Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 01.11.1996 töölepingu alusel Lõuna-Eesti Päästekeskuses päästjana. 15.01.2013. a sai hageja kätte tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille järgi öeldi temaga tööleping üles alates 21.01.2013. a TLS § 88 lg 1 p-i 5 ja TLS § 88 lg 3 alusel usalduse kaotuse tõttu ning eelneva hoiatuseta. Kostja tugines töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses vahejuhtumile, mis leidis aset 03.01.2013. a pärast kustutustöid. Lõuna Päästekeskuse Viljandi päästekomando sai häirekeskusest 03.01.2013. a väljasõidukorralduse Viljandi linnas Pärnu mnt 14 asuva OÜ Mones & Tuur kaarhallis puhkenud tulekahjule. Ülesütlemisavalduse järgi võttis hageja pärast päästetööde lõppu kaarhallist lahkudes kaasa OÜ-le Mones & Tuur kuuluva vara – ploki GIN-i. Ettevõtte omaniku tütar E.M ja laotööline V.J. nägid sündmust pealt ja teatasid vargusest sündmuskohal viibinud vanemoperatiivkorrapidajale H.J. ele, kelle korraldusel hageja vara tagastas. K.V. ei vaielnud vastu asjaolule, et ta 03.01.2013. a pärast kustutustööde lõppu võttis OÜ Mones & Tuur kuuluvast hulgilaost kaenlasse ploki GIN-i ja viskas nalja, mille peale vanemoperatiivkorrapidaja käskis kasti tagasi panna. K.V. ei soovinud GIN-i plokki varastada ega endale jätta. Hageja väidetava teo kohta ei ole kostja algatanud kriminaalasja ning hagejat ei ole vargusekatse eest süüdi mõistetud. Hageja leidis, et juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja käitumine on käsitletav rikkumisena, siis palus hageja tuvastada ülesütlemise tühisuse TLS § 104 lg 1 alusel. Hagejaga öeldi 15.01.2013. a tööleping erakorraliselt üles alates 21.01.2013. a ilma eelneva hoiatuseta. Alternatiivselt leidis hageja, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esineb TLS § 88 lg 1 p-is 5 sätestatud alus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis palus hageja tühistada ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hageja on töötanud Päästeametis peaaegu 17 aastat ning kogu selle pika töösuhte ajal ei ole esinenud ainsatki probleemi seoses tööülesannete täitmise või hagejapoolse ebaväärika käitumisega.

Hageja palus: 1) tuvastada Päästeameti poolt 15.01.2013. a K.V töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus või alternatiivselt tühistada K.V töölepingu erakorraline ülesütlemine ja lugeda, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega; 2) mõista välja Päästeametilt K.V kasuks saamata jäänud töötasu alates 21.01.2013 või alternatiivselt juhul, kui kohus lõpetab Päästeameti taotlusel K.V töölepingu (TLS § 107 lg 2) ega mõista K.V kasuks välja saamata jäänud töötasu, siis mõista Päästeametilt välja K.V kasuks hüvitis K.V viie kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3380,95 eurot. Tartu Maakohtu 10.09.2013. a istungil täpsustas hageja nõuet ja leidis, et alates 21.01.2013. a kuni kohtuistungi toimumise ajani on hageja saamata jäänud töötasu 5216,33 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

MAAKOHTU LAHEND

Samuti nõustus kohus hageja esindaja alternatiivsete taotlustega koos esitatud seisukohtadega. TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötajaga üles öelda töötaja kohustuse rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja kohatu nali käsitletav hageja töökohustuse erilise rikkumisena ning puuduvad muud hea usu põhimõttest tulenevad hoiatust välistavad asjaolud. Hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli vajalik eelnev hoiatus. Teenistusliku juurdluse mitteläbiviimine kostja poolt ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Ettepanek (tl 55) on kostja sisesuhtest tulenev dokument, mille koostamine eelnes ülesütlemisavalduse koostamisele. Nimetatud ettepanekus kirjeldatu ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Asjaolu, et hageja on varem süüteomenetluses karistamata (tl 32) ja iseloomustused töökaaslastelt (tl 33, 43) ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega. Hageja töötasuks on 676,19 eurot (päevatasuks 23 eurot, töölepingu lisa nr 2, tl 10). Alates hageja vabastamisest 21.01.2013 on saamata 253 (23 x 11) eurot jaanuari eest. Veebruarist kuni augustini 4733,30 eurot (7 x 676,19 eurot). Septembris 23 x 27 = 621 eurot. Kokku on saamata jäänud töötasu (alates 21.01.2013-27.09.2013) 5607,30 eurot (253+ 4733,30+621=5607,30), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 136 lg 4 kohaselt määras kohus hagihinnaks 5607,30 eurot. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5) leidis maakohus, et vargusekatse toimepanemine ei leidnud tuvastamist tuginedes üksnes vanemoperatiivkorrapidaja H.J. e kohtuistungil tunnistajana antud ütlustele. E.M. ja laotöölise V.J. i seletuskirjadest nähtub vastupidine seisukoht. Mõlemad isikud mõistsid K. V. tegevust kui vargust. Kohus jättis hindamata vanemoperatiivkorrapidaja H.J. e ütluste usaldusväärsuse; 6) rikkus K. V. GIN-i ploki väljaviimisega laost Päästeametis kehtestatud regulatsioone sisekorraeeskirja punkti 70 ja ametijuhendi punkti 6.6; 7) jättis kohus hindamata videol salvestatud olulise teabe. Videosalvestus kinnitab, et K. V. viis GIN-i ploki laost välja, mitte ei peatunud uksel nagu väitis H.J. . K. V. tegevus 03.01.2013. a on kõiki tsiviilasjas olevaid tõendeid kogumis hinnates käsitletav vargusekatsena; 8) on kohus jätnud tähelepanuta Päästeameti selgitused, mille kohaselt Päästeametis valitseb varguste ja muu ebaausa käitumise suhtes nulltolerants ning teenistussuhted põhinevad aususel ja vastastikusel usaldusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.01.2013. a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses (tl 29) ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel põhjusel, et hageja pani kustutustöödel toime GIN-i ploki vargusekatse, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hageja käitumine 03.01.2013. a kustutustöödel ei ole käsitletav hageja töökohustuse erilise rikkumisena. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et ta võttis 03.01.2013. a pärast kustutustööde lõppu OÜ-le Mones & Tuur kuuluvast hulgilaost kaenlasse ploki GIN-i. Hageja väitel tegi ta vales kohas kohatu nalja. Asjaolu, et hageja haaras laost kaasa ploki GIN-i on tõendatud Viljandimaa Korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja H.J. e seletuskirjaga (tl 31), E.M. seletuskirjaga (tl 52) ja laotöölise V.J. i seletuskirjaga (tl 52 pöördel). Kohtute infosüsteemi on laetud üles videosalvestis, millest nähtub, kuidas päästetöötaja viib GIN-i ploki lattu tagasi. Käesolevas asjas on tõendatud, et K.V. haaras pärast kustutustöid kaenlasse ploki GINi ja sammus sellega ukse poole. Sündmuskohal viibinud vanemoperatiivkorrapidaja H.J. korraldusel viis hageja GIN-i ploki lattu tagasi. TLS § 88 lg 1 p-i 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastavalt TLS § 97 lg-le 3 käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alustel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Eeltoodust sätetest tuleneb, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja poolt oma kohustuse selline rikkumine, misjärel ei saa töötaja tööandjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Päästeameti sisekorraeeskirja (tl 15) p-i 98.5 järgi võib Päästeamet öelda töölepingu erakorraliselt üles, kui teenistuja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas Päästeameti usalduse kaotuse enda vastu. Sisekorraeeskirja p-i 99 ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ringkonnakohus märgib, et sisekorraeeskirja eeltoodud punktid, mis sätestavad võimaluse öelda varguse või muu teo toimepannud päästetöötajale tööleping üles ilma eelneva hoiatuseta, kordavad sisuliselt töölepingu seaduse vastavaid sätteid ja on seega seadusega kooskõlas. Kostja on töölepingu ülesütlemisel tuginenud ka hageja ametijuhendi (tl 14) p-le 6.6, mis sätestab nõuded juhtivpäästja isikuomadustele ning kus on muuhulgas märgitud ausust, usaldusväärsust ja ametikohale vastavaid eetilisi tõekspidamisi. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja jättis oma tegevusega mulje, et ta soovis omastada vara, mis kuulus kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus leiab, et igasugune töösuhe põhineb usaldusel töötaja ja tööandja vahel ning kui töötaja on töökohustuste raames teinud teo, millest kõrvalseisjatel jäi ühene mulje, et ta püüdis omastada kolmandatele isikutele kuuluvat vara, on töösuhte lõpetamine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui nõustuda hageja väitega, et tegemist oli kohatu naljaga ning hageja ei soovinud tegelikult midagi varastada, ei saa sellisel ametikohal töötavad isikud

lubada endale käitumist, mis võib tekitada väärarusaamu ja viia tööandja usalduse kaotuseni. Kuna päästetöötajad viibivad sageli juriidilise või füüsilise isiku valdustes, on päästetöötaja puhul ausus ja usaldusväärsus, sh ka näivuse loomine usaldusväärusest, erilise tähtsusega. Ringkonnakohus möönab, et hageja on töötanud Päästeametis pikka aega (peaaegu 17 aastat), kuid leiab, et hageja käitumine 03.01.2013. a pärast kustutustöid on käsitletav sellise olulise rikkumisena, mille puhul ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve arvestades eeldada töösuhte jätkamist. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga selles, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja. Alus töölepingu ülesütlemiseks ilma eelnevat hoiatust tegemata tuleneb TLS § 88 lg-st 3 ja Päästeameti sisekorraeeskirja p-ist 98.5. Hageja käitumine 03.01.2013. a kustutustöödel on käsitletav hageja töökohustuse erilise rikkumisena. Eelnevat hoiatamist ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi oodata. Hageja väide, et ülesütlemine on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Kuna hagejaga oli töölepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja põhjendatud, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ja kostja vaheline tööleping on lõppenud erakorralise ülesütlemisega kostja poolt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.