Muud › Muud hagiasjad

2-13-8500 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded A D esitas 21.02.2013.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Korteriühistu Kangelaste 4 vastu nõudega tühistada Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku 27.11.2012.a otsus punktide 1 ja 5 osas ning mõista menetluskulud välja kostjalt. Kohus 11.märtsi 2013.a. määrusega jättis hagi käiguta, selgitas hagejale õiguslikku olukorda ning andis hagejale tähtaja hagiavalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks so haginõude ja asjaolude täpsustamiseks. 23.märtsil 2013.a. esitas A D kohtule täpsustatud hagiavalduse nõudega tunnistada kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosolekul päevakorra punktide 1 ja 5 kohta vastu võetud otsus ja mõista menetluskulud välja kostjalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas, Kangelaste tn 4 asuva korteri nr 32 omanik ning Korteriühistute seaduse § 5 lg 1 lähtuvalt Korteriühistu Kangelaste 4 liige. 27.11.2012.a toimus Korteriühistu Kangelaste 4 liikmete üldkoosolek päevakorraga: 1) piki maja kulgeva sõidutee laiendamine roheala vähendamise arvel parkimiskohtade loomiseks; 2) KÜ Kangelaste 4 videovalve kaamerate paigaldamine; 3) Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse ja esimehe poolt kasutatavatele rahalistele vahenditele piirmäära seadmine; 4) uue muruniiduki soetamine ning 5) A D (krt.32) avalduste läbi vaatamine. Selle üldkoosoleku käigus võeti vastu järgmised otsused: 1) Lubada autoomanikel sõita rohealale poolviltu parkimiseks 2,5 m sügavuselt ja selleks võtta üles sõidutee äärekivi ja viia see 2,5 m edasi, võtta üles mullakiht, katta ala killustikuga ja tihendada, paigaldada märk “Parkimine ainult KÜ Kangelaste 4”, tellida tabelid selle kohta, kuidas tohib parkida ning teha projektis muudatus tegeliku olukorra kohaselt peale parkimiskohtade plaatidega katmist, kui selleks on vajadus; 2) Paigaldada piki Kangelaste 4 elamut videojälgimiskaamerad (eraldada remondifondist selleks 3600 €); 3) Kinnitada juhatuse esimehele sularaha kulumääraks 320 €, juhatusele 800 €; 4) Kanda vanad muruniidukid arvelt maha, niitmiseks palgata firmad ning 5) Kinnitada juhatuse 13.08.2012.a otsus selle kohta, et jätta A. D põhjendamatud avaldused läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaadata läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et punktides 1 ja 5 vastu võetud otsused on vastuolus Mittetulundusühingute seaduse, Asjaõigusseaduse, Teeseaduse ja kostja põhimäärusega ja need rikuvad hageja kui korteriühistu liikme õigusi. Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku vaidlustatava otsuse esimeses punktis võeti vastu otsus, millega lubati autodel parkida haljasalale 2,5 m sügavuselt ning otsustati vajaduse korral viia projekti sisse muudatus. Seega otsustati, et haljasala vähendamisega suurendatakse autode parkimisala, st lahendati elamu juurde kuuluva maa mõttelise osa kasutamise, mitte sellesama mõttelise osa hooldamise ja teenindamise küsimust. Korteriühistute seaduse § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu Korteriühistute seaduse § 2 lg 1 mõttes eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud elamu ja selle juurde kuuluva maa mõtteliste osade hooldamiseks ja teenindamiseks, mitte mingil juhul aga nendesamade mõtteliste osade kasutamisega seotud küsimuste otsustamiseks. Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku vaidlustatava otsuse punktis 1 vastu võetud otsus ei ole mitte kuidagi seotud elamu ja maa mõttelise osa majandusliku teenindamisega, vaid lahendab küsimust, mis Asjaõigusseaduses sätestatu kohaselt kuulub elamu kõigi korteriomanike (kaasomanike) kompetentsi.

2-13-8500 Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kuna antud juhul muudetakse üldkoosoleku otsusega ühisomandis oleva asja (maatüki osa) majanduslikku kasutusala (sihtotstarvet), siis üldkoosolek ei ole pädev sellist otsust vastu võtma, kuna muutmisotsus tuleb vastu võtta kõigi maja korterite kaasomanike kokkuleppel, mitte korteriühistu liikmete otsusega. Riigikohus asub oma 2012.a 13. veebruari otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-116-11 seisukohale, et «korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe». Korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes KÜS § 1 lg 2 järgi mittetulundusühingute seaduse sätteid. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi tühine mh siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hageja asus seisukohale, et kuna vaidlustatava otsuse punktis 1 võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse ühisvara kasutamise kohta, selline otsus tuleb aga vastu võtta elamu korteriomanike kokkuleppel, siis on KÜ Kangelaste 4 ühistu liikmete üldkoosoleku 27.11.2012.a otsus punktis 1 seadusega vastuolus ning tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. Liiklusseaduse § 2 punkt 50 sätestab parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Kooskõlas Liiklusseaduse § 21 lg 2 punktiga 12 sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Esimese päevakorrapunkti kohta vastu võetud otsusega rikub üldkoosolek Liiklusseaduse § 21 lg 2 punkti 12, lubades parkida sõiduvahendid haljasalale. See Liiklusseaduse säte lubab sõidukil peatuda haljasalal ainult omaniku loal ning üldkoosoleku otsus ei saa siin asendada kõigi maja korteriomanike nõusolekut. Hageja asus seisukohale, et seega rikub üldkoosoleku vaidlustatav otsus punktis üks ka Liiklusseaduse § 21 lg 2 punkti 12. Vaidlustatud Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 5 osas asus hageja järgmisele seisukohale. Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku vaidlustatava otsuse punktiga 5 kinnitatakse juhatuse 13.08.2012.a otsus selle kohta, et A. D põhjendamatud avaldused jäetakse läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaadatakse läbi juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt. See juhatuse otsus on hageja poolt vaidlustatud ja hageja avalduse alusel on kohus algatanud menetluse tsiviilasjas nr 2-12-39925. Hageja on arvamusel, et üldkoosoleku otsuse punktis 5 vastu võetud otsus on vastuolus Mittetulundusühingute seadusega ja korteriühistu Põhimäärusega ning rikub hageja õigust saada korteriühistu juhatuselt vastuseid ja selgitusi oma küsimustele. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5 kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kooskõlas Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 7 liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kostja Põhikirja punkti 3.1 alapunkti 5 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuse kohta. Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku vaidlustatava otsuse punktis 5 vastu võetud otsusest ei selgu, kes, kuidas ja milliste kriteeriumite järgi otsustab, kas hageja esitatud avaldus on sisukas või mitte. Samuti ei selgu vaidlustatavast otsusest, miks just hageja avaldused tuleb jätta läbi vaatamata, kui keegi leiab need põhjendamatud olevat. Hageja arvab, et juhul, kui võetakse vastu otsus selle kohta, et juhatus ei vaata läbi põhjendamatuid avaldusi, ei tohi see otsus olla vastu võetud kellegi konkreetse korteriühistu liikme suhtes, vaid otsus peab hõlmama kõiki selliseid avaldusi. Hageja pöördus 29.08.2012.a kostja juhatuse poole eesmärgiga saada informatsiooni juhatuse töö kohta. Sellekohasele avaldusele sai hageja kostja juhatuselt vastuse, et juhatuse käesoleva hagiavaldusega vaidlustatud otsuse kohaselt on hageja ülalnimetatud avaldus jäetud läbi vaatamata, kuigi nimetatud avaldus sisaldas hageja arvamust, et juhatus ei kasuta korteriühistu rahalisi vahendeid korrakohaselt. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kooskõlas Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega

2-13-8500 pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna Korteriühistu Kangelaste 4 juhatus on kohustatud andma informatsiooni korteriühistu liikmele, asjaolust, mis tuleneb Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5 ja korteriühistu Põhimäärusest, on hageja arvamusel, et üldkoosoleku vaidlustatav otsus rikub punktis viis vastu võetud otsusega hageja õigust saada informatsiooni. Järelikult on üldkoosoleku vaidlustatav otsus punktis viis vastuolus seaduse ja korteriühistu Põhimäärusega ja see tuleb tühistada. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid: 1) Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrüki; 2) Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki; 3) 27.11.2012.a üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja selle tõlke eesti keelde; 4) 27.11.2012.a üldkoosoleku protokolli ja selle tõlke eesti keelde; 5) Korteriühistu Kangelaste 4 põhimääruse; 6) A D avalduse ja selle tõlke eesti keelde; 7) Korteriühistu Kangelaste 4 vastuse ja selle tõlke eesti keelde ning 8) Kaaskirja hagejale üldkoosoleku protokolli saatmise kohta ja selle tõlke eesti keelde. Kostja vastuväited Kostja, Korteriühistu Kangelaste 4, kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ning vaidles hagile vastu. Kirjalikus vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hageja on ebaõigesti hagis tuginenud MTÜS §24.lg.1, mille tõttu puudub hageja hagil õiguslik alus. Kostja seisukoha kohaselt oleks Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel pidanud tuginema erisättele, milleks on KÜS §13 lg.3 (Riigikohtu seisukoht otsuses 15.06.2005.a. nr.3-2-1-63-05). Asjakohane ei ole ka hageja viide AÕS §74 lg.1, sest parkla rajamine ei muuda oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki majanduslikku otstarvet. Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1 kannab enda autosid omavate majaelanike (korteriomanike) vajaduste teenindamise iseloomu. Paljukorterilise elumaja teenindusmaa majanduslik otstarve sellest ei muutu. Kirjalikus vastuses asub kostja seisukohale, et asjakohatu on hageja viide MTÜS §241 lg.1 sätetele, kuna kui hageja leiab, et 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1 on tühine, siis sellise otsuse peale ei ole vaja edasi kaevata, et otsus tunnistada kehtetuks. Tühine otsus on tühine algusest peale ja sellest ei tulene mingeid tagajärgi. Parkla laiendamise osas on olemas korteriomanike enamuse kokkulepe. Kostja leiab, et siiski oli täiendavalt vajalik ka Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1, kuna parkla laiendamine kuulub Korteriühistu Kangelaste 4 majandusliku korraldamise valdkonda. Kostja arvates viitas hageja ekslikult LS §2 p.50 ja §21 p.12, kuna tegemist ei ole parkimisega ega ka parklaga Liiklusseaduse mõttes, vaid tegemist on Korteriühistu Kangelaste 4 liikmetele neile kuuluvate sõiduautode maja juures hoidmiseks tingimuste loomisega. Kostja rõhutab kirjalikus vastuses , et kuna Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punktiga 1 Aleksei Demišini õigusi rikutud ei ole, siis puudub temal õigustatud huvi oma õiguste kaitsmiseks TsMS §3 lg.1 mõttes, mille tõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Vastates hageja nõudele Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 5 kehtetuks tunnistamiseks asus kostja seisukohale, et hageja on ekslikult viidanud MTÜS §28 lg.5, kuna mitte keegi ei ole selle otsusega seadnud A D piiranguid temale vajalike andmete saamiseks Korteriühistu Kangelaste 4 haldamise kohta, samuti ei tähenda see keeldumist A D MTÜS §28 lg.5 nimetatud aruannete andmisest. Mitteasjakohased on hageja viited MTÜS §12 lg.7, kuna juttu ei ole üldkoosoleku protokolli saamisest. Samuti on asjakohatu viide Korteriühistu Kangelaste 4 põhikirja p.3.1.4, kuna kaevatav üldkoosoleku otsus ei piira A D õigust saada teavet Korteriühistu Kangelaste 4 tegevuse ja juhatuse otsuste kohta. Ka käesoleva hagi esitamine kohtule tõendab asjaolu, et A D on antud õigeaegselt teavet Korteriühistu Kangelaste 4 tegevuse

2-13-8500 ja juhatuse otsuste kohta. Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 5 vastuvõtmise tingis asjaolu, et peale Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse liikmest vabastamist 26.06.2012.a on A D esitanud juhatusele korduvalt kirjalikult „sisutühje“ avaldusi, millele ei ole võimalik vastata, sest avaldustes toodud faktid ei ole tõendatud. Kui eeldada, et A D poolt esitatud faktid oleks tõendatud, siis peaks kogu juhatuse tegema vastupidise tõendamiseks ebamõistlikult palju tööd. Korteriühistu Kangelaste 4 asus kirjalikus vastuses seisukohale, et Korteriühistu Kangelaste 4 juhatusel aga ka üldkoosolekul puudub igasugune praktiline vajadus süveneda põhjalikult A D poolt esitatud võltsloogilistesse aruteludesse. Vastuväidete tõendamiseks esitas Korteriühistu Kangelaste 4 kohtule järgmised dokumendid: 1) Korteriühistu Kangelaste 4 korteriomanikest liikmete nõusoleku (vastu või poolt hääletamise tulemused) 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1 all vastu võetud Korteriühistu Kangelaste 4 maja juures olevate parkimiskohtade heakorrastamiseks; 2) Korteriühistu Kangelaste 4 05.02.2013 toimunud korduva üldkoosoleku protokolli (üldkoosolek toimus peale 28.01.2013.a üldkoosoleku ärajäämist) koos sama koosoleku protokolli tõlkega eesti keelde; 3) Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse esinaise ettekande 27.11.2012.a üldkoosolekul koos selle tõlkega eesti keelde ning 4) Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse liikme V. G ettekande 27.11.2012.a üldkoosolekul koos selle tõlkega eesti keelde. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, A D ja tema lepinguline esindaja, advokaat Andrei Matvejev, paluvad kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja selgitab kohtuistungil, et hageja jääb tema poolt esitatud hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste juurde. Kui MTÜ organ rikub seadust otsuse tegemisel, siis on igal Korteriühistu Kangelaste 4 liikmel on õigus seda vaidlustada. Otsus oli ebaseaduslik kaasomandi käsutamise osas. Otsus pidi olema tehtud asjaõigusseaduse § 74 lg 1 ette nähtud korras. Üldkoosoleku otsuse p 5 kohta viitab hageja esindaja, et käesoleval momendil juhatuse otsus on tunnistatud ebaseaduslikuks. KÜ üldkoosolekul olid arutatud küsimused, mis ei kuulu ÜK pädevusse. Selle otsuse alusel hagejale ei olnud esitatud tähtsaid dokumente. Täiendavalt selgitas advokaat Andrei Matvejev kohtuistungil, et esialgse hagiavalduse nõue oli sõnastatud valesti. Oli esitatud kaks hagiavalduse varianti. Esimene-üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, teine- kehtetuks tunnistamiseks. Hagejal on õigus ja soov nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Mis puudutab üldkoosoleku päevakorra p 5, siis hageja soovib tunnistada otsuse tühistamist, viitab MTÜS § 24. Päevakorra esimese punktis: lubada autoomanikel sõita rohealale poolviltu parkimiseks 2,5 m sügavuselt ei ole Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku pädevuses. Tegemist on kaasomandi kasutamise korra muutmisega. Kaasomandiga seotuid küsimusi on vaja lahendada korteriomanike otsusega, mitte üldkoosoleku otsusega, viitab KÜS § 1 lg 1. Puudub vaidlus selle üle, et haljasala on majaga seotud maatüki osa. Kaasomandiga seotud küsimused on sätestatud asjaõigusseaduse §

2-13-8500 midagi vastata. Ei saa vastu võtta KÜ üldkoosoleku tühistamise ostust. Hageja ei ole tõendanud, et üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Viitame KÜ põhikirjale p 5.3, mis annab õiguse KÜ üldkoosolekule hinnata juhatuse tegevust. Korteriomanike avalduste läbiarutamise kord ei ole määratud seadusega ja põhikirjaga. Hageja pool ei ole tõendanud, et mõlemad KÜ üldkoosoleku otsuse punktid on ebaseaduslikud. Ei saa nõuda tunnistada kehtetuks KÜ üldkoosoleku otsuseid. Selles osas nõue ei ole põhjendatud. Palume jätta hagi rahuldamata ja KÜ menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asudes tsiviilasja lahendama sisuliselt pidas vajalikuks tuvastada kõigepealt asjaolud, mille üle hageja ja kostja vahel vaidlus puudub. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et A D on korteriomanik ja Korteriühistu Kangelaste 4 liige. Vaidlus puudub ka selle üle, et Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse ülejäänud punktid kehtivad, aga samuti ei ole A D neid otsuse punkte vaidlustanud. Vaidlus puudub ka selle üle, et Korteriühistu Kangelaste 4 ei ole rikkunud 27.11.2012.a üldkoosoleku kokkukutsumise korda, aga samuti ei ole A D Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsust tervikuna sellel alusel vaidlustanud. Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle kas Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punktid 1 ja 5 kehtivad ja on seaduslikud ning kooskõlas heade kommetega. Edasi pidas kohus vajalikuks asuda lahendama tsiviilasja sisuliselt. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-16-13 tehtud 27.märtsi 2013.a otsuse p.12 asus seisukohale, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Kolleegium selgitab, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamisel üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Sama lahendi p.16 asus Riigikohus seisukohale, et MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab

2-13-8500 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud normist tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku protokolliga (tl.15-18) luges kohus tuvastatuks, et A D viibis isiklikult nimetatud üldkoosolekul ja esitas eriarvamuse üldkoosoleku protokolli p.1 ja p.5 suhtes, aga samuti ka nende alusel vastu võetud otsuse p.1 ja p.5 suhtes. Protokolli vene keelsest fotoärakirjast ei tulene, et A D oleks oma eriarvamusi ka allkirjaga kinnitanud ehk allkirjastanud. A D eriarvamustel ei ole mitte ühtegi allkirja. Maakohus nõustub Riigikohtu ja kostja seisukohaga, et MTÜS § 21 lg 6 sätestab Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele peab kirjutama alla selle esitanud isik ehk A D. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales (A D), võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud normist tuleneb seega, et vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele (A D), kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Kohus asus seisukohale, et kuna A D oma eriarvamust ei allkirjastanud, siis on ta rikkunud eriarvamuse esitamise olulisi vorminõudeid, mille tõttu on ta kaotanud vormilistel (menetluslikel) põhjustel õiguse vaidlustada Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkte 1 ja 5. Teisiti öeldes A D ei ole endale taganud hilisemat võimalust esitada Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosolekul vastu võetud otsuste p.1 ja p.5 kehtetuks tunnistamise nõue, mille tõttu pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata ning A D vastuväited paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kohus asus seisukohale, et A D jättis oma vastuväidetele alla kirjutamata vabatahtlikult, kuna ta ei ole toonud mitte ühtegi tõendit selle asjaolu kohta, et teised Korteriühistu Kangelaste 4 koosolekul osalenud liikmed ei lasknud temal vastuväidet allkirjastada. Samuti nõustub kohus Riigikohtu ja kostja seisukohaga selles osas, et kui A D vaidlustas Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1 sellel alusel, et see otsus on vastuolus seadusega (AÕS §74), siis, kui Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241nõuete vastu, kuid Korteriühistu Kangelaste 4 otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel, A D, KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku Korteriühistu Kangelaste 4 otsuse tühistamiseks kohtu poole. Tuleb selgitada, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme, A D, õigus nõuda Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik Korteriühistu Kangelaste 4 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohus luges A D vastuväited selles osas mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks ning pidas vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Veel vaidlevad pooled selle üle, kas A D on õigust vaidlustada Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1, kuna tema enda õigusi ei rikutud, samuti ei ole A D teinud kohtule usutavaks ka õigustatud huvi olemasolu Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse tuvastamise suhtes.

2-13-8500 Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-23-04 tehtud 25.veebruari 2004.a otsuse p.10 asus seisukohale, et kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kuna kostja 19. septembri 2002. a üldkoosolek tühistas (tunnistas kehtetuks) hageja vaidlustatud kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused, siis on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et kostja üldkoosolek tühistas oma varasemad otsused ning hageja õiguste rikkumine lõpetati, ei olnud kohtul alust jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 1997. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-28-97 (RT III 1997, 10, 108) ja 27. aprilli 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 (RT III 2000, 12, 135)) Sama lahendi p.11 asus Riigikohus seisukohale, et hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Kolleegium leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse vastu, sest need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Maakohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohaga, et hagejal võis olla õigustatud huvi Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt p.1 ja p.5 seaduslikkuse vastu, sest see otsus rikkus hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et ekslik on hageja järeldus, et Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega loodi täiendavaid parkimiskohti on vastuolus AÕS §74 lg.1 kuna puudus kõigi korteriomanike nõusolek uute parkimiskohtade loomiseks. Täiesti väär on hageja väide, et parkimiskohtade moodustamisega muudeti oluliselt Korteriühistu Kangelaste 4 juurde kuuluva maatüki majanduslikku otstarvet. Kohus tuvastas, et parkimiskohtade loomise näol oli tegemist Korteriühistu Kangelaste 4 juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. AÕS §72 lg.1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et täiendavate parkimiskohtade loomine Korteriühistu Kangelaste 4 liikmete jaoks jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, milleks on vajalik kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsus. Kohus asus seisukohale, et see otsus oli esitatud kohtule kahel korral. Esimesel korral Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 1 näol, kuna ühistu liikmed on ka korteriomanikud, kes võtsid kaasomandi valdamist ja kasutamist muutva otsuse vastu nõutava häälteenamusega. Teisel korral esitati kohtule Korteriühistu Kangelaste 4 korteriomanike küsitlusleht, parkimiskohtade juurde loomise küsimuses. Lahendades küsimust, kas Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkt 5 on vastuolus heade kommetega või mitte pidas kohus vajalikuks hinnata, kas selle otsusega rikuti mõnd A D, kui Korteriühistu Kangelaste 4 liikme seaduslike õigusi. Kohus nõustus kostja vastuväidetega ja asus seisukohale, et vaidlustatud otsusega ei rikutud A D Korteriühistu Kangelaste 4 põhikirjas p. 3.1.4 nimetatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste

2-13-8500 kohta. Käesoleva hagi esitamine tõendab, et A D on piisavalt informatsiooni ja ta osaleb aktiivselt lihtliikmena Korteriühistu Kangelaste 4 igapäevaelus. Kohus asus seisukohale, et nimetatud otsus ei olnud vastuolus heade kommete, kuna selle vastu võtmise tingis otseselt A D enda pahatahtlik tegevus Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse suhtes. Kohus luges tuvastatuks, et A D koormas üle juhatuse töö uputades juhatuse üle tema poolt koostatud kirjalike avaldustega, mis sisaldasid endas pseudoprobleeme Korteriühistu Kangelaste 4 tegevuse kohta. Kohus asus seisukohale, et Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosoleku otsuse punkti 5 vastu võtmisega kehtestas menetlusliku normi A D avalduste menetlemiseks. Korteriühistu Kangelaste 4 27.11.2012.a üldkoosolek volitas neid probleeme lahendama ja A D avaldustega tegelema Korteriühistu Kangelaste 4 juhatuse esimehe delegeerides temale osaliselt oma volitused. Korteriühistu Kangelaste 4 põhikirja p.5.3.12 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses ühistu tegevusega seostud muudes küsimustes otsuste vastuvõtmine. Seega oli A D avaldustega tegelemise juhatuse esimehele delegeerimine igati seaduslik. Kohus nõustus Riigikohtu seisukohtadega ja kostja vastuväidetega ning pidas vajalikuks hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis A D hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks panna Korteriühistu Kangelaste 4 menetluskulud A D kanda ning A D menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.