2-14-3639
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2014, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-14-3639
Tsiviilasi
XXXkaebus kohtutäituri XXX13. jaanuari 2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/7563
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
esindajad
XXX) Avaldaja tehinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane (Advokaadibüroo
Ahas
&
Heringson
GLO;
e-post:
[email protected]) Puudutatud isik I: kohtutäitur XXX(e-post: XXX) Puudutatud isik II: XXXOÜ (täitemenetluses sissenõudja; registrikood XXX; asukoht: XXX)
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 25% ulatuses avaldaja XXX kanda ja 75% ulatuses kohtutäituri XXXkanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avalduse kohaselt on kohtutäituri XXX(edaspidi kohtutäitur) menetluses võlgniku XXXsuhtes algatatud täitemenetlus, täiteasja nr 022/2013/7563. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 27.11.2013 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-13-49619 ja XXXOÜ (edaspidi sissenõudja) 28.11.2013 avaldus.
Avaldaja esitas 18.12.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebaja leidis, et võlgnikule kuuluvatele äriühingutele seatud käsutamise keelumärked on tühised ning taotles keelumärgete kustutamist. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur toimetanud võlgnikule kätte seaduses ettenähtud täitmisteadet ega andnud võimalust täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Avaldajale sai algatatud täitemenetlus ja selle käigus esitatud täituri avaldus osaluste arestimiseks teatavaks üllatusena muude tehingute tegemisel notari kaudu. Avaldaja viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 lg-tele 1 ja 4 ning leidis, et kuivõrd võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet ja võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ning see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise, on arestimine tühine. Avaldaja hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid TMS § 64 lg-s 2 toodud aluse arestida võlgniku vara või lasta registrisse kanda keelumärge ka enne täitmisteate saatmist. Lisaks leiab avaldaja, et kuivõrd võlgnetava summa suuruseks koos täitekuludega on 2171,54 eurot ning keelumärge on seatud vastavalt avaldaja osalustele erinevates äriühingutes kokku 3585 euro (s.o 834 € + 1917 € + 834 €) ulatuses, on
2-14-3639 kohtutäitur vastuolus TMS § 53 lg-s 1 sätestatud keeluga arestinud rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks.
Kohtutäitur jättis 13.01.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kuivõrd kohtutäitur algatas täitemenetluse 02.12.2013 ja täitedokument õnnestus kätte toimetada alles 08.01.2014, võis täitmisteate kättetoimetamisel tekkinud oluline viivitus ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Sellest tulenevalt seadis kohtutäitur põhjendatult ja kooskõlas TMS § 64 lg-st 2 tulenevate tingimustega keelumärked võlgnikule kuuluvatele äriühingu osadele 09.12.2013, seega enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäitur leidis, et keelumärke seadmise korral on võlgniku õiguste riive minimaalne ja seega õigustatud. Kohtutäitur leidis ka, et kuivõrd kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul muu vara, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue rahuldada ning arvestades, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile ühtegi dokumenti, millest nähtuks võlgnikule kuuluvate äriühingute tegelik turuväärtus, siis on kohtutäitur sissenõudja huve arvestades õigustatult seadnud võlgnikule kuuluvatele osaühingutele osade käsutamise keelumärke ning võlgniku kaebuses sisalduv viide TMS § 53 lg-st tuleneva keelu rikkumisele ei ole põhjendatud.
Avaldaja jääb kohtutäituri 13.01.2014 otsuse peale 24.01.2014 esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja viitab Riigikohtu 06.04.2010 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 ning leiab, et erandlikeks asjaoludeks võiks olla võlgniku n-ö varjumine täitemenetluse eest, näiteks uude elukohta kolimise ja vara võõrandamise kahtlus. Praegusel juhul asjaolusid, mis sundtäitmise eesmärgi saavutamist võiksid ohustada, ei esine. Täitemenetluses sissenõutav võlgnevus on kõigest 1735,98 eurot, mida nõutakse sisse kolmelt erinevalt isikult, sh toimivalt äriühingult. Seetõttu on igal juhul võimalik see täitemenetluse käigus sisse nõuda. Ka puudub loogiline põhjus, arvestades sissenõutava võlgnevuse suurust, miks peaks hakkama avaldaja võõrandama oma osalusi tegutsevates äriühingutes. Avaldajale kuulub lisaks muud vara – kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärke ka avaldajale kuuluvale kinnisasjale Roosipõõsa tee 17, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Kuivõrd kohtutäitur on lisaks äriühingutele arestinud ka võlgniku kinnisvara, on kohtutäitur arestinud rohkem vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Avaldaja on seisukohal, et täitmisteate kättetoimetamine viibis kohtutäiturist endast tulenevatel põhjustel.
Kohtutäitur jäi 14.02.2014 esitatud seisukohas 13.01.2014 otsuses väljendatud seisukoha juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et kaebuses sisalduvat taotlust käsutamise keelumärgete tühistamiseks ei ole võimalik saavutada, mistõttu on võlgniku vastavasisuline kaebuses sisalduv taotlus asjakohatu. Kohtutäitur selgitab, et kohtutäituri büroo töötaja hoiustas teate täitemenetluse kohta võlgniku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti 13.12.2013 ning üritas hiljem toimetada täitmisteadet kätte ka teistel võimalikel kontaktaadressidel. Kohtutäitur tegi kõik endast oleneva võlgnikule täitmisteate isiklikuks kättetoimetamiseks.
Sissenõudja ei ole avaldaja kaebuse osas kohtule oma seisukohta esitanud.
Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama
paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on avaldaja kaebuse esitanud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
2-14-3639 täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 64 lg 2 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäituri põhjendused TMS § 64 lg 2 rakendamise kohta nähtuvad käesolevas asjas avaldaja kaebuse suhtes 13.01.2014 tehtud otsusest (vt tl 77-79). Nendest lähtudes ei ole kohtutäitur kõnesolevaid diskretsioonipiire kohtu hinnangul järginud. Kohtutäituri poolt 13.01.2014 otsuses esitatud väited TMS § 64 lg 2 kohaldamise eelduste esinemise kohta ei ole kohtu tuvastatud asjaolude põhjal piisavad. Täiteasja materjalidest järelduvalt on kohtutäitur täitemenetlust alustanud 02.12.2013, mil on koostatud ka täitmisteade võlgnikule (vt tl 47-48). Käsutamise keelumärke seadmise avalduse on kohtutäitur saatnud äriregistrile 09.12.2013, seega 7 päeva möödudes täitemenetluse alustamisest. Kohtutäituri poolt 14.02.2014 kohtule esitatud seisukohast ilmneb, et täitur tegi 09.12.2013 alles esimese katse täitmisteadet avaldajale kätte toimetada (see ebaõnnestus). Eelmärgitut arvestades ei saanud kohtutäituril mõistlikult kujuneda 09.12.2013 seisuga veendumust võimaliku viivituse kohta täitmisteate kättetoimetamisel. Täiteasja materjalidest ja täituri 14.02.2014 seisukohast järelduvalt tegelikult küll hiljem tekkis täitmisteate kättetoimetamisel viivitus. Täitmisteade toimetati kätte alles 08.01.2014. Samas on viivituse aluseks olevad asjaolud ilmnenud pärast keelumärke seadmist ning 09.12.2013 seisuga puudus kohtutäituril alus nendele TMS § 64 lg 2 kohaldamisel tugineda. Kohus märgib samuti, et kohtutäituri 13.01.2014 otsusest ei nähtu, milles seisnes oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Täitmisteatest nähtuvalt oli sundtäidetava nõude suuruseks 1735,98 eurot. Seejuures on tegemist solidaarkohustusega (võlaõigusseaduse § 65 lg 2) ning avaldaja on üks kolmest solidaarvõlgnikust.
täiteasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur taotlenud Harju Maakohtu registriosakonnalt avaldaja varale seatud keelumärgete kustutamist (vt tl 87).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.