Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
02. mai 2014.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
8500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Anatoli Poteropkin (isikukood*, elukoht*,*); Määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, (Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ, aadress*, Tallinn 11313; e-post*); Kostja: Ester Urb (isikukood *, elukoht:*,*); Määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal, OÜ Rüütli Advokaadibüroo, *, 80010 Pärnu.
Kohtuistung
17. aprill 2014.a.
Anatoli Poteropkin ́i hagi Ester Urb'i vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks kostja tahteavalduse tuvastamiseks ja kaasomandi lõpetamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada kostja Ester Urb ́i (ik*, endise nimega Poteropkin) kohustus anda nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusosakonna registriosa * (korter nr*) II jakku kande tegemiseks, millega kanda korteriomandi omanike reale kaasomanikena Anatoli Poteropkin (ik*) 1/6 mõttelise osa omanikuna ja Ester Urb 5/6 mõttelise osa kaasomanikuna.
3.Rahuldada hageja nõue korteriomandi *(registriosa*) kaasomandi lõpetamiseks ja jagada kaasomand alternatiivnõude järgi:
müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
3.2.jätta rahuldamata hageja nõue, millega hageja nõudis korteriomandi kostjale jätmist ja hagejale kaasomandi osa hüvitamist summas 5000 eurot.
4.Välja mõista hagejalt Anatoli Poertopkin ́ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulu, s.o riigilõiv summas 25 (kakskümmend viis) eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank'is või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2900072369; selgituseks märkida „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-13-48003“. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
2-13-48003
ulatuses.
5.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning jõustunult Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2.Hageja ja kostja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
3.Vabastada kostja Ester Urb menetluskulude, so riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osas, millega hagejale on Pärnu Maakohtu 31.10.2013.a. määrusega antud menetlusabi riigilõivu 400 euro tasumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Anatoli Poteropkin on 14.10.2013.a. esitatud hagiavalduse Ester Urb ́i vastu 3. Tuvastada Ester Urbi (Poteropkini) tahteavaldus teha Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registris (registriosa*) omanike reas kande muudatus ning kanda omanike reale kaasomanikena Anatoli Poteropkin 1/6 mõttelise osa omanikuna ning Ester Urb (Poteropkin) 5/6 mõttelise osa kaasomanikuna. Samuti palub hageja korteriomandi, mis asub * (registriosa nr*) kaasomandi lõpetamist selliselt, et jätta korter Ester Urbi (Poteropkini) ainuomandisse ning hagejale välja mõista Ester Urbilt (Poteropkinilt) hüvitis 5000 eurot hageja kasuks.Kui kohus ei lõpeta kaasomandit korteri andmisega kostja ainuomandisse ja hagejale hüvitise väljamõistmisega, palub hageja Anatoli Poteropkin lõpetada kaasomand sel viisil, et asi pannakse avalikule enampakkumisele ja kumbki kaasomanik saab müügitulu vastavalt tema kaasomandi osa suurusele.
1.1.Hagiavalduse kohaselt nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et korteriomand *omanikuna on kantud kinnisturaamatusse ainult Ester Urb (Poteropkin). Anatoli Poteropkin, kes on Pärnu Maakohtu 12.10.2013.a. lahendiga 2-07-38992 kõnealuse korteriomandi 1/6 mõttelise osa kaasomanik, on kinnisturaamatusse omanikuna sisse kandmata. Vaatamata korduvatele ettepanekutele korrastada kaasomanike vahelised suhted ja viia need kinnitusraamatus vastavusse 12.10.2010 lahendi alusel õigusliku olukorraga, ei ole Ester Urb (Poteropkin) valmis kohtulahendi põhjal ühist kaasomanike kandeavaldust notaribüroos tegema. Kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja ainuomanikuna, seega on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik KRS § 34 lg 2 p 3 järgi. Anatoli Poteropkin esitab omandi 1/6 mõttelise osa ülekandmise ja kinnistusraamatu kande muudatusega nähtavaks tegemise nõude, s.t. sisuliselt nõude asjaõiguslepingu sõlmimiseks AÕS § 64' järgi. Selline nõudeõigus on hagejal PMK 12.10.2010 lahendi 2-07-38992 alusel. Hageja palub kohtuotsusega tuvastada Ester Urbi (Poteropkini) tahteavaldus teha kinnistusregistris korteriomandi omaniku real kande muudatus selliselt, et korteriomandi * omanikena on omaniku reale kantud Ester Urb (Poteropkin) 5/6 mõttelise osa omanikuna ja Anatoli Poteropkin 1/6 mõttelise osa omanikuna.
2-13-48003
1.2.Hageja soovib peale kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmist edasi lõpetada kaasomand korteriomandile *, et osta endale elamiseks 1-toaline korter. Anatoli Poteropkin on raskesti haige, põeb sisuliselt ravimatut rasket haigust ja vajab endale elamispinda. Hageja ei saa * korterit elamispinnana kasutada, sest Ester Urb (Poteropkin) elab korteris koos oma invaliidist venna ja isaga ega luba hagejat korterisse, seetõttu on hageja seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada. Anatoli Poteropkin ei soovi jätkata kaasosmikuna ega soovi * korterit enda ainuomandisse. Kuivõrd kostja elab * korteris oma sugulastega ja see on Ester Urbi alaline elukoht, on Anatoli Poteropkin seisukohal, et mõistlik ning poolte vajadusi arvestav mõistlik lahendus on jätta korter kostja ainuomandisse ning mõista hagejale välja hüvitis tema varaosa väärtuses. Hageja hindab * korteriomandi turuväärtuseks sarnaste korterite müügikuulutuste põhjal 30 000 €. Kaasoamandi lõpetamisel ja korteri jätmisel kostja ainuomandisse soovib hageja, et kohus mõistab kostjalt välja hüvitise 5000 € hageja kasuks. Kui kohus ei lõpeta kaasomandit korteri andmisega kostja ainuomandisse ja hagejale hüvitise väljamõistmisega, palub hageja lõpetada kaasomand sel viisil, et asi pannakse avalikule enampakkumisele ja kumbki kaasomanik saab müügitulu vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja 20.11.2013.a. vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu /tl 37/. 12.10.2010 määrusega nr. 2-07-38992 kinnitas PMK Kärdla Kohtumaja minu, Ester Urb'i ja Anatoli Poteropkin vahelise kompromissi, millega *, * korteriomand (reg.osa. *) jaotati poolte vahel võrdselt 3/6 ja 3/6 osa korterist kummalegi osapoolele. Kuna Anatoli Poteropkin oli võlgu lastele elatiseks määratud summas 151 689 EEK ja edaspidisest elatise tasumisest ta ka keeldus, siis tõusis summa laste, M P ja R P täisealiseks saamiseni 213 789 EEK. Anatoli Poteropkin loovutas kompromissiga elatise võla katteks 2/6 tema omandiosast. Hagejale jäi aga 1/6 korterist. Kokkuleppeliselt võis Anatoli Poteropkin alates 22.10.2012. a. kasutada oma osa korteriomandist ja selles suhtes talle keegi takistusi ei teinud. Poeg Rauno Poteropkin oli nõus loovutama talle oma toa. Sellest Anatoli Poteropkin keeldus, kuna korteris olevat liiga palju inimesi ja tal ei ole nii mugav elada. Kostja ei ole nõus hagejaga korteri hinna osas, sest kostja hinnangul võib korteri turuhinnaks olla maksimaalselt 27 000 eurot.
MENETLUSE KÄIK
3.1.31.10.2013.a. võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust /tl 26-28/.
3.2.30.01.2014.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde /tl 76-77/. Kostja võttis eelistungil õigeks korteriomandi kohta kinnistusregistris omaniku kande muutmise, millega kantakse hageja korteriomandi 1/6 osa omanikuna kinnistusraamatuse. Kostja kinnitusel puuduvad takistused kaasomandi lõpetamiseks. Kohus andis tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 14.02.2014.a. 04.02.2014.a. esitas hageja alternatiivnõudena varem hagiavalduses esitatud nõude kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel /tl 81/. 28.02.2014.a. esitas kostja vastuväite, millega kostja ei nõustu kaasomandi lõpetamisega avaliku enampakkumise kaudu, sest kostja kaotaks oma kodu. Kostja leiab, et korteri väärtus on 20 000 eurot ja hagejale makstav hüvitis kaasomandi osa eest ei saa olla suurem kui 3333 eurot /tl 88/.
3.3.17.04.2014.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde /tl 107-110/.
2-13-48003
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, leiab, et hagi kaasomandi lõpetamiseks on põhjendatud ja rahuldada tuleb alternatiivnõue, millega kaasomand jagatakse müümise teel avalikul enampakkumisel.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - korteriomand Kastani 26-25, Haapsalu (registriosa nr*) omand kuulub kinnistusraamatu järgi kostjale /tl 15/; - tulenevalt Pärnu Maakohtu 12.10.2010.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-07-38992 on pooled kokku leppinud selles, et korteriomandi 1/6 mõttelisest osast kuulub hagejale ja 5/6 mõttelisest osas kostjale /tl 5-7/; - korter on olnud alates 2010.a. kostja ja tema pereliikmete kasutuses kuni käesoleva ajani; - kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ei ole välistatud kokkuleppega ja pooled on nõus, et kaasomand tuleb lõpetada.
6.Hageja on palunud tuvastada Ester Urbi tahteavaldus, et teha Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * II jakku omanike reas kande muudatus, millega kanda omanike reale kaasomanikena Anatoli Poteropkin 1/6 mõttelise osa omanikuna ning Ester Urb 5/6 mõttelise osa kaasomanikuna. Hageja on esitanud Pärnu Maakohtu 12.10.2010.a. määruse, millega on kohus kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissi tsiviilasjas nr 2-07-38992 ja /tl 8-11/. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et pärast ühisvara jagamist arvestatakse osa korteriomandi mõttelisest osast elatise tasumisena ning Ester Poteropkini omandisse läheb 5/6 mõttelist osa kogu korteriomandist ning Anatoli Poteropkini omandusse 1/6 jääb mõttelist osa. Nimetatud nõude osas puudub vaidlus, sest kostja on 30.01.2014.a. kande tegemiseks eelnimetatud viisil õigeks võtnud /tl 76/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hageja A. Poteropkini nõude osas, millega hageja taotles kostja tahteavalduse tuvastamist ja kinnistusraamatus korteriomandi omanike reale kaasomanikena Anatoli Poteropkin 1/6 mõttelise osa omanikuna ning Ester Urb 5/6 mõttelise osa kaasomanikuna kandmist.
7.Hageja on esitanud kohtule nõude, millega taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning välja mõista hagejale hüvitisena 1/6 mõttelise osa väärtus 5000 eurot. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu eelnimetatud nõudega palub hageja müüa kaasomandis olev korteriomand avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt kaasomanikele kuuluvate osade suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (RKTKo 3-2-1-104-05, p 8). Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kostjale jääb korteriomand ning hagejale mõistetakse välja hüvitis, mis vastaks tema kaasomandi väärtusele. Vaidlus on korteri väärtuses, nimelt leiab hageja, et väärtus on 30 000 eurot, kuid kostja hinnangul ei saaks korteri väärtus olla enam kui 20 000 eurot. Ainsa tõendina korteri väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte Maaameti statistikast korteriomandite tehingutest Haapsalu linnas ajavahemikul 01.10.2013.a. kuni 01.02.2014.a., mille järgi on 3-toaliste korteritega toimunud 7 tehingut
2-13-48003
hinnaga 11 000 eurot kuni 40 000 eurot /tl 83/. Samale tõendile tuginedes on pooled jäänud oma seisukohtade juurde. Kohus leiab, et ainuüksi Maaameti väljatrüki põhjal ei ole võimalik välja selgitada korteriomandi tegelikku väärtust, sest sellest tõendist nähtub väga lai hinna erinevus, mis on põhjendatav korterite erineva seisukorraga. Täiendavaid tõendeid kohtule ei esitatud. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 3-2-1-45-09, p 20). Arvestades asjaoluga, et pooled ei ole tõendanud korteriomandi tegelikku väärtust ei ole ka võimalik kaasomandi jagamine hagejale õiglase hüvitise väljamaksmisega. Kostja on põhjendanud korteriomandi endale jätmise soovi sellega, et ta põeb rasket haigust ja ei saa endale sissetulekut hankida, esitades selle asjaolu tõendamiseks Läänemaa Haigla ambulatoorse epikriisi /tl 39/. Samuti on kostja esitanud samas korteris elava isiku Juhan Urbi kohta Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega on isikule määratud vanaduspension ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 13.11.2013.a. tõendi, mille järgi õpib M U Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12Ü klassis /tl 40, 42/. Nimetatud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et isikud vajavad elukohta, kuid arvestada tuleb ka hageja õigustatud huve. Hageja ei saa korterit kasutada ja ta sooviks soetada endale iseseisvat eluruumi, mis arvestades kõnealuses korteris elavate isiku hulka on igati mõistetav. Kohus leiab, et korteriomandi kostjale jätmine ei järgi kõiki poolte huvisid ja jätab nimetatud nõude rahuldamata. Kaasomandi lõpetamise tulemusena peab kohtu hinnangul olema nii hagejal kui ka kostjal võimalus elukoht muretseda. Asjaolu, et kostja majanduslik olukord ei võimalda soetada endale teist eluruumi ei takista kaasomandi jagamist avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulemusena saaksid mõlemad pooled turuväärtusele lähedase hüvitise vastavalt enda omandi osa suurusele. Kostja esitatud tõendist nähtub, et kostja pereliikmel on Kohta-Järvel korteri näol vara, mida on pakutud hagejale vahetuseks korteriomandi eest, kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud vara ja korteriomandi müümisega on kostjal võimalik lahendada enda ja oma pereliikmete elukoha probleem /tl 43/. Seega kohus rahuldab alternatiivnõude, millega müüa kaasomandis olev korteriomand * avalikul enampakkumisel alghinnaga 30 000 eurot ja saadud raha jagada kaasomanike Ester Urbi ja Anatoli Poteropkini vahel vastavalt kaasomanikele kuuluvate osade suurusele. Hagihind
8.Hageja on hagiavalduses esitanud kaks nõuet: 1) Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registris (registriosa *) omanike reas kande muudatuse tegemiseks ja 2) kaasomandi lõpetamiseks. Tulenevalt TsMS § 126 lg 1 isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja on esitanud nõude kaasomandi tunnustamiseks, hinnates enda omandi osa väärtuseks 5000 eurot, mis on esimese nõude hagihinnaks. TsMS § 132 lg 1, 11 ja 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks kaasomandi lõpetamise nõue, mille hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 alusel arvutades hagihinda liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded, seega on käesolevas tsiviilasja hagihinnaks kokku 8500 eurot. Tulenevalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagihinnaga kuni 9000 eurot tuleb riigilõivu tasuda 425 eurot. 31.10.2013.a. on hagejale Anatoli Poteropkinile antud menetlusabi, mille ta on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 400 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda 25 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Sama paragrahvi lg 6 ja 9 kohaselt võib Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2-13-48003
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluskulud
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi tuleb rahuldada, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pärnu Maakohtu 23.11.2012.a. määrusega on rahuldatud hageja Anatoli Poteropkini riigi õigusabi taotlus, millega on hagejale Riigiõigusabi seaduse § 8 lg 1 tähenduses antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 02.12.2013.a. on rahuldatud kostja Ester Urbi taotlus riigi õigusabi saamiseks, millega on kostjale Riigiõigusabi seaduse § 8 lg 1 tähenduses antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Pärnu maakohtu 31.10.2013.a. määrusega on hagejale Anatoli Poteropkinile antud menetlusabi, mille ta on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 400 eurot /tl 22-24/. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused, et vabastada kostja E. Urb menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja sissetulekud nähtuvad majandusliku seisundi teatisest, mille kohaselt taotleja töötab, tema sissetulekuks on töötasu 380 eurot ja lastetoetus 19,17 eurot, so 399,14 eurot kuus. Igakuise sissetuleku juurde lisandub abikaasa pension 214 eurot. Taotleja varaks on korteriomand *, mis on taotleja eluase. Kostjal puudub muu vara, mida oleks võimalik suuremate raskusteta müüa menetluskulude katteks, samuti põeb kostja kohtule esitatud Läänemaa Haigla ambulatoorse epikriisi järgi raskeid haiguseid /tl 39/. Kohus on veendunud, et kostja ei ole tulenevalt oma majanduslikust ja tervislikust olukorrast võimeline tasuma riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.