A.D. hagi KÜ Kangelaste 4 vastu KÜ Kangelaste 4 juhatuse
13.augusti 2012. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500.- eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kangelaste 4 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2014. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant: KÜ Kangelaste 4 (registrikood: 801454551; aadress: Kangelaste 4, Narva); esindaja juhatuse liige Irina Obidina, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin; Vastustaja: A.D. (isikukood: XXXX; elukoht: Kangelaste XXXX, Narva), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 17. detsembri 2013. a otsus tühistada.
Jätta A.D. hagi KÜ Kangelaste 4 vastu korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsuse
kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.D. kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.D. (edaspidi hageja) esitas hagi KÜ Kangelaste 4 (edaspidi kostja, korteriühistu) vastu korteriühistu 13. augusti 2012. a juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteri asukohaga Kangelaste tn XXXX Narvas omanik ning korteriühistu liige. Kostja juhatuse 13. augusti 2012. a koosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) hageja sisutud avaldused jätta läbi vaatamata; 2) hageja avaldus, millel on avalduse mõte ja sisu, vaadata läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt. Menetluse jooksul täpsustas hageja oma nõuet, selgitades, et ta soovib tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 13. augusti 2012. a otsuse esimest punkti. Hageja leidis, et selline otsus on vastuolus mittetulundusühingute seaduse ja kostja põhimäärusega. Korteriühistu põhikirja punkti 3.1. alapunktis 4 on ette nähtud korteriühistu liikmete informeerimine korteriühistu tegevusest, mis tähendab, et korteriühistu põhikiri lubab kõigil korteriühistu liikmetel saada kogu informatsiooni kõigist juhatuse poolt tehtavatest toimingutest. Vaidlustatav juhatuse otsus piirab hageja kui korteriühistu liikme õigust sellise informatsiooni saamiseks. Vaidlustatav juhatuse otsus piirab õigust saada informatsiooni mitte kõigil korteriühistu liikmetel, vaid konkreetsel liikmel – hagejal. Hageja ei ole andnud nõusolekut oma informatsiooni saamise õiguse muutmiseks.
06.novembril 2013. a toimunud kohtuistungil loobus hageja oma esialgsest väitest, et otsus on vastu võetud juhatuse liikmete poolt, kelle volituste aeg oli otsuse vastuvõtmise momendiks lõppenud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata. Vaidlustatud otsus ei riku hageja õigust saada teavet juhatuse tegevuse kohta. Vaidlustatud otsus oli vastu võetud hageja enda tegevuse tagajärjel, sest hageja, olles ise perioodil 2005-2012 kostja juhatuse liige, esitas pidevalt juhatusele avaldusi, mis tegelikkuses ei puudutanud juhatuse tegevust. Hageja avalduste tõttu on juhatuse liikmed otsustanud juhatusest lahkuda.
Kostja juhatuse 13. augusti 2012. a otsuseid vastu võtnud juhatuse liikmetel oli esindusõigus vastavalt korteriühistu 14. aprilli 2012. a üldkoosoleku otsusele, mille kohta tehti kanne registrisse 20. juunil 2012. a. Korteriühistu põhikirjas ega ka seaduses ei ole juhatusele pandud kohustust vastata ühistu liikmete avaldustele ning seega ei ole juhatuse otsust, millega otsustati jätta hageja avaldused läbi vaatamata, hagejal võimalik vaidlustada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi, tühistas ja tunnistas kehtetuks KÜ Kangelaste 4 juhatuse 13. Augusti 2012 otsuse punktis 1 „A. D. sisutud avaldused jätta läbi vaatamata“. Maakohus märkis, et KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-s reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS-s sätteid. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 3.1.4. kohaselt on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Maakohus leidis, et korteriühistu liikme poolt juhatuselt nõutud konkreetset teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta saab korteriühistu liikmele anda vaid tema avaldusele vastates ning kostja väide, et põhikirjas ega seaduses ei ole juhatusele pandud kohustust vastata ühistu liikmete avaldustele, on väär. Kostja juhatus on 13. augustil 2012. a võtnud vastu otsuse, millega piiratakse hageja kui korteriühistu liikme põhikirjas sätestatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Korteriühistu liikmete õigusi saab kehtestada, muuta või lõpetada vaid põhikirjaga. Kui korteriühistu liikme õigus on juba kehtestatud korteriühistu põhikirjaga, tuleb õiguse muutmiseks muuta põhikirja (KÜS § 4 lg 2, MTÜS § 7 lg 1 p 5). Põhikirja muutmine kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ning põhikirja muutmise otsustamist ei tohi anda juhatuse või muu organi pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 1, lg 2). MTÜS § 22 lg 5 kohaselt korteriühistu üldkoosoleku otsusega korteriühistu ühe liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Hageja teabe saamise õiguse piiramiseks peab seda otsustama korteriühistu üldkoosolek põhikirja muutmisega ja hageja nõusolekul. Korteriühistu juhatus ei ole pädev otsustama korteriühistu liikme õiguste muutmise üle ning seega on kostja juhatuse 13. augusti 2012. a otsuse p 1, millega otsustati hageja sisutud avaldused jätta läbi vaatamata, vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Kangelaste 4 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. detsembri 2013. a otsuse tühistamist täies ulatuses ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada menetlus apellandi 13. augusti 2012. a juhatuse otsuse p 2 edasikaebamise osas seoses vastustaja loobumisega vastavast nõudest, ning jätta vastustaja hagi rahuldamata. Apellant palub enda menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lgt 8, jättes selgitamata, miks kohus ei nõustu apellandi põhjendustega;
2) ei ole maakohus lõpetanud menetlust nende vastustaja nõuete osas, millest vastustaja oli loobunud. Menetluse lõpetamata jätmine apellandi juhatuse otsuse teise punkti osas võis mõjutada menetluskulude jaotamist; 3) on maakohtu otsus põhjendamata ja rikub TsMS § 436 lg 1 nõudeid. Maakohus on valesti määratlenud peamised asjaolud. Vastustaja avaldused ei ole suunatud mitte info saamiseks apellandi tegevuse kohta, vaid näitavad vastustaja isiklikku soovi kontrollida igapäevast apellandi tegevust. Selliste avalduste arutamine ei ole kohustuslik. Maakohus ei ole arvestanud vastustaja esitatud avalduste sisu. Kõik juhatuse otsused ja vajalikud andmed apellandi kohta on nii vastustajale kui ka teistele KÜ liikmetele kättesaadavad; 4) puudub juhatusel seadusest tulenev kohustus vastata ühistu liikmete avaldustele. Korteriühistu omab õigust iseseisvalt reguleerida avalduste läbivaatamise korda ja tingimusi. Maakohus eksis leides, et infot korteriühistu tegevuse kohta saab anda ainult avaldustele vastates. Juhatus võib valida ka teised info edastamise viisid; 5) on maakohus valesti kohaldanud KÜS § 13 lg-t 3. Viidatud norm annab õiguse pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku, aga mitte juhatuse, otsuse tühistamiseks.
Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Vastustaja seisukohtade kohaselt: 1) riivatakse apellandi juhatuse otsusega jämedalt vastustaja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme ühte tähtsamat põhikirjas sätestatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta; 2) ei ole korteriomanikul ilma teabeõiguseta võimalust teostada korraliselt omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada, mida kaasaegses Eestis tuntakse kui absoluutset õigushüve.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
7.Vastustaja taotles 04. oktoobril 2012. a esitatud hagiavalduses apellandi juhatuse
13.augusti 2012. a otsuste kehtetuks tunnistamist. Täpsustatud nõude kohaselt palus vastustaja tunnistada kehtetuks juhatuse otsuse p-s 1 järgmises sõnastuses: „ jätta A.D. sisutud avaldused läbi vaatamata“. Vastustaja leidis, et juhatuse otsus rikub oluliselt tema kui korteriühistu liikme õigust teabele. Samale järeldusele jõudis maakohus ning rahuldas hagi. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu juhatuse otsus, millega juhatus otsustas jätta läbi vaatamata hageja sisutud avaldused, ei riku hageja õigusi. MTÜS § 28 lg 5 ja korteriühistu põhikirja p 3.1.4 kohustavad tõepoolest korteriühistu juhatust andma korteriühistu liikmetele teavet juhtimise kohta ning vaidlustatud otsusega ei ole kostja juhatus ka sellest keeldunud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist on otsusega korteriühistu liikme õiguste muutmiseks MTÜS 22 lg 5 tähenduses. Kui korteriühistu juhatus peaks tõepoolest rikkuma korteriühistu liikmele teabeandmise kohustust, siis saaks korteriühistu liige end kõige efektiivsemalt kaitsta kohustamishagi esitades. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kuna vastustaja õigusi seadusega sätestatud
teabe saamiseks ei ole juhatuse otsusega piiratud, oleks maakohus pidanud TsMS § 3 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 koosmõjus sellise hagi menetlusse võtmisest keelduma. Juba menetlusse võetud hagi tuleb aga jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja jätab nimetatud haginõude läbi vaatamata.
Vastuseks apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Apellandi väide selles, et seadusest ei tulene õigust pöörduda kohtusse juhatuse otsuse vaidlustamise õigusega, ei põhine seadusel. Kuigi apellandi poolt viidatud KÜS § 13 lg 3 erinormina reguleerib üksnes korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaega, tuleneb juhatuse kui korteriühistu organi otsuse vaidlustamise õigus üldnormist TsÜS § 38 lg 1. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole lõpetanud menetlust nende vastustaja nõuete osas, millest ta on loobunud. Nõude muutmise, sh vähendamise, kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, sh ka nõuetest osalist loobumist ei loeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks, ning see tähendab seda, et loobumiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut TsMS § 376 lg 1 järgi. Kostja nõusolekut hagejapoolse nõudest loobumisega saab loobumise olemust arvestades eeldada ka siis, kui kostja nõuet ei tunnista. Hageja esialgne nõue puudutas juhatuse otsuse mõlema punkti kehtetuks tunnistamist.
06.novembril 2013. a toimunud eelistungil kinnitas hageja, et soovib üksnes juhatuse otsuse esimese punkti kehtetuks tunnistamist. Maakohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9613, p 19). Hageja loobus hagi aluseks märgitud asjaoludest, mis puudutasid juhatuse liikmete esindusõigust 13. augusti 2012. a juhatuse koosolekul osalemisel, mis sai kooskõlas TsMS § 429 lg-ga 2 protokollitud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on sisuliselt osast oma nõuetest loobunud ning see on kohtu poolt vastu võetud. Kostja ei ole hageja osalist nõudest loobumist vaidlustanud, seega saab järeldada, et pooled leppisid sisuliselt kokku, et neid nõudeid enam ei menetleta.
9.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi läbivaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja viidatud paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, kannab menetluskulud hageja. Seega tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja/vastustaja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 3 järgi ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Sama paragrahvi 4.-nda lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastatavast summast arvatakse maha asja läbivaatamise kulud.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.