenõutavaks muutunud vastastikuste kohustuste olemasolu, milleks on töösuhtes ainult rahalised kohustused (VÕS § 197). Näiteks olukorras, kus tööandjal on töötajalt õigus nõuda kahju hüvitamist ning töötajal on õigus saada töötasu, võib tööandja viidatud nõuded tasaarvestada. Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, siis tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek. Nõusolek peab olema kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis (https://mkm.ee/sites/default/files/documents/202409/TLS %20selgitused_2024%20august.pdf, lk 187-188).
12
2-23-13008
63.Asja materjalide juurde on esitatud DFDS Logistics Oy 17.06.2022 arve nr 300001604 kostjale summas 2 151,50 eurot. Asja materjalidest nähtub, et kostja on selle summa oma lepingupartnerile tasunud (321). Nimetatud summa koosneb haagise kindlustuse omavastutusest summas 400 eurot ja haagise renditasust ajavahemikul 17.01.202209.05.2022 summas 1 751,50 eurot (dtl 136). Samuti on asja materjalide juurde esitatud hageja nõusolek, milles ta avaldab, et oli osaline liiklusõnnetuses, mis juhtus 11.01.2022 Norras, autoga XXX, haagisega XXX ja kohustus tasuma omavastutuse ja haagise transpordi kulud remondikohta. Hageja palus omavastutuse summa kinni pidada tema palgast osadena, suurusega 200 eurot kuus (dtl 138-139). Seega on hageja nõustunud tööandja tasaarvestusega nii, et temalt peetakse kinni omavastutus ja transpordikulud. Asendustreileri rendikulude hüvitamise kohta hageja nõusolekut andnud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal oli õigus hageja jaanuari 2022 töötasust kinni pidada üksnes 400 eurot haagise omavastutuse eest, kuivõrd asendustreileri kulu osas hageja nõusolekut andnud ei ole. Selles osas on kostja vastuväide põhjendatud.
64.Kohus ei pea võimalikuks käesoleva menetluses esitatud protsessuaalse tasaarvestusavalduse alusel tasaarvestada hageja töötasuga kostja poolt oma koostööpartnerile tasutud asendushaagise renditasu summas 1 751, 50 eurot. TLS § 76 lg 1 ja 2 järgi kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Tööandja võib lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda käesoleva seaduse § 74 alusel. TLS § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kostja ei ole käesoleval juhul esile toonud kahju hüvitamise asjaolusid. Kohus selgitab, et kostja peab tingimusliku tasaarvestusavalduse korral tõendama oma nõude olemasolu ja suurust. Kohus selgitas 26.05.2025 kohtuistungil TLS § 74 seonduvat ja osundas, et kostja peab näitama, et täidetud on kõik tööandja kahju hüvitamise eeldused (dtl 301, prt lk 7, ajamärk 1:01:34). Kohus selgitas seda ka 14.01.2026 kohtuistungil (dtl 931, prt lk 6, ajamärk 01:28:39). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja kahjustas haagist tahtlikult või hooletusest. Seega tuleb kostja tingimuslik tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata summas 1 751,50 eurot.
65.Eeltoodu alusel oleks hagejal õigus saada kostjalt detsembri 2021 eest riigipühal töötamise eest 40,85 eurot (bruto), jaanuari 2022 töötasu summas 1 048 eurot (bruto), tasu ületunnitöö eest summas 329,85 eurot (bruto), päevaraha 766 eurot (neto) ja puhkusetasu 272,03 eurot (bruto).
66.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 13
2-23-13008 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
67.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Detsembri töötasu summas 40,85 eurot muutus sissenõutavaks 10.01.2022, jaanuari töötasu ning tasu ületunnitöö ja päevaraha kokku summas 2 143,85 eurot muutus sissenõutavaks 10.02.2022, puhkusetasult summas 272,03 ja TLS § 100 lg 4 kohaselt hüvitiselt summas 4 900,05 on hageja palunud viivise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest so alates 08.02.2024.
68.Kostja vaidleb töötasuga seotud viivisele vastu eelkõige põhjusel, et hageja ei edastanud talle andmeid jaanuari 2022 töö osas. Kohus kostja seisukohta ei jaga ja juhib tähelepanu, et töötasu maksmine ja tööajaarvestuse pidamine on eelkõige tööandja kohustus. Aruande esitamine ei ole töötasu saamise eeldus. Kuivõrd hageja sattus tööandja esindaja tegevus tõttu erakorralise meditsiini osakonda 01.02.2022 ja ta oli töövõimetu, ei olnud tal ka võimalust tööaruannet õigeaegselt esitada. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostjal oli täielik ülevaade hageja asukohast, kuivõrd kostja logistik teadis 01.02.2022 täpselt kostja asukohta, kust teda leida ja seda, kaua töötaja ei olnud hetkel tööd teinud, kuigi kostja enda selgituste kohaselt, töötaja eiras logistiku kõnesid. Vaidluste i saa olla selles, et kostja hagejale töötasu ega hüvitisi tasunud ei ole, seega tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista.
69.Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 21.04.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis detsember 2021 palganõudelt 21,71 eurot, jaanuari 2022 töötasu, päevaraha ja ületunnitöö nõudelt 953,25 eurot, puhkusehüvitiselt ja TLS § 100 lg 4 hüvitiselt on viivis 1283,13 eurot, kokku 2 258,08 eurot.
70.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista detsembri 2021 eest riigipühal töötamise eest 40,85 eurot (bruto), jaanuari 2022 töötasu summas 1 048 eurot (bruto), tasu ületunnitöö eest summas 329,85 eurot (bruto), päevaraha 766 eurot (neto) ja puhkusetasu 272,03 eurot (bruto) ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4 900,05 eurot (brutosumma). Samuti sissenõutavaks muutunud viivis 21.04.2026 seisuga kokku summas 2 258,08 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
71.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
72.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
73.Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel 14
2-23-13008 sellest, et kohus jättis hageja nõude rahuldamata marginaalses ulatuses (400 eurot), seega on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, seega ei olnud see tema valik astuda menetlusse. Kuigi kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda vastavalt TsMS § 163 lg 2, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 14.01.2026 istungil pakkus kostja hagejale kompromissi hüvitisena 9 000 eurot ning pooled oleksid kandnud oma menetluskulud. Kompromiss jäi tõepoolest sõlmimata põhjusel, et hageja ei teinud mingitki järeleandmist oma menetluskulude osas. Kohus ei pea siiski sellel põhjusel õiglaseks menetluskulude jätmist poolte endi või koguni hageja kanda, kuivõrd hageja ei ole valinud osalemist kohtumenetluses ja ta on siin vaid kostja valikute tõttu. Kohus annab hageja menetluskulude suurusele hinnangu edasise menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus.
74.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
75.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.