A.D. hagi Korteriühistu XXXXX vastu Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.D. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.D. (ik: XXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Korteriühistu
XXXXX
(reg k: 80145451), esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014.a otsuse lõppjäreldus, mille kohaselt A.D. hagi Korteriühistu XXXXX vastu Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks jäetakse täies ulatuses rahuldamata. Muuta kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud A.D. kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.D. (edaspidi hageja) esitas 21. veebruaril 2013 maakohtule Korteriühistu XXXXX (edaspidi kostja või korteriühistu) vastu hagi nõudega tühistada Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-d 1 ja 5. 23. märtsil 2013 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles palus tunnistada korteriühistu 27. novembri 2012 üldkoosoleku päevakorra p-de 1 ja 5 kohta vastu võetud otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas XXXXX asuva korteri nr XX omanik ja Korteriühistu XXXXX liige. 27. novembril 2012 toimus korteriühistu liikmete üldkoosolek, mille otsuse p-s 1 otsustati lubada autoomanikel sõita rohealale poolviltu parkimiseks 2,5 m sügavuselt ning selleks: a) võtta üles sõidutee äärekivi ja viia see 2,5 m edasi, võtta üles mullakiht, katta ala killustikuga ja tihendada; b) paigaldada märk „Parkimine ainult KÜ XXXXX”; c) tellida tabelid selle kohta, kuidas tohib parkida ning d) teha projektis muudatus tegeliku olukorra kohaselt peale parkimiskohtade plaatidega katmist, kui selleks on vajadus. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati juhatuse 13. augusti 2012 otsus selle kohta, et jätta A.D. põhjendamatud avaldused läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaadata läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt. Hageja leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 muudeti ühisomandis oleva asja (maatüki osa) majanduslikku kasutusala (sihtotstarvet), millist otsust ei ole üldkoosolek pädev vastu võtma. Muutmisotsus tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg-st 1 tulenevalt vastu võtta kõigi maja korterite kaasomanike kokkuleppel. Üldkoosoleku otsuse p 1 rikub ka liiklusseaduse (LS) § 21 lg 2 p-i 12, mis lubab sõidukil peatuda haljasalal ainult omaniku loal. Üldkoosoleku otsus ei saa siin asendada kõigi maja korteriomanike nõusolekut. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitatud juhatuse 13. augusti 2012 otsuse on hageja kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-39925). Otsuse p 5 rikub hageja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg-st 5 ja kostja põhikirja p-st 3.1.4 tulenevat õigust saada korteriühistu juhatuselt vastuseid oma küsimustele. Otsuse p-st 5 ei selgu, kes, kuidas ja milliste kriteeriumite järgi otsustab, kas hageja avaldus on sisukas või mitte. Selline otsus ei tohi ka olla vastu võetud ühe konkreetse korteriühistu liikme suhtes, vaid otsus peab hõlmama kõiki selliseid avaldusi. Hageja pöördus 29. augustil 2012 kostja juhatuse poole eesmärgiga saada informatsiooni juhatuse töö kohta ning sai vastuse, et juhatuse otsuse kohaselt on hageja avaldus jäetud läbi vaatamata,
kuigi avaldus sisaldas hageja arvamust, et juhatus ei kasuta korteriühistu rahalisi vahendeid korrakohaselt.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ebaõigesti tuginenud MTÜS § 24 lg-le 1. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel on erisätteks korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3. Parkla laiendamine ei muuda oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki (teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Parkla laiendamiseks on olemas korteriomanike enamuse otsus. Korteriühistu üldkoosolekul otsustati parkla laiendamisega seotud detailsed küsimused (killustiku panemine, märgi paigaldamine jne), kuna parkla laiendamise tööde korraldamine kuulub korteriühistu majandusliku korraldamise valdkonda. Ekslik on hageja viide liiklusseadusele, kuna tegemist ei ole parkimise ja parklaga liiklusseaduse mõttes, vaid tegemist on korteriühistu liikmetele neile kuuluvate sõiduautode maja juures hoidmiseks tingimuste loomisega. Kuna üldkoosoleku otsuse p-ga 1 ei ole rikutud hageja õigusi, siis puudub hagejal õigustatud huvi TsMS § 3 lg 1 mõttes. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 ei piira hageja õigust saada teavet korteriühistu tegevuse kohta. Otsuse p 5 vastuvõtmise tingis asjaolu, et pärast korteriühistu juhatuse liikmest vabastamist
26.juunil 2012 on hageja esitanud juhatusele korduvalt sisutühje avaldusi, millele ei ole võimalik vastata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. mai 2014 otsusega A.D. hagi Korteriühistu XXXXX
27.novembri 2012 üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks) rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viibis hageja isiklikult korteriühistu üldkoosolekul. Kuigi hageja esitas eriarvamuse üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 suhtes, ei ole hageja oma eriarvamust allkirjaga kinnitanud. MTÜS § 21 lg 6 järgi peab eriarvamusele kirjutama alla selle esitanud isik. MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna hageja oma eriarvamust ei allkirjastanud, siis on ta rikkunud eriarvamuse esitamise olulisi vorminõudeid ning on kaotanud vormilistel põhjustel õiguse vaidlustada üldkoosoleku otsuse punkte 1 ja 5, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04 (p-d 10, 11) ning leidis, et hagejal võib olla õigustatud huvi korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-de p 1 ja 5 ebaseaduslikkuse tuvastamise vastu, sest see otsus rikub hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Maakohus märkis, et kui hageja vaidlustas korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tuginedes otsuse vastuolule seadusega (AÕS § 74), siis kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu liikme õigus nõuda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on sisult samatähenduslik korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohus luges hageja väited selles osas mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks ning leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 on vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1, kuna puudus kõigi korteriomanike nõusolek uute parkimiskohtade loomiseks, on ekslik. Ebaõige on hageja arvamus, et parkimiskohtade moodustamisega muudeti oluliselt korteriühistu juurde kuuluva maatüki majanduslikku otstarvet. Parkimiskohtade loomise näol on tegemist
korteriühistu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Täiendavate parkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, milleks on vajalik kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsus. See otsus on esitatud kohtule kahel viisil: korteriühistu üldkoosoleku otsuse punktina 1, kuna ühistu liikmed on ka korteriomanikud, kes võtsid kaasomandi valdamist ja kasutamist muutva otsuse vastu nõutava häälteenamusega, ning korteriühistu korteriomanike küsitluslehe näol parkimiskohtade juurdeloomise küsimuses. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 ei riku hageja korteriühistu põhikirja p-s 3.1.4 nimetatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Antud hagi esitamine tõendab, et hagejal on piisavalt informatsiooni ning ta osaleb aktiivselt liikmena korteriühistu igapäevaelus. Otsus ei ole vastuolus ka heade kommetega, kuna selle vastuvõtmise tingis hageja pahatahtlik tegevus korteriühistu juhatuse suhtes. Kohus luges tuvastatuks, et hageja koormas juhatuse üle oma avaldustega, mis sisaldasid pseudoprobleeme korteriühistu tegevuse kohta. Korteriühistu kehtestas üldkoosoleku otsuse p-s 5 menetlusliku normi hageja avalduste menetlemiseks. Korteriühistu põhikirja p 5.3.12 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses ühistu tegevusega seotud muudes küsimustes otsuste vastuvõtmine. Seega on hageja avaldustega tegelemise delegeerimine juhatuse esimehele seaduslik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 9. mai 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on eriarvamuse allkirjastamise eesmärgiks selle väljendanud isiku poolt eriarvamuse õigsuse kontrollimine edasiste vaidluste vältimiseks. MTÜS § 24 lg 3 ei saa tõlgendada selliselt, et eriarvamuse allkirjastamata jätmisel kaotab isik õiguse üldkoosoleku otsust vaidlustada; 2) jättis kohus selgitamata, kas ta jätab hagi rahuldamata muuhulgas seoses vale õiguskaitsevahendi valikuga põhjusel, et hagejal tuleks esitada nõue korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühistamiseks selle kehtetuks tunnistamise asemel. Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-16-13 (p 12) lähtudes ei oma tähtsust, kas nõue esitatakse MTÜS § 241 või KÜS § 13 lg 3 alusel, kui korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest on selge, et otsus on vastuolus seadusega. Asja materjalidest ja esitatud nõudest järeldub selgelt hageja soov tühistada üldkoosoleku otsus; 3) on ekslik ja ka vastuoluline kohtu järeldus, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et parkimiskohtade loomise näol on tegemist korteriühistu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. Kaasomandi kasutuskorra määramiseks või muutmiseks on vajalik kaasomanike otsus, mitte korteriühistu koosoleku otsus. Parkimisega seotud küsimusi lahendatakse korteriomanike kokkuleppega, mis eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu üldkoosoleku otsused parkimise kohta on seadusevastased. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-151-10, p 10), kuidas toimub parkimiskohtade kindlaksmääramine korteriühistus. Kolleegium leidis, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline
kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega. Riigikohus on leidnud ka (3-2-1-146-10), et korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Järelikult tuleb parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks saada kõigi kaasomanike nõusolekud. Seega ei saa korteriomanike küsitluslehte parkimiskohtade juurdeloomise küsimuses lugeda kaasomanike otsuseks, millega kehtestati kaasomandi kasutuskord. Juhul kui nõustuda, et kaasomandi kasutuskorra muutmiseks on vajalik kaasomanike häälteenamus, sisaldab küsitlusleht parandamatuid puudusi, kuna seitset omanikku ei ole küsitletud. Lisaks, isegi kui eeldada, et küsitlusleht on kohaseks kaasomanike otsuseks, ei anna see alust jätta hagi rahuldamata ja korteriühistu üldkoosoleku otsus tühistamata. Lähtudes eeltoodust on korteriühistu üldkoosolekul kaasomandi kasutuskorra (parkimise) osas tehtud otsus ebaseaduslik ja seetõttu tühine; 4) on kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 tühistamiseks, põhjendamata. Kohus jättis analüüsimata hageja väited ning ei selgitanud välja hagis esile toodud faktilisi asjaolusid, arvestades ka kostja seisukohti ja kostja suhtumist hageja avaldustesse. Selle tagajärjel lähtus kohus mitte nõude aluseks olevatest asjaoludest ja esitatud materjalidest kogumis, vaid üksnes üldkoosoleku otsuse sõnastusest. Üldkoosoleku otsusega antakse juhatusele õigus hinnata oma äranägemisel, kas hageja avaldus on põhjendatud või mitte, ja juhul, kui juhatuse arvates on avaldus põhjendamatu, seda ignoreerida. Selline olukord on ebaõiglane ning riivab jämedalt hageja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme ühte tähtsamat põhikirjas sätestatud õigust: saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta võimaldab korteriomanikul kujundada otsust nii üldkoosolekul hääle andmisel kui ka teiste seadusega ettenähtud korteriühistu liikme õiguste teostamisel. Seadusandja toonitas korteriühistu liikme teabeõiguse tähtsust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõus (§ 38 lg 1). Sätte eeskujuks on ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele. Seetõttu on õiguse analoogiat kasutades võimalik korteriühistu juhatuse teabe andmise kohustuse väljaselgitamiseks juhinduda ka Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, kus Riigikohus leidis, et üldreeglina on aktsionäril alati õigus juhatuselt teavet saada, kui tegemist on aktsionäri õiguste teostamiseks olulise ja aktsionäri huvisfääri kuuluva informatsiooniga. Teabe andmisest keeldumise aluseks saab olla üksnes asjaolu, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Korteriomanikul ei ole ilma teabeõiguseta võimalust teostada omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada, mida Eestis tuntakse kui absoluutset õigushüve.
5.KÜ XXXXX vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) reguleerib AÕS § 74 asja käsutamist (s.o võõrandamist või koormamist) või asja majandusliku otstarbe olulist muutmist. Antud juhul teenindusmaa otstarvet ei muudetud. Hageja leiab ebaõigesti, et parkimisega seotud küsimusi lahendatakse korteriomanike kokkuleppega, mis eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Parkimiskohti otsusega ei jaotatud. Otsus laiendada
parklat haljasala arvel võeti vastu mitte korteriühistu üldkoosolekul, vaid 80 korteriomaniku poolt 90-st ja vormistati küsitluslehena. Nii AÕS § 72 lg 1 eelmises redaktsioonis kui ka alates
23.märtsist 2014 kehtivas redaktsioonis on öeldud, et taoliseks kokkuleppeks piisab kaasomanike häälteenamusest. Üldkoosoleku otsus on vaid tehniliste küsimuste lahendus – äärekivide eelmaldamine, märgi paigaldamine jms. Hageja teeb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-151-10 väärad järeldused. Nimetatud lahendis oli tegemist omanike kokkuleppega parkla kasutamise võimaluse küsimuses, mis on oluline asjaolu maa ühisel kasutamisel. Üldkoosoleku otsus ei riiva hageja õiguseid. Üldkoosoleku otsusega ei ole muudetud ka kaasomandi kasutamise korda. 80 kaasomaniku kirjalikku otsust ei ole hageja kohtus vaidlustanud. Apellatsioonkaebuses mainitud seitse korteriomanikku (sh hageja ja tema abikaasa) keeldusid küsitluslehele midagi märkimast; 2) ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5 korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsuse kinnitamise kohta seadusega vastuolus. Hageja vaidlustas korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsuse kohtus. Nimetatud tsiviilasjas (2-12-39925) tegi Tartu Ringkonnakohus 12. mail 2014 lõpliku otsuse, jättes hagi läbi vaatamata. Kohus leidis, et otsus, millega korteriühistu juhatus otsustas jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja õigusi.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 29. oktoobri 2014.a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tähenda üldkoosoleku protokollis vastuväite allkirjastamata jätmine, et hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012. a sama sisuga otsus. Hageja vaidlustas eelviidatud juhatuse otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-39925) ja jõustunud kohtulahendiga on hagi selles asjas jäetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Viidatud tsiviilasjas tehtud lahendis leidis kohus muu hulgas, et kostja juhatuse otsus, millega otsustati jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja õigusi, sest kui juhatus ei anna liikmele teavet, saab liige ennast kõige efektiivsemalt kaitsta kohustamishagi esitades. Seega tuleb ka praeguses asjas jätta üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Parkla laiendamine ei muutnud praegusel juhul oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki (korterelamu teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Tegemist ei ole asja olulise muutmisega, sest haljasala vähenes vaid 2,5 m pikkuse riba võrra ja ka varem parkisid haljasala ääres sõidukid. Muudatus seisneb selles, et varem parkisid sõidukid küljega vastu haljasala, nüüd aga risti haljasalaga (st sõiduki esi- või tagaosa on vastu haljasala). Nii mahub maja juurde parkima mõnevõrra rohkem sõidukeid. Seega võisid korteriomanikud parkla laiendamise küsimuse otsustada kaasomanike enamuse otsusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 1 saab käsitada korteriomanike enamuse otsusena. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 90 korteriomanikust 46 ja otsuse p 1 poolt hääletas neist 35, mis on vähem kui pool kõigist korteriomanikest. Parkla laiendamiseks on kaasomanike enamuse otsus siiski olemas, sest see on vormistatud korteriomanike küsitluslehena.
Hageja on küsitluslehe kui kaasomanike otsuse puudusena toonud välja vaid asjaolu, et seitset korteriomanikku ei ole küsitletud. Kostja väidetel keeldusid seitse korteriomanikku (sh hageja ja tema abikaasa) küsitluslehele midagi märkimast. Kuna elamus on 90 korteriomandit ja küsitluslehele märkis oma eitava seisukoha vaid kaks korteriomanikku, ei muudaks nende seitsme puuduoleva korteriomaniku arvamus kaasomanike enamuse otsust. Üldkoosoleku otsuse p 1 reguleerib parkla laiendamise tehnilisi küsimusi (äärekivide ülesvõtmine, mullakihi eemaldamine, killustikuga katmine, liiklusmärkide paigaldamine jms). Selliste tööde tegemist võis üldkoosolekul arutada ja võtta vastu ka otsuse, millest juhatus saab tööde korraldamisel lähtuda. Selline üldkoosoleku otsus ei ole ebaseaduslik.
7.Riigikohus tühistas oma 15. aprilli 2015.a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-29-15) ringkonnakohtu
29.oktoobri 2014.a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata A.D. nõude tunnistada kehtetuks KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 5, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsusega jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014.a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata A.D. nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 1.
8.Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu varasema seisukohaga, mille kohaselt tuli hageja nõue üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõudes jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna vaidlusaluse punktiga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse varasem sama sisuga otsus. Hageja on juhatuse otsuse vaidlustanud ning hagi on selles asjas jõustunud kohtulahendiga jäetud läbi vaatamata. Riigikohus märkis, et juriidiline isik saab küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid seadusega ei tarvitse olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata või kehtestatakse reeglid, mis lähevad vastuollu MTÜS § 28 lg-s 5 sätestatud juhatuse kohustusega anda liikmetele vajalikku teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-12-39925, milles hagi läbi vaatamata jätmise kohta tehtud jõustunud lahendile ringkonnakohus oma otsuses viitab, olid küll samad menetlusosalised, kuid hagi esemeks oli nõue tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus. Üksnes sellega, et teises tsiviilasjas on tehtud jõustunud lahend, millega on sarnase sisuga juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue jäetud läbi vaatamata, ei oleks praeguses asjas saanud põhjendada hageja nõude läbi vaatamata jätmist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue eelnevat arvestades sisuliselt lahendada.
RINGKONNAKOHTU
LÄBIVAATAMISEL
SEISUKOHT
JA
PÕHJENDUSED
ASJA
UUEL
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on lõpptulemusena õigesti jätnud rahuldamata A.D. hagi KÜ XXXXX vastu nii nõudes tunnistada kehtetuks korteriühistu 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1 kui ka sama koosoleku otsuse punkt 5.
Nõustudes maakohtu otsuse lõppjäreldustega, jätab ringkonnakohus A.D. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
10.Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-29-15 tuleb ringkonnakohtul lahendada asja teistkordsel läbivaatamisel apellatsioonkaebus üksnes osas, mis puudutab hageja nõuet tunnistada kehtetuks KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse p 5. Üldkoosoleku otsuse punkti 1 kohta on jõustunud Viru Maakohtu 9. mai 2014.a otsus osas, millega kohus jättis hagi KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõudes rahuldamata, kuid seda Tartu Ringkonnakohtu
29.oktoobri 2014.a otsuses toodud põhjendustel.
11.Õige ei ole maakohtu otsuse põhjendus, nagu takistanuks A.D. hagi esitamist asjaolu, et ta ei ole allkirjastanud tema nimel 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse protokolli kantud vastuväiteid. Maakohus ei ole esitanud kohtuotsuses muid põhjendusi selle kohta, miks ei kuulunud rahuldamisele nõue tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsus selle kohta, et A.D. põhjendamatud avaldused jäetakse läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaadatakse läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt.
12.MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See säte kehtib KÜS § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet. Äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja §-s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke, aktsionäre ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering. Sama põhimõte kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. TsÜS § 4 esimese lause järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Praegusel juhul ei vasta õigussuhte reguleerimata jätmine seaduse mõttele, sest mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
13.Seega on korteriühistu liikmel õigus saada korteriühistu juhatuselt võrdsetel alustel teiste ühistu liikmetega vajalikku teavet ühistu juhtimise kohta. Korteriühistus ei ole lubatav kehtestada erisusi, mille kohaselt mõnele ühistu liikmele võimaldatakse asjakohast teavet üksnes piiratud ulatuses ning valikuliselt, samal ajal kui teised ühistu liikmed saavad ühistu juhtimise kohta infot nende poolt soovitud ulatuses ja mahus. Korteriühistu juhatus ei või keelduda hea usu põhimõtte vastaselt andmast korteriühistu liikmele teavet ühistu tegevuse kohta, mille saamise vastu on liikmel õigustatud huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ XXXXX 27. novembri 2012.a otsuse punkt 5, millega kinnitati korteriühistu juhatuse 13.08.2012.a otsus A.D. sisutute avalduste läbi vaatamata jätmise kohta, ei riku hageja kui korteriühistu liikme õigustatud huve. Kolleegiumi arvates ei tulene MTÜS § 28 lõikest 5 ega ka teistest asjaomastest õigusnormidest, et korteriühistu juhatus peaks alati reageerima igale ühistu liikme mistahes pöördumisele (sh igale kirjalikus vormis pöördumisele). Korteriühistu juhtimine hõlmab vahetegu, missugused ühistu
tegevuse korraldamisega otsesemalt või kaudsemalt seotud küsimused nõuavad juhatuselt tegutsemist ja missugused mitte.
14.Korteriühistu juhatusel on õigus ka ilma sellekohase kirjalikult vormistatud juhatuse või üldkoosoleku otsuseta jätta reageerimata pöördumistele, mis ei ole seotud korteriühistu juhtimisega või mis ei saa mõjutada ühistu liikme õigustatud huve. Asjaolu, kas pöördumine puudutab ühistu liikme huve või kas liikmel on taotletava teabe vastu põhjendatud huvi, tuleb hinnata igakordse pöördumise sisu põhjal. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates hageja huve rikkuda korteriühistu juhatuse poolt vastu võetud ja üldkoosoleku otsusega kinnitatud seisukoht, mille kohaselt ei vasta ühistu juhatus avaldustele, millel puudub mõte ja sisu. Hageja (apellandi) õigusi ei riku kolleegiumi arvates ka asjaolu, et korteriühistu sellekohases otsuses on nimeliselt mainitud hagejat (A.D.). See ei diskrimineeri hagejat (apellanti) võrreldes teiste korteriühistu liikmetega, kuna seadusest ei tulene juhatusele kohustust vastata ühegi ühistu liikme mõttetutele avaldustele. Seega ei piirata otsusega sisuliselt hageja (apellandi) õigust saada juhatuselt teavet ühistu juhtimise kohta. Hagejal (apellandil) saab seega olla õigus vaidlustada juhatuse konkreetset keeldumist temale asjakohast teavet väljastamast, kuid mitte üldist otsustust, mille kohaselt juhatus võtab esmalt seisukoha, kas avaldus üldse eeldab vastamist.
15.Korteriühistu 5. veebruari 2013.a koosoleku protokollile lisatud ettekanne (tõlge tl 69-71) sisaldab ülevaadet A.D. pöördumistest ühistu juhatuse poole. Ettekandest järeldub, et juhatus on püüdnud avaldustele vastata ning selgitanud, et dokumentidega on võimalik tutvuda juhatuse esinaise juures, kuid puudub võimalus teha dokumentidest koopiaid.
15.1.Asja materjalidest nähtuvalt on A.D. esitanud 29. augustil 2012.a korteriühistu juhatusele avalduse (tõlge tl 7 pöördel), paludes kirjalikku vastust järgmistele küsimustele: „Miks ei ole kojamees kogu suveperioodi jooksul niitnud kogu korteriühistu territooriumi? Mida on teinud juhatuse esimees selleks, et kojamees täidaks oma lepingujärgseid kohustusi? Miks juhatus, jättes lõpetamata töölepingu kojamehega rohu niitmata jätmise pärast, mis on tema tööülesanne, sõlmis lepingu firmaga rohu niitmiseks? Kas juhatus kavatseb ka edaspidi sõlmida ühe ja sama töö tegemiseks kaks lepingut?“ Korteriühistu juhatuse esimees N.B. on avaldusele vastuseks (tl 19) viitega juhatuse 13.08.2012.a otsusele teatanud, et jätab selle avalduse läbi vaatamata.
15.2.Ringkonnakohus leiab, et 29. augusti 2012.a avalduses esitatud küsimused kojamehe töö kohta seoses muru niitmisega on küll seotud korteriühistu juhtimisega (elamu ümbruse korrashoid), kuid hageja ei ole soovinud faktilisi andmeid, vaid selgitusi selle kohta, miks ei ole pööratud suuremat tähelepanu tööülesannete täitmisele olemasoleval kojamehe poolt, vaid on selle asemel tellitud muru niitma hoopis teine teenuse osutaja. Osaliselt võib pöördumisest seega välja lugeda etteheiteid juhatuse tegevusele (muru niitmise teenuse osutaja valik). Kolleegiumi arvates ei ole korteriühistu juhatusel kohustust põhjendada kirjalikus vormis igale korteriühistu liikmele otsustusi, mille tegemine on juhatuse pädevuses, sh korterelamu ümbruse korrashoiu korraldamine. KÜ XXXXX põhikirja p 5.15 alapunkti 4) kohaselt on ühistu juhatuse pädevuses elumaja haldamise ja valdamisega seotud küsimused, mis ringkonnakohtu arvates hõlmab ka elamu ümbruse korrashoiu küsimusi (sh muru niitmiseks lepingute sõlmimine).
15.3.Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu liikmel on siiski õigus pöörduda juhatuse poole selgituste saamiseks, kui liige leiab, et juhatus ei täida varem ühistus vastuvõetud otsuseid ning sellega võib kaasneda ühistu liikmete varaliste huvide kahjustamine (nt mitme eri teenuse pakkujaga lepingute sõlmimine, mis kõik toovad ühistule ja/või selle liikmetele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi). Samas ei ole juhatusel seadusest tulenevat kohustust anda selgitusi igal juhul
kirjalikus vormis. Käesoleval juhul ei ole apellant põhistanud, et muru niitmise (kojamehe töö) korraldamisel oleks juhatus rikkunud varem vastuvõetud otsuseid või ohustanud korteriühistu liikmete varalisi huve. Samuti ei tulene asja materjalidest, et korteriühistu juhatus oleks keeldunud andmast hagejale selgitusi suulises vormis, mida saaks 29. augusti 2012.a pöördumises esitatud küsimuste olemust ja sisu arvestades pidada piisavaks. Muru niitmisega seotud küsimusi on selgitatud korteriühistu üldkoosolekul (tl 70), mida tuleb ringkonnakohtu arvates pidada ühistu liikmete õigustatud huve silmas pidades piisavaks ja asjakohaseks teabe andmise viisiks.
16.Korteriühistu liikme õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu juhtimise kohta hõlmab üldjuhul õigust tutvuda dokumentatsiooniga. Ühistu liikme huvisfääri kuuluvaks saab lugeda muuhulgas üldkoosolekute protokollide ja koosolekutel osalenud liikmete nimekirjadega tutvumist. Vastuseks hageja (apellandi) 18.12.2012.a avaldusele on korteriühistu juhatuse esimees N.B. edastanud soovitud üldkoosoleku protokolli koopia koos osavõtjate nimekirjaga ning koosoleku kokkukutsumise teate (tl 20). Seega on korteriühistu juhatus edastanud hagejale kui ühistu liikmele sellekohase avalduse alusel faktilist laadi teabe ning ühistu liikme õigust teabele ei ole rikutud. Asjaolu, et juhatus on võimaldanud hagejal (apellandil) tutvuda ühistu tegevust puudutava dokumentatsiooniga, nähtub ka üldkoosolekule esitatud juhatuse esinaise N.B. ettekandest (tõlge tl 69-71).
17.Ringkonnakohus leiab lisaks, et hageja (apellandi) õigusi kitsendavaks ei ole alust pidada üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse otsust, mille kohaselt vastab A.D. avaldustele juhatuse esimees ainuisikuliselt (mitte juhatus kogu koosseisus). Seadusest ei tulene, et ühistu liikmetele võiks vajalikku teavet edastada üksnes juhatus kogu koosseisus. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue tunnistada kehtetuks KÜ XXXXX
27.novembri 2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 5, millega kinnitati juhatuse seisukoht avaldustele vastamise osas.
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud A.D. kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.