Tööõigus › Muud tööõigusasjad

kokkuleppest ei tulene tööandjale sellist kokkulepitud töötasu vähendamise õigust teatud tööaja osas. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei arvestanud tööaja hulka vahetuse lõpus pärast veduri üleandmist hagejale kuluvat aega, et jõuda veduri üleandmise kohast - vastavalt Koidula või Narva jaamast - tagasi Maardu depoosse, et seal üle anda vahetuse töö kohta vormistatud dokumendid (liinilehed) ning hoiule anda uue töövahetuse tööülesannete täitmiseks kasutatav vara (kang pöörmete seadmiseks, võtmed, tööriided jms). Kuna eeltoodud toimingud on tööiseloomust tulenevad töökohustused, ei ole hageja arvates põhjendatud nende täitmiseks kulunud aja tööaja sisse mitte arvestamine (tl 2, alus: töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2). Hageja rõhutab, et vastav kohustus oli temale kui töötajale pandud tööandja poolt, mistõttu hagejal ei olnud võimalus valida, millal ta liinilehed ja vara depoosse viib (tl 2). Seega ei olnud hagejal lubatud vastavat kohustust täita näiteks järgmise töövahetuse alguses. Alles peale vastava töökohustuse täitmist oli hagejal õigus valida tee ja aeg kojujõudmiseks. Lisaks selgitab hageja saamata jäänud töötasu nõudega, mis kannab palgalipikutel nimetust puhkeaja ületamine (TVK tl 25-45) seda, et nn puhkeaeg Narva või Koidula jaamas ei olnud tegelikkuses tavaline puhkeaeg. Kui Vene Föderatsioonist oli oodata kaubavagunite saabumist jäi hageja neid vastavalt tööandja korraldusele Narva/Koidula depoosse ootama. Kauba saabumise aega ei olnud kunagi teada ning see võis kõikuda paarist tunnist kuni paari päevani. Kuna vastav aeg tuleb hagejal veeta reeglina depoos, kust tohib vaid vajaduse korral lühikeseks ajaks lahkuda ning ooteaja kestust ei ole ette teada ning töötaja allub sel ajal tööandja kontrollile ja on kohustatud märguande peale koheselt veduriga tagasi Maardusse sõitma, ei saa vastavat aega käsitleda töötaja puhkeajana. Seega tuleb vagunite ootamist Narva/Koidula depoos käsitleda hageja töö iseloomust tulenevate kohustuste täitmisena, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, mistõttu tuleb vastav aeg lugeda tööajaks mitte puhkeajaks (tl 3). Lähtuvalt eeltoodust on hageja seisukohal, et sõit reisijana ja ooteaeg ning puhkeaja ületamine on hageja tööaeg, mistõttu on kostja kohustatud maksma selle eest kokkulepitud suuruses töötasu. Hageja töötas kostja juures tunnitasuga alates 14.03.2008 töölepingu sõlmimisel 65,00 krooni (TVK tl 17 p 5.1) alates 26.03.2010 73,00 krooni (TVK tl 21 p 5.1) ja alates 01.01.2012 5,00 eurot (TVK tl 24 p 5.1). Hageja on seisukohal, et kostja on õigustamatult ja ühepoolselt talle makstavat töötasu teatud tööaja eest vähendanud, mistõttu palub hageja ajavahemikus detsember 2009 kuni mai 2012 kokku summas 5583,44 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista (tl 4). Lähtuvalt palgalipikutest ja kokkuvõtlikust tabelist on hagejal saamata jäänud töötasu nõue vastavalt arvestatud tööajale sõidu eest reisijana ja ooteaja eest kokku summas 149,39 eurot ning vastavalt arvestatud tööajale puhkeaja ületamise eest kokku summas 5434,05 eurot (palgalipikud TVK tl 25-45, kokkuvõtlik tabel TVK tl 46-47, vt ka nõude suurendamist TVK tl 51). Hageja palub välja mõista AS-lt XXX XXX ́i 5583,44 eurot (bruto).

kasuks saamata jäänud töötasu summas

II Kostja vastus

2.Kostja esitas 19.03.2013 maakohtule vastuse (tl 35-43), milles kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja XXX asus tööle kostja juures 14.03.2008 töölepingu nr 57/2008 alusel vedurijuhi ametikohale. Töötaja tööülesanded olid kindlaks määratud ametijuhendis (tl 59-64) ja tööülesannete täitmise eest oli kokkulepitud töötasu 65,00 krooni tunnis (TVK tl 17 p 5.1). Hageja töötasu muudeti 01.10.2009, mille kohaselt alates 01.10.2009 oli hageja lepingujärgseks töötasuks 73,00 krooni ehk 4,67 eurot tunnis (TVK tl 21 p 5.1) ja alates 01.01.2012 oli hageja tunnitasu 5,00 eurot tunnis (TVK tl 24 p 5.1). Kostja ütles hageja töölepingu üles 31.05.2012 TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega. Kostja on alates hageja tööleasumisest maksnud hagejale välja igakuiselt kogu hageja poolt väljateenitud töötasu tööülesannete täitmise eest töölepingus kokkulepitud määras. Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile põhjaliku ja üksikasjaliku hagejale makstud tasude arvestuse alates 2009 aasta novembrist kuni 2012 aasta maini (TVK tl 73-78 töötasuarvestus). Vastavalt TLS § 1 lg-le 1 maksab tööandja töötajale tasu töö eest ja TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstava tasu suurus lepitakse kokku töölepingus. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tööaeg algab hetkest, mil töötaja asub täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid ja lõpeb ajal, kui töötaja on lõpetanud tööülesannete täitmise. Tööaeg ei ole aeg, mil töötaja tuleb tööle või lahkub töölt, samuti ei ole tööaeg igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Kostja on seisukohal, et töölepinguseadus ega ükski teine õigusakt ei näe ette tööandja kohustust maksta töötajale tasu tööle tuleku ja töölt lahkumise aja eest, samuti igapäevase puhkeaja eest. Sõit reisijana ja ooteaeg 3.Vastavalt hagejaga sõlmitud töölepingule ja ametijuhendile oli hageja töökohustuseks tööülesannete täitmine diiselvedurijuhina (14.03.2008 töölepingu nr 57/2008 p 3.1. TVK tl 16, mis asendati 26.03.2010 sõlmitud töölepinguga nr 46/2010, p 3.1. TVK tl 20; ametijuhendi p 1.1 tl 59). Vedurijuhi tööülesanded on veduri juhtimine ja veduri juhtimisega seotud ülesanded (ohutuse kontroll, tehnilise seisundi kontroll, signaalide jälgimine jne). Hageja tööaeg algas hetkest, mil ta jõudis vedurisse ning võttis veduri vastu ja lõppes hetkel, kui ta andis veduri üle. Hageja tööülesandeks ei olnud reisijana sõitmine või ühistranspordi ootamine (tl 37 kostja vastus). TLS § 15 lg 2 p 2 kohaselt on töötaja kohustatud tegema tööd kokkulepitud kohas. Vastavalt TLS § 20 peab töötaja täitma tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Töölepingu seaduse seletuskiri selgitab;" Pooltel on mõistagi vabadus omavahelisteks erinevateks kokkulepeteks objektiivsetel põhjustel, näiteks kaubavedaja töö tegemise kohaks kokku leppida Eesti või liikumispuudega inimese jaoks kindel maja, kuhu tal on võimalik kergesti ligi pääseda." Töölepingu nr 57/2008 26.03.2010 redaktsiooni p 3.2 (TVK tl 20) kohaselt oli hagejaga kokku lepitud töö tegemise kohaks Eesti Vabariik. Sellise kokkuleppe tingis vedurijuhi töö liikuv iseloom, sest tööülesandeid tuli täita Eesti piires. Seega oli hageja kohustatud asuma tööülesandeid täitma kostja poolt määratud kohas Eesti

Vabariigi piires. Töötaja on kohustatud minema töö tegemise kohta ise ja oma vahenditega. Vastavalt töölepingu punktile 4.3. (TVK tl 21) pidi töötaja olema tööpäeva (vahetuse) alguseks oma töökohas ning alustama tööülesannete täitmist. Ametijuhendi p

Ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kostja oli kohustanud teda peale töö lõpetamist tulema igal juhul tagasi Maardu jaama, et üle anda liinilehed, töövahendid ja tööriided, mistõttu tuleb lugeda see hageja töökohustuseks. Kostja ei kohustanud hagejat sõitma peale vahetuse lõppu tagasi Maardusse ja üle andma liinilehte, töövahendeid ja tööriideid. Hagejal oli võimalik anda liinileht ja töövahendid üle peale vahetuse lõppu ekspediitorile, kes toimetas need ise Maardu jaama. Tavapäraselt vedurijuhid ka nii toimisid. Kostja ei olnud kohustanud hagejat kaasas kandma töövahendeid, vaid hageja võis need jätta vedurisse. Hagejal ei olnud keelatud minna tööriietes (vormis) otse koju, mistõttu ei pidanud hageja tagasi pöörduma Maardu jaama ka tööriiete vahetamiseks. Vedurijuhid olid ise huvitatud tagasi pöörduma peale vahetuse lõppu Maardusse, kuna nad soovisid vahetada oma vormi erariiete vastu ja võtta Maardu jaama jäetud isiklik auto. Seega ei olnud Maardu jaama tagasitulek hagejale kostja poolt pandud töökohustus, vaid hageja vaba valik (tl 39 p 6.9 kostja vastus). Hageja on oma väidetes tuginenud seisukohale, nagu oleks hageja poolt „sõit reisijana ja ooteaeg" olnud vaid seotud töölt tagasitulekuga ja sellega seotud kohustustega. Kostja juhib tähelepanu, et üle poole hageja arvestuses „ sõit reisijana ja ooteaeg" toodud tundidest on hageja tegelikult sõitnud Tallinnast töö tegemise kohta (tl 42 Lisa 1). Kostja kompenseeris avaldajale ühistranspordiga tööle - ja töölt tagasisõidu kulud kuludokumentide alusel. Arvestades asjaolu, et vedurijuhtide tööle minek ja töölt kojutulek oli töötajale koormavam võrreldes tavatöötajatega, maksis kostja heauskselt hagejale töölttuleku või töölemineku aja eest hüvitist 50% hageja töölepingus kokkulepitud tunnitasu määrast. Palgalipikul on märgitud sellise hüvitise maksmine terminiga "Sõit reisijana ja ooteaeg", mis hõlmas ühistranspordi ootamise ja sellega sõitmise aega või ekspediitoriga sõitmise aega (TVK tl 73-78 tööaja ja töötasu arvestus). Ühistranspordiga sõitmise ja selle ootamise aja märkis hageja samuti ise liinilehele. Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile näidiseks hageja poolt täidetud liinilehe nr 111 (TVK tl 80), millest nähtub, kuidas hageja täitis andmed tagasisõidu kohta reisijana, lisades, millist transporti kasutas ja ka piletid. Puhkeaja ületamine 4.Kui hageja tööaeg lõppes Koidula või Narva jaamas ja kostjal oli võimalik anda hagejale tagasitööd Maardu jaama, siis algas hageja kahe vahetuse vaheline seadusega ettenähtud puhkeaeg. Seda puhkeaega ei saanud hageja kasutada oma elukohas, kuid see ei tähenda, et hageja tööaeg oleks edasi kestnud. Töölepingu seadus ei näe ette, et töötajale tuleb tagada igapäevane puhkeaeg töötaja elukohas. Vastavalt kehtivale seadusele peab tööandja tagama, et töötaja saaks seaduses ettenähtud puhkeaega kasutada puhkamiseks. Vahetuste vahelise puhkeaja kasutamiseks oli kostja korraldanud vedurijuhtidele ööbimise ja puhkamise võimaluse Koidulas ja Narvas spetsiaalsetes brigaadi puhkeruumides, kus oli tagatud kõigi mugavustega puhkamise ja ööbimise võimalus. Ebamõistlik ja tegelikkusele mittevastav on hageja väide, et puhkeaja kasutamisel allus hageja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Jääb arusaamatuks, milles seisnes tööandja juhtimine ja kontroll ajal, mil hageja kasutas pesemisvõimalust, magas, einestas, käis jalutamas, seenel jne. Hageja sai kasutada oma puhkeaega iseseisvalt ja oma äranägemisel. Hagejat teavitati dispetšeri poolt aegsasti vagunite saabumisest ehk puhkeaja lõppemisest, mistõttu hageja ei pidanud viibima kogu aeg depoos vaguneid oodates.

Lähtuvalt lojaalsuse põhimõttest ja arvestades puhkeaja kasutamise piirangut (ei saanud kasutada oma elukohas), oli kostja otsustanud heauskselt maksta vedurijuhtidele sellise puhkeaja kasutamise korral hüvitist 30% töötaja töölepingus kokku lepitud tunnitasust kogu puhkeaja eest. Puhkeaja kestuse näitas ära vedurijuht ise liinilehel (vt liinileht nr 271, TVK tl 79). Palgalipikutel on kajastatud sellise puhkeaja eest hüvitise maksmine terminiga "Puhkeaja ületamine" (TVK tl 73-78 tööaja ja töötasu arvestus). Antud termini all ei ole mõeldud seda, et töötaja töötas puhkeaja asemel, vaid seda, et ta pidi seaduse kohaselt enne järgmist tööaega kasutama ära puhkeaja ehk selle ületama, et asuda jälle tööle. Hüvitist maksti kahe töövahetuse vahele jääva kogu puhkeja eest. Nii puhkeaja ületamine (ära puhkamine), kui ka sõit reisijana ei olnud hageja tööaeg vaid puhkeaeg, mille eest igasuguse tasu maksmine ei ole tööandja kohustus. Kui kostja maksis hagejale ülaltoodud hüvitisi, siis näitab see ainult seda, et kostja hoolitses oma töötajate eest ja püüdis kompenseerida vedurijuhi töö eripärast tingitud piiranguid. Samas, asudes tööle vedurijuhi ametikohale, pidi hageja selliste töö eripärast tingitud piirangutega arvestama, sest vedurijuhtide töökorraldus ei ole selline ainult kostja juures, vaid enamuses raudteeveo ettevõtetes. Töötamine töölepingus kokkulepitud tingimusel, mille kohaselt töö tegemise koht on Eesti Vabariik, on võrreldav Eesti-sisese töölähetusega. Kui Tallinna tööandja saadab töötaja täitma tööülesandeid Tartusse, siis enne tööpäeva algust Tartusse sõidu aeg ei ole töötaja tööaeg. Samuti, kui töötaja jääb Tartusse ööbima, siis ei saa ta kasutada oma igapäevast puhkeaega oma elukohas, kuid seetõttu ei muutu see puhkeaeg veel tööajaks. Hageja töötas kostja juures üle 4 aasta, hageja täitis ise liinilehti, kuhu märkis oma tööaja, puhkeaja, samuti reisijana sõitmise aja ning mis olid aluseks kostja poolt tema töö ja puhkeaja arvestamisel ja töötasu ja hüvitiste maksmisel. Seetõttu oli hageja väga hästi teadlik, mille eest ja millises ulatuses talle makstakse töötasu ja muid hüvitisi. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile saamata töötasu nõudega 27.11.2012. Hageja tööleping kostjaga oli selleks ajaks lõppenud juba 5 kuud tagasi. Hageja ei olnud kogu töötamise ajal ega ka töölepingu lõppemisel esitanud kostjale mingeid saamatajäänud töötasu nõudeid, mis tõendab, et hageja töötasu nõue on otsitud ja alusetu. III Hageja vastuväited kostja vastusele

tööandjale kättesaadav ning on võimalik töötaja tööle rakendada. Eelnimetatu näitab, et hageja oli allutatud kostja kontrollile. Lisaks märgib hageja, et tema kasutada oli puhkeaeg enamjaolt Orava ja Tartu jaama puhkeruumides. Näiteks Orava puhkeruumis pidi hageja ise kütma ahju ja soojendama vett, WC asus majast kaugel eemal. Puudus normaalsele elukeskkonnale vajalik. Hagejale on arusaamatu, miks ta pidi oma puhkeajal ootama dispetšeri teavitust vagunite saabumise kohta ja puhkeaja lõppemise osas kui hageja töötas töögraafiku alusel. Kuid töögraafikuid kostja juures ei eksisteerinud, vähemalt kostja pole vastupidist tõendanud. Kuna kostjal puudusid töögraafikud, siis kogu tööprotsess ongi rajatud sellele, kui uued vagunid saabuvad, annab dispetšer korralduse (tl 74) alustada tööd. IV Tunnistaja XXX ́i ütlused

Võib öelda, et ronge tuleb mõlemas suunas võrdsel arvul. Dispetšer jälgib olukorda, et tasakaalustada töökoormust. Küsimusele, kui piiripunktis vahetuse lõpetamisel algas puhkeaeg ja juhul, kui töötaja ei otsustanud kasutada puhkeaega, vaid otsustas sõita tagasi Tallinna - kas bussis veedetud aeg oli ka puhkeaeg. Vastus: puhkeaeg algab veduri üleandmise ajast sõltumata sellest, kas ta veedab puhkeaja piiripunktis või sõidab bussis (tl 117). Kui vedurijuht tuli tavareisijana Tallinna, siis mindi edasi Maardusse, sest Maardu depoo asub ühistranspordist kaugel ja tavaliselt tulid töötajad tööle isikliku autoga. Maardusse pidid nad sõitma oma auto järgi. Liinilehtede viivitamatu üleandmine ei ole kohustuslik. Ei ole katastroof kui liinileht antakse üle järgmisel päeval. Tähtis on see, et liinilehed saavad üle antud, sest sinna kantakse tundide arv, mis on aluseks töötasu arvestamisel. Töögraafik on ette nähtud, kuid tegelik töö toimub väljakutsete alusel. VI Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 230 tõendamise ja tõendite esitamise kohustus lõige 1 sätestab – kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, lõige 2 sätestab mh - tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 1 tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

TsMS § 5 sätestab põhimõtte menetlus toimub poolte esitatu alusel, sama prg lõige 1 sätestab – hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama prg lõige 2 sätestab – pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab, sama prg lõige 3 sätestab muuhulgas – hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Sama selgitab muuhulgas ka Riigikohus oma 06.02.2008 a lahendis 3-2-1-137-07 punktis 13, et pool peab ise tõendid esitama, mõlemal poolel olid menetluses ka õigusteadmistega isikud esindajateks ja ka kohus selgitas tõendamiskohustust menetluse kestel korduvalt menetlusosalistele. 11.Kohus tuvastas menetluse käigus, et vastavalt töökorraldusele tuli Hagejal kui vedurijuhil vastavalt olukorrale käituda ühel järgmisel viisil:

tagastada AS XXX dispetšerile (t lk 61 p 3.3.1), teatud juhtudel ka veduri juhtimisvõtmed ja vedurijuhi kabiini võtmed (t lk 62 p 3.3.1). Ametijuhendis on sätestatud ka lisaks vedurimeeskonna kohustustele vedurijuhi kohustused mh vedurijuht on kohustatud tagama vedurijuhi liinilehe ja muude arvestusdokumentidesse sisestavate andmete õigsuse (t lk 62 p 3.4.4). Ametijuhendis on sätestatud vedurimeeskondade töötajate vastutus oma kohustuste mittetäitmise või rikkumise eest seadusandlusega kehtestatud korras (t lk 62 p 5). Ametijuhendis on sätestatud ka tööaja korraldus – töö on 12-tunnises vahetuses vastavalt kinnitatud töögraafikule (t lk 62 p 6). Vaidlust pole, et ettevõttes kehtisid ka AS XXX töökorralduse reeglid, mille tähendust ja eesmärki võib samastada seni kehtinud töösisekorra eeskirjadega (t 84, 85-94). 13.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas puhkeaeg, mis jääb veduriga liikumise korral algpunktist sihtpunkti ja tagasi algpunkti (vt eespool variant 1) on vedurijuhi tööaeg ning tuleb seetõttu tasustada 100% ulatuses kokkulepitud töötasuga, samuti kas teekond ühistranspordiga (sõit reisijana, vt eelpool variant 2 ja 3) algpunktist sihtkohta (veduri juurde) või sihtkohast (veduri juurest) algpunkti on vedurijuhi tööaeg ja tuleb tasustada 100% ulatuses kokkulepitud töötasuga.

tulenevad kohustused tulenevad kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning muudest Kostja tegevust reguleerivatest tööandja sisestest dokumentidest (TVK t 17 p 3.8; lk 21 p 3.9). Kuna Kostja korraldas Hageja tööd siis omab Kostja õigust määrata Hagejale ka töökorralduslike muid reegleid, mida ta on teinud kehtestades ettevõttes töökorralduse sisereeglid (t 85-94, edaspidi Reeglid). Kohus leiab, et töölepinguseadus ei keela korraldada tööd selliselt, et tööpäeva või vahetuse algus ja lõpp on erinevates paikkondades ning mis ei ühti alati tööandja asukohaga või töötaja elukohaga. Transpordi valdkonnas (auto-, vee-, õhu-, raudteetransport) on tavaline, et transpordivahendi juhtimisega seotud ametikohal töötajatele ei võimaldata tööiseloomust lähtuvalt alati alustada või lõpetada oma vahetust paikkonnast kust see algas või lõppes vahetuse alguses ega töötaja elukohas. Seega tuleb töötajal vastavalt töökorraldusele liikuda oma elukohast eemal või tööandja asukohast eemal (TsMS § 231 lg1). Hageja töötas vedurijuhi ametikohal selles ettevõttes alates märtsist 2008 aastast kuni maini 2012 aastani (TVK t 45) seega üle 4 (nelja) kalendriaasta. Kohtule pole esitatud tõendeid, et vedurijuhi töökorraldust oleks sel perioodil oluliselt muudetud. Seega on Hageja sellise töökorraldusega olnud nõus pikema aja jooksul. Kohus hinnanud tõendeid (tööleping, ametijuhend, tunnistajate ütlused) ja analüüsinud Reegleid (TVK 16-24; t 59-63, 85-94) teeb järelduse, et vedurijuhi töökohustused on seotud veduri otsese ekspluateerimisega (seotud liikumisega, sõiduks ettevalmistusega, tehnilise seisundi kontrolliga, teatud sõidudokumentide täitmisega, alluvate järelevalvega). Kohus analüüsinud Kostja juures kehtinud Töökorralduse reegleid (t 85-94) leiab, et tegemist on tööandja ühepoolse töökorraldusliku käitumisreeglistikuga ja juhistega ettevõtte sisese töökorralduse reguleerimiseks. Reeglistik pole töölepingu ega ametijuhendi lahutamatu osa ega sisaldada töötajale otseseid töökohustusi, mille täitmise eest tuleb tasuda töötasu. Kohus leiab, et nimetatud Reeglistik kehtestab töötajatele käitumisreeglid ja ettevõtte töökorralduslikud kohustused ettevõttes, kuid neid ei saa käsitleda töötaja otseste töökohustustena, mida saab ja tuleb täita ainult tööajal ja mille eest on tööandja kohustatud maksma töötasu. Nimetatud reeglitega on kehtestatud ettevõtte kõigile töötajatele ettevõtte tegevusega seotud ühtsed käitumisreegleid. Tööleping on töötaja ja tööandja individuaalne kokkulepe, samas Töökorralduse reegleid läbi ei räägitud töösuhte poolte vahel ja seda dokumenti ei saa lugeda kokkuleppeks, millest tuleneksid Hageja otsesed töökohustused. Kohus tuvastas tunnistaja ütluste kaudu, et Töökorralduse reeglistiku pole mõistetud kunagi kui osa töölepingust ega kedagi ei ole karistatud seal fikseeritud kohustuste rikkumise eest reeglite mittejärgmise korral (vt protokoll). Liinilehe, veduri võtmete ja reversiivse käepideme (juhtimiskang) tööandjale tagastamine

kantud andmete alusel toimus töötasu ja hüvitiste arvestus, mis olid palgapäeval väljamaksete aluseks. Kohus tuvastas tunnistajate ütlustega (vt protokoll), et veduri võtmete ja muu vara tagastamine olenes, millist eelpool nimetatud kolmest töökorralduse variandist kasutati. Tunnistaja ütlustega kohus tuvastas, veduri võtmed ja juhtkäepide jäävad ja liiguvad koos veduriga, seega kui vedur anti üle (jäeti) sihtpunktis Narvas, Koidulas või Oraval siis jäid ka veduriga võtmed ja juhtkäepide sinna ja vedurijuhi töö lõppedes tööandja esindajale neid üle anda ei tulnud, sest vedurijuhi vahetumise korral või hooldemeeskonnal olid need tööks vajalikud. Kohus leiab, et kuna tööandja polnud töölepingus ega ametijuhendis kokku leppinud liinilehtede tööandjale esitamise täpset korda (viisi ega aega) siis ei saa liinilehe, võtmete ja juhtkäepideme tööandjale toimetamise kaudu tuvastada/piiritleda tööaega või lugeda osaks tööajast ja töötasuga tasustatavaks töökohustuseks. Kohus leiab, et kuna tööandja pole sätestanud liinilehe üleandmiseks viisi ega tähtaega siis puudub selle kohutuse täitmisel tööandjaga alluvusvahekord, tööandja pole andnud töötajale juhiseid ega korraldusi, milliseks tähtajaks ja mil viisil liinilehed tööandja esindajale tuli esitada, sellega on tööandja jätnud töötajale täieliku iseseisvuse. Töötaja iseseisvust (ehk Kostjapoolset huvi puudumist, passiivsust) iseloomustab tööandjapoolne määratlematus liinilehe edastamise viisi ja aja kohta, mis võimaldab hinnata töötaja alluvuse määra selle kohustuse täitmise osas. Kohtu järeldust kinnitab tööandja vedurijuhi ametijuhendi punktis 3.3.1. kohustanud mh tagastama kehtestatud korras liinilehe ja punktis 3.4.4. tagama liinilehele sisestavate andmete õigsust (t 61-62), kuid jätnud tagastamise korra kehtestamata. Kohtu hinnangul ei asenda seda sätestamata korda ka punktis 3.3. märgitud sõnastus /Sõidu (vahetuse ) lõpus veduri meeskonna töötajad on kohustatud .../ kuna punkti 3.3.1. eesmärk on täpsustada punktis 3.3. märgitut. Puudub määratlus millise tähtaja jooksul alates sõidu või vahetuse lõppemisest tuleb liinileht esitada ja mil moel, kas isiklikult või ekspediitori kaudu jne. Kohus leiab, et töökohustus peab olema läbiräägitud, selge ja see ei saa tuleneda tavast. Ka tööandja poolt kehtestatud reeglitega (t 85-94) pole kehtestatud täpset korda, mil viisil, ja millise aja jooksul tuleb liinilehed tööandja esindajale esitada, millest võib kohtu hinnangul teha järelduse, et vedurijuht on selle korralduse täitmise aja ja viisi osas täiesti iseseisev – puudub tööandja järelevalve ja korraldus. Reeglite punkti 1.2 tekstist (t 85) võib teha järelduse, et seda tuleb teha mõistliku aja jooksul. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et liinilehe tööandjale üleandmiseks kulunud aega ei saa arvestada tööaja hulka ega tööandjale liinilehe ja muu vara üleandmiseks kulunud aega siduda/määratleda tööajana, kuna vedurijuht/Hageja on selle kohustuse täitmisel iseseisev ja tööandjaga alluvusesuhe puudub. Vormiriietuse tagastamine tööandjale ja teekond reisijana ühistranspordis

piiritleda sarnaselt eelnevaga (liinilehtede, võtmete ja muu vara tagastamise kaudu) Hageja tööaega ega tuvastada tööandja töötasu maksmise kohustust. Kohus leiab, et Hageja/vedurijuhi vormiriietuse kandmine kohustus oli veduri käitlemisel. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Hagejal oli vedurijuhi vormiriietuseta töökohustuste täitmine keelatud, Hagejal oli kohustus tööajal töökohustusi täites kanda vormiriietust, kuid millal ja kus pärast töökohustuste täitmist vedurijuht vabaneb vormiriietusest on iga vedurijuhi iseseisev otsus. Tunnistaja ütlustest ja Kostja esindaja selgitustega tuvastas kohus, et mõni vedurijuht vahetas vormiriided isiklike riiete vastu tööandja ruumides, mõni vedurijuht läks vormiriietes koju. Kohtule pole esitatud tõendit, millest võib teha järelduse, et vedurijuhil oli töökohustus igakordselt vahetuse lõppedes anda tööandja esindajale üle vormiriietus ja selleks toiminguks kulunud aeg on tööaeg. Eelnevat arvestades ei saa kohus nõustuda Hageja seisukohaga, et igakordse vahetuse lõppedes vormiriietuse tööandjale üleandmine tööandja esindajale oli töökohustus ja selleks kulunud aega tuleb lugeda tööaja hulka ning tasustada 100% töötasuga.

makstud lisatasu ei ole käsitletav põhipalgana. Käesoleval juhul tööandja maksis igakuiselt vastavalt vedurijuhi enda poolt esitatud arvestusele juurdemakseid või hüvitist, kuid seda mitte töölepingu alusel, sellist töölepingust tulenevat kokkulepet kohus ei tuvastanud. Samas leiab kohus - et hinnates töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitut, analüüsides Reeglistiku - vedurijuhil liinilehe üleandmine kohustus tööandja esindajale siiski eksisteerib, Kohus peab tuvastama, milline õigussuhe võis pooltel olla esile toodud asjaoluside pinnalt tekkida ja kas need on tõendatud. Kohus leiab, et tõendatud on, et liinilehe tööandja esindajale kätte toimetamisel on vedurijuht selle kohustuse täitmise viisi ja aja osas iseseisev ning nimetatud toiming sarnaneb kõige enam võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioonile (VÕS § 619 jj). VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Erinevalt töölepingust ei määrata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema. Käsundisaaja ei allu käsundi täitmisel käsundiandja töökorraldusele, talle ei määrata üldjuhul kindlaks ka käsundi täitmiseks vajaliku tegevuse aega, kohta ega viisi. Käsundisaaja ei allu käsundiandjale. Käsundisaaja peab vaid käsundi täitma ettenähtud ajaks või kui tähtaega ei määrata siis mõistliku aja jooksul vastavalt kokkulepitud tingimustele. Käsundiandja ei ole huvitatud käsundi täitmise protsessi korralduse sätestamisest, vaid on huvitatud käsundi täitmise tulemustest. Kohus on eelpool analüüsinud ja tuvastanud, millised toimingud on vedurijuhi töökohustused tulenevalt töölepingust ja ametijuhendist (sh liinilehe õige täitmine ja liinilehe esitamine), kuid liinilehe kättetoimetamise tähtaega ja viisi pole ühegi kokkuleppega pooled sätestatud. Kohus tuvastas menetluse käigus, et liinilehe tööandja esindajale kätte toimetamise aja ja viisi osas on vedurijuht täiesti iseseisev, selle kohustuse täitmise osas puudub vedurijuhil kostjaga alluvussuhe. Kohtule pole esitatud tõendeid selle toimingu osas muu kokkuleppe sõlmimist VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 mõttes. Tavast ei saa tekkida töösuhetes töökohustusi ega töötasu maksmise kohustust. Tunnistaja ütlustega (vt protokoll) on tõendatud, et vedurijuht võis ise isiklikult või ekspediitori kaudu edastada liinilehe kostjale, mis kohtu hinnangul vastab VÕS § 622 sätestatule. Tõendatud on, et tööandja hüvitas vedurijuhile ühistranspordi sõidukulud, mida maakohus loeb käsundi täitmise üheks kuluks ning mis vastab käsundisaaja kulude hüvitamine regulatsioonile VÕS § 628 lg 2 alusel. Tasu, mida tööandja maksis vedurijuhile teekonna eest veduri juurest (või veduri juurde) kuni liinilehe üleandmiseni tööandjale vastab VÕS § 628 lg 1regulatsioonile. Kohus tuvastas, et vedurijuht täidab isiklikult liinilehe kohale toimetamisele kulunud tunniarvestust ja märgib selle liinilehele, mille alusel tööandja tasub hiljem hüvist palju on kulunud teekonnale veduri juurest kuni liinilehe üleandmiseni, mis vastab VÕS § 624 lg 2 ja § 628 lg 1 sätestatule. Tasu suurust pole pooled vaidlustanud (VÕS § 627). Kohus hinnanud tõendeid ja analüüsinud eelpool Kostja töökorraldust järeldab, et kuna Hageja ei täida liinilehe kättetoimetamisel töökohustust siis ei ole põhjendatud ka töötasu 100% maksmine ajal mil Hageja viibis teekonnal veduri juurest Kostja juurde.

Puhkeaeg

nõue puhkeajale kulunud aja lugemiseks tööajaks ja nõue maksta puhkeaja eest 100% töötasu põhjendamatu. Menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.