Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu korteriühistu 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Demišini kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aleksei Demišin, esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja Korteriühistu Kangelaste 4 (registrikood 80145451)
Asja läbivaatamise kuupäev
30. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Aleksei Demišini nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 4 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse p 5, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
2.Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata Aleksei Demišini nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 4 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse p 1.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Aleksei Demišinile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksei Demišin (hageja) esitas 21. veebruaril 2013 Viru Maakohtule hagi Korteriühistu
Kangelaste 4 (kostja) vastu, milles palus tühistada kostja 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse p-d 1 ja 5. 23. märtsil 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses palus hageja tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas Kangelaste 4 asuva elamu korteriomanik ja kostja liige.
27.novembril 2012 toimus kostja liikmete üldkoosolek, mille otsuse p-s 1 otsustati: "lubada autoomanikel sõita parkimiseks haljasalale poolviltu 2,5 m sügavuselt ning selleks: a) võtta üles sõidutee äärekivi ja viia see 2,5 m edasi, võtta üles mullakiht, katta ala killustikuga ja tihendada; b) paigaldada märk „Parkimine ainult KÜ Kangelaste 4"; c) tellida tabelid selle kohta, kuidas tohib parkida ning d) teha projektis muudatus tegeliku olukorra kohaselt peale parkimiskohtade plaatidega katmist, kui selleks on vajadus." Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati juhatuse 13. augusti 2012. a otsus selle kohta, et hageja põhjendamatud avaldused tuleb edaspidi jätta läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaatab juhatuse esimees läbi ainuisikuliselt. Hageja leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 muudeti ühisomandis oleva asja (maatüki osa) majanduslikku sihtotstarvet, kuid üldkoosolek ei ole pädev sellist otsust vastu võtma. Selline otsus tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 järgi teha kõigi korteriomanike kokkuleppel. Üldkoosoleku otsuse p 5 rikub hageja õigust saada juhatuselt vastuseid oma küsimustele. Otsuse pst 5 ei selgu, kes ja kuidas otsustab, kas hageja avaldus on sisukas või mitte. Sellist otsust ei või vastu võtta ühe liikme kohta, otsus saaks hõlmata vaid kõiki samasuguseid avaldusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Parkla laiendamine ei muuda oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki (teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Parkla laiendamiseks on olemas korteriomanike enamuse otsus. Üldkoosolekul otsustati parkla laiendamise detailseid küsimusi, nagu killustiku panemine, märgi paigaldamine jmt. Parkla laiendamise tööde korraldamine on korteriühistu pädevuses, seega võis üldkoosolek sellise otsuse vastu võtta. Üldkoosoleku otsuse p 5 ei piira hageja õigust saada korteriühistu tegevuse kohta teavet. Selline otsus võeti vastu põhjusel, et hageja esitab juhatusele pidevalt sisutühje avaldusi, millele ei ole võimalik vastata.
3.Viru Maakohus jättis 9. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt viibis hageja üldkoosolekul, kuid kuna ta ei kirjutanud alla protokolli märgitud eriarvamusele, siis ei ole tal õigust nõuda üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5 kehtetuks tunnistamist ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Ekslik on hageja seisukoht, et üldkoosoleku otsuse p 1 on vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1, sest kõik korteriomanikud ei andnud nõusolekut uute parkimiskohtade loomiseks. Uute parkimiskohtade loomisega ei muudetud oluliselt korterelamu juurde kuuluva maatüki majanduslikku otstarvet, tegemist on elamu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase
valdamise ja kasutamise piiridesse. Lisaparkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja seda saab otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega. See otsus on kohtule esitatud kahel viisil: esiteks sisaldub selline otsus üldkoosoleku otsuse p-s 1 ja teiseks korteriomanike küsitluslehel. Üldkoosoleku otsuse p 5 ei riku hageja õigust saada teavet ega ole vastuolus heade kommetega. Selle vastuvõtmise põhjuseks oli asjaolu, et hageja koormas juhatuse pahatahtlike avaldustega üle. Kostja võis delegeerida hageja avaldustega tegelemise juhatuse esimehele.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. oktoobri 2014. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tähenda üldkoosoleku protokollis vastuväite allkirjastamata jätmine, et hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012. a sama sisuga otsus. Hageja vaidlustas eelviidatud juhatuse otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-39925) ja jõustunud kohtulahendiga on hagi selles asjas jäetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Viidatud tsiviilasjas tehtud lahendis leidis kohus muu hulgas, et kostja juhatuse otsus, millega otsustati jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja õigusi, sest kui juhatus ei anna liikmele teavet, saab liige ennast kõige efektiivsemalt kaitsta kohustamishagi esitades. Seega tuleb ka praeguses asjas jätta üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Parkla laiendamine ei muutnud praegusel juhul oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki (korterelamu teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Tegemist ei ole asja olulise muutmisega, sest haljasala vähenes vaid 2,5 m pikkuse riba võrra ja ka varem parkisid haljasala ääres sõidukid. Muudatus seisneb selles, et varem parkisid sõidukid küljega vastu haljasala, nüüd aga risti haljasalaga (st sõiduki esi- või tagaosa on vastu haljasala). Nii mahub maja juurde parkima mõnevõrra rohkem sõidukeid. Seega võisid korteriomanikud parkla laiendamise küsimuse otsustada kaasomanike enamuse otsusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 1 saab käsitada korteriomanike enamuse otsusena. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul
90 korteriomanikust 46 ja otsuse p 1 poolt hääletas neist 35, mis on vähem kui pool kõigist korteriomanikest. Parkla laiendamiseks on kaasomanike enamuse otsus siiski olemas, sest see on vormistatud korteriomanike küsitluslehena. Hageja on küsitluslehe kui kaasomanike otsuse puudusena toonud välja vaid asjaolu, et seitset korteriomanikku ei ole küsitletud. Kostja väidetel keeldusid seitse korteriomanikku (sh hageja ja tema abikaasa) küsitluslehele midagi märkimast. Kuna elamus on 90 korteriomandit ja küsitluslehele märkis oma eitava seisukoha vaid kaks korteriomanikku, ei muudaks nende seitsme puuduoleva korteriomaniku arvamus kaasomanike enamuse otsust. Üldkoosoleku otsuse p 1 reguleerib parkla laiendamise tehnilisi küsimusi (äärekivide ülesvõtmine, mullakihi eemaldamine, killustikuga katmine, liiklusmärkide paigaldamine jms). Selliste tööde tegemist võis üldkoosolekul arutada ja võtta vastu ka otsuse, millest juhatus saab tööde korraldamisel lähtuda. Selline üldkoosoleku otsus ei ole ebaseaduslik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb parkimisega seotud küsimused lahendada korteriomanike kokkuleppega, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega selliseid küsimusi otsustada ei saa. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena vaid juhul, kui koosolekul osaleksid ja otsuse poolt hääletaksid kõik korteriomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 1 järgi võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise kokkuleppega. Lisaparkimiskohtade loomise kohta koostatud küsitlusleht ei ole kaasomanike otsus. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS 436 lg-t 4, kui leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 ei otsustatud mitte parkla laiendamist, vaid ainult selle tehnilist teostust. Samuti ei ole ringkonnakohtu otsus põhjendatud osas, millega jäeti läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5. Selles osas on ringkonnakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja see on TsMS § 654 lg 5 rikkumine. Lisaks on vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 5 ebaõiglane ja riivab hageja õigust saada teavet.
7.Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega
ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja on palunud tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati parkla laiendamine, ja p 5, millega otsustati kinnitada juhatuse otsus selle kohta, et hageja põhjendamatud avaldused tuleb edaspidi jätta läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaatab juhatuse esimees läbi ainuisikuliselt. Kassatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses, st nii osas, milles kohtud jätsid üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata, kui ka osas, milles ringkonnakohus jättis üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata.
10.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1. Hageja on üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise nõude alusena tuginenud sellele, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, sest otsusega on oluliselt muudetud kaasomandis oleva maa majanduslikku otstarvet. Hageja on seisukohal, et sellist otsust ei saanud võtta vastu korteriühistu üldkoosolek, vaid sellise otsuse saavad AÕS § 74 lg 1 järgi teha ainult kõik korteriomanikud konsensuse alusel. Maakohus asus seisukohale, et uute parkimiskohtade loomisega ei muudetud oluliselt maatüki majanduslikku otstarvet ja et lisaparkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jäi elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu seda sai otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Maakohus leidis, et korteriomanike enamuse otsus sisaldub nii üldkoosoleku otsuse p-s 1 kui ka korteriomanike küsitluslehel. Ringkonnakohus leidis lisaks, et tegemist ei olnud asja olulise muutmisega. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei saa üldkoosoleku otsust lugeda korteriomanike enamuse otsuseks, kuid küsitluslehte saab selleks pidada, sest enamik korteriomanikke oli küsitluslehe järgi parkla laiendamise poolt.
11.Asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolude kohaselt otsustati üldkoosoleku otsuse p-ga 1 laiendada parklat ja teha selleks vajalikke töid. Otsusega ei määratud kindlaks, kes korteriomanikest võib oma autot kus parkida, seega ei määratud sellega parkimiskorda. Kolleegiumi arvates on praeguses vaidluses tegemist küsimusega, mida ei reguleeri korteriomandiseadus, sest tegemist ei ole korteriomandi valitsemise küsimusega. Seega ei kohaldu praegusel juhul KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 1 teise lause järgi AÕS kinnisomandi sätteid, st esmajoones AÕS § 71–79, mis reguleerivad kaasomandit. Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb seega kohaldada asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivaid
sätteid. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal ehk 27. novembril 2012 kehtinud AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või seda koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
12.Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus õigesti, et praegusel juhul ei olnud tuvastatud asjaoludel tegu korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu AÕS § 74 lg 1 ei kohaldu ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Samuti luges ringkonnakohus tuvastatud asjaoludel õigesti korteriomanike küsitluslehel väljendatud tahteavaldused korteriomanike enamuse otsuseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et korteriomanike enamusele, kes märkisid küsitluslehel, et on parkla laiendamise poolt, kuulus suurem osa ühises asjas. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust tühistada ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks. Üldkoosolek võis otsustada parkla laiendamise tööde korraldamist, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes.
13.Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5. Hageja on üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude alusena tuginenud sellele, et otsus rikub hageja teabeõigust, sest otsusest ei selgu, kes ja kuidas otsustab, kas hageja avaldus on sisukas või mitte. Hageja on seisukohal, et sellist otsust ei või võtta vastu ühe konkreetse ühistu liikme kohta. Maakohus jättis üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata, asudes seisukohale, et otsuse p 5 ei riku hageja õigust saada teavet ja et otsuse vastuvõtmise põhjuseks oli asjaolu, et hageja koormas juhatuse pahatahtlike avaldustega üle. Ringkonnakohus aga jättis selle nõude TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmist põhjendas ringkonnakohus üksnes sellega, et üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse varasem sama sisuga otsus ja kuna hageja vaidlustas juhatuse otsuse ning hagi on selles asjas jõustunud kohtulahendiga jäetud läbi vaatamata, siis tuleb jätta läbi vaatamata ka samasisulise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ja põhjendab seda järgnevalt. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See säte kehtib KÜS § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet. Äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja §s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke, aktsionäre ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering. Kolleegium leiab, et sama põhimõte kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s
32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. TsÜS § 4 esimese lause järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei vasta õigussuhte reguleerimata jätmine seaduse mõttele, sest mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed. Seega saab juriidiline isik küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid seadusega ei tarvitse olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata või kehtestatakse reeglid, mis lähevad vastuollu MTÜS § 28 lg-s 5 sätestatud juhatuse kohustusega anda liikmetele vajalikku teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega.
15.Samuti on õige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-12-39925, milles hagi läbi vaatamata jätmise kohta tehtud jõustunud lahendile ringkonnakohus oma otsuses viitab, olid küll samad menetlusosalised, kuid hagi esemeks oli nõue tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus. Kolleegium märgib, et üksnes sellega, et teises tsiviilasjas on tehtud jõustunud lahend, millega on sarnase sisuga juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue jäetud läbi vaatamata, ei oleks praeguses asjas saanud põhjendada hageja nõude läbi vaatamata jätmist.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata, ja saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue eelnevat arvestades sisuliselt lahendada.
17.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel.
18.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.