Jätta avaldaja XXX menetluskulud kohtutäitur Katrin Vellet’i kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 031/2013/3257, milles sissenõudja XXXOÜ (edaspidi sissenõudja) on esitanud 13.12.2013.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. XXX(edaspidi avaldaja) esitas 20.02.2014.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 05.03.2014.a. otsusega rahuldamata.
Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtusse kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i 05.03.2014.a. otsusele täiteasjas nr. 031/2013/3257. Avalduse kohaselt ei ole täiteasja nr. 031/2013/3257 aluseks olev täitedokument jõustunud ning seetõttu poleks tohtinud täitemenetlust alustada. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 05.03.2014.a. otsus ning kohustada kohtutäiturit esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja omapoolset seisukohta käesoleva avalduse osas esitanud ei ole. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur vaidleb esitatud kaebusele vastu. Kohtutäitur on algatanud menetluse XXXOÜ 13.12.2013.a. täitmisavalduse ja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni Lääne Inspektsiooni 27.08.2013.a. otsuse nr. 2-12-9608 alusel. Kohtutäitur on kontrollinud täitmisele esitatud täitedokumendi jõustumist vastavas ametiasutuses ja saanud kinnitust, et täitmisele esitatud nõude osas on otsus jõustunud ja võlgniku poolt esitatud väited ei leidnud kinnitust. Seoses sellega on kohtutäitur jätnud võlgniku kaebused, mis puudutavad täitedokumendi jõustumata olemist ja täitemenetluse lõpetamist, rahuldamata ja jätkanud menetlust. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 031/2013/3257 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i 05.03.2014.a. otsusele täiteasjas nr. 031/2013/3257 (t/l 6, 57-58). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 20.02.2014.a. kaebuse (t/l 56).
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 20.02.2014.a. kaebusest. Osundatud kaebuses palub avaldaja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr. 031/2013/3257. Samuti palub avaldaja tühistada täitemenetluses tehtud toimingud ning annulleerida täiteasjas väljaantud dokumendid (t/l 56).
9.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi
sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.
10.Täiteasjas nr. 031/2013/3257 on täitedokumendiks Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni Lääne Inspektsiooni 27.08.2013.a. otsus töövaidlusasjades nr. 4.4-1/1568 ja 4.3-1/1927 (t/l 32-41). 18.12.2013.a. täitmisteate kohaselt on täiteasja nr. 031/2013/3257 nõude suuruseks 1 319 eurot (t/l 45).
11.Avaldaja leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr. 031/2013/3257 kuulub lõpetamisele, kuivõrd avaldaja on vaidlustanud töövaidlusasja nr. 4.3-1/1927 (t/l 5, 15). Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr. 2-1346352, millises menetletakse avaldaja nõuet sissenõudja vastu. Kohus on 27.11.2013.a. võtnud menetlusse XXX hagi XXXOÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise, TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise kuni 3 957 euro ning TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise kuni 3 957 euro nõudes (t/l 69).
12.Avaldaja on esitanud 25.11.2013.a. Harju Maakohtusse taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi töövaidlus ulatuses, millega töövaidluskomisjon mõistis töötajalt kostja kahjuks välja leppetrahvi 1 319 eurot (t/l 71-72). Kohus on 20.05.2014.a. kohtumäärusega kohustanud XXXOÜ-d esitama töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (t/l 76).
13.Seega nähtub eeltoodust, et avaldaja on vaidlustanud kohtus töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr. 4.3-1/1927 töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise, TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise kuni 3 957 euro, TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise kuni 3957 euro ja leppetrahvi 1 319 euro nõudes, mistõttu ei saa kohtutäitur läbi viia avaldaja suhtes täitemenetlust leppetrahvi 1 319 euro nõude osas.
14.Kohtutäitur on 22.01.2014.a. e- kirjaga palunud Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonil täpsustada 27.08.2013.a. otsuse nr. 4.4-1/1568 resolutiivosa punkti 2 jõustumist (t/l 51). 04.02.2014.a. on Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon teatanud, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud resolutsiooni punkt 2 osas (t/l 52).
15.Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd avaldaja on juba 25.11.2013.a. esitanud Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks resolutsiooni punkt 2 osas (t/l 71). Seega ei saanud olla 04.02.2014.a. jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punkt 2, nagu ekslikult on väitnud Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon.
16.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning seega tuleb kohtutäituri 05.03.2014.a. otsus tühistada. Kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb saata kohtutäiturile tagasi uueks läbivaatamiseks.
17.Kohus selgitab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-152-04, kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele. Seega võib jõustumata kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse uuesti alustada.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
19.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui
menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.