2-13-32704/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud XXXesitas 19.04.2013.a Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile XXXvastu nõudega tuvastada pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 1, 2 alusel alates 19.03.2013.a ja mõista XXXXXXkasuks välja kolme kuu hüvitis 5790.96 eurot ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest 1930.32 eurot. Töövaidluskomisjon oma 18.06.2013.a otsusega rahuldas XXXavalduse osaliselt, tuvastades XXXja XXXvahel 04.01.2011.a tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 ja 7 alusel seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 19.03.2013.a ja mõistes XXXvälja hüvitise XXXkasuks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatud aja eest 1930.32 eurot ja hüvitise 1.5 kuu keksmine töötasu 2895.48 eurot. XXXesitas 05.07.2013.a kohtule taotluse XXXtöövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja seisukoht ja selgitused Töötaja ja tööandja vahel on 04.01.2011.a sõlmitud tähtajaline tööleping kestvusega kuni 31.08.2012.a või kuni tööandja rektori töölepingu lõppemiseni. Lepingu järgi asus hageja tööle haldus- ja finantsprorektori ametikohale. Lepingut muudeti 01.09.2012.a selliselt, et töölepingu tähtaega pikendati kuni 30.06.2013.a või kuni tööandja rektori töölepingu lõppemiseni. Lepingut muudeti uuesti 06.12.2012.a ja pooled leppisid kokku, et leping lõpeb 31.08.2013. a. või kui tööandja rektori tööleping lõpeb. 21.01.2013.a saadab XXXtööandja rektorile XXXe-kirja, mille lisadeks on mh XXX ja kostja vahel sõlmitav töövõtuleping, ekspertiisihinnang ja samal päeval allkirjastab kostja esindaja XXXtöövõtulepingu. 22.01.2013.a edastab XXX esindaja XXXkostjale allkirjastatud töövõtulepingu ja samal päeval allkirjastavad kostja rektor XXXja kostja ekspert XXX ekspertide hinnangu laeva Runö kohta, mis esitati seoses asjaga nr. 3-13-175 Tallinna Halduskohtule. 12.02.2013.a sai kostja rektor kõne oma silmaarstilt, et rektorile tehakse silmaoperatsioon 14.02.2013.a. 12.02.2013.a kella 9.00 ja 9.30 vahel toimus kohtumine hageja ja kostja rektori vahel. Kostja rektor helistas hageja telefonilt (number 5115106) ekspert XXX(number 5029467) informeerimaks, et rektori palvel tuleb allkirjastada Runö laeva kohta seisukoht ja esitada see tsiviilasja nr 3-13-175 raames Tallinna Halduskohtule. 12.02.2013.a, pärast telefonikõnet allkirjastas XXX dokumendi oma kabinetis nr. 238B. 12.02.2013.a kella 18.00 ajal läks hageja kostja juurde koju, kus kostja rektor allkirjastas käskkirja nr. 5 rektori asendamise kohta seoses rektori haigusega. 12.02.2013. a. saadeti eelpoolnimetatud uus seisukoht seoses laevaga Runö Tallinna Halduskohtule. 13.02.2013.a saatis XXX e-kirja teiste hulgas hagejale, kostja rektorile, XX X päringuga ekspertide hinnangu parandamise kohta. Hageja kutsuti seoses arvamuse koostamisega ja kohtule esitamisega ülekuulamisele Kaitsepolitseiametisse. 25.02.2013.a saatis XXX teatise saamaks informatsiooni ekspertide hinnangu parandamise kohta. 25.02.2013.a vastas hageja XXX le, et vastus on jäetud Kaitsepolitseiametisse. 17.03.2013.a saatis kostja rektor teiste hulgas hagejale ja XXXe-kirja, milles palus seletuskirja hiljemalt 18.03.2013.a 19.03.2013.a väljastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega öeldi leping erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 6 ja 7 alusel alates 19.03.2013.a. Ülesütlemisavalduses heidetakse hagejale ette järgmisi asjaolusid: tellija järelpärimisele vastamata jätmine; ekspertarvamuse muutmine, allkirjastamine ilma volitusi omamata ning selle tellija vastaspoole huvides otse kohtule esitamine. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemiseks puudus alus, mistõttu on ülesütlemine kostja poolt märgitud alustel tühine.

Tööandja märgib oma 05.07.2013.a taotluses hageja on omaalgatuslikult muutnud XXXja XXX 22.01.2013.a ekspertarvamust selliselt, et hageja koostatud dokumendi järeldus on vastupidine 22.01.2013.a ekspertarvamusele; Hageja allkirjastas arvamuse, viidates justkui ta tegutseks rektori ülesannetes, kuid hageja määrati rektorit asendama 13.02.2013.a; Hageja edastas arvamuse otse Tallinna Halduskohtule ilma tellija nõusolekuta ja teavitamiseta; Hageja jättis XXX korduvatele pärimistele vastamata. Seega sisuliselt heidab kostja hagejale ette asjaolu, et hageja on kahjustanud kostja ja XXX vahelist usaldust ning hageja lõi võimaluse kostjale kahju tekkeks. Hageja kostjaga ei nõustu. Töötaja leiab, et tööandja ülesütlemisavaldus on tühine alljärgnevatel põhjustel. Ekspertide hinnang oli arvatavasti koostatud XXX enda poolt, mitte XXXja XXX poolt. XXX esindaja saatis 21.01.2013.a kell 00.32 kostja rektorile e-kirja, mille manuses oli mh ekspertiisihinnang. Seega on alus arvata, et sisuliselt allkirjastasid kostjaga seotud isikud XXX enda poolt koostatud eksperthinnangu, mitte ei koostanud seda ise. Eksperthinnangu sisu oli XXX jaoks olulise tähtsusega, kuivõrd XXX kontserni kuuluv XXX AS oli vaidlustanud Veeteede Ameti poolt läbiviidud riigihanke “Jääklassiga parvlaeva soetamine”, sest muuhulgas leidis, et edukaks pakkujaks tunnistatud XXXAS-i poolt ehitatud laev Runö ei ole käsitletav parvlaevana. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis XXX kaebuse rahuldamata, sest leidis, et võitja poolt ehitatud laev Runö on käsitletav parvlaevana. XXX AS pöördus edasi Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-13-175) ning oma väidete tõendamiseks esitati kohtule kostja esindajate poolt allkirjastatud ekspertide hinnang, mille järgi Runö näol ei ole tegemist parvlaevaga. Arvatavasti tegelikkuses allkirjastasid kostja esindajad juba ettekoostatud eksperthinnangu, mis kinnitaks XXX AS seisukohti. Nimetatut kinnitab asjaolu, et XXX esindaja edastas 21.01.2013.a kostjale ekirja, mille manuses oli dokument pealkirjaga “Eksperthinnang”. Samuti on ebatõenäoline, et nii mahukas dokument (4,5 lk) koostati ühe päevaga, sest töövõtulepingu p 4.1. kohaselt sõlmiti töövõtuleping 22.01.2013.a (mitte 18.02.2013. a., nagu ekslikult märgib kostja tl 4 p-s 2.1.3) ja töö pidi samuti valmis olema 22.01.2013.a. Teiseks ei muutnud hageja ekspertide hinnangus märgitud järeldust omavoliliselt, vaid allkirjastas 12.02.2013.a kostja esindaja palvel seoses ekspertarvamusega seisukoha, et Runö näol on siiski tegemist parvlaevaga. Samuti allkirjastas kostja rektor samal kuupäeval käskkirja hagejale volituste andmiseks. Arvamus allkirjastati ning edastati kohtule kostja rektoriga kooskõlastatult ja tema palvel. Eeldatavasti palus kostja järeldusi muuta põhjusel, et Veeteede Amet, kelle vastu pöördus XXX kontserni kuuluv ettevõte kohtusse, ja kostja on mõlemad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Selleks, et riigiasutused ei esitaks üksteisele vastukäivaid seisukohti, tuli 22.01.2013.a kohtule esitatud ekspertide hinnang viia kooskõlla Veeteede Ameti seisukohaga, et Runö näol on tegemist parvlaevaga. Tulenevalt eeltoodust andis kostja hagejale korralduse esitada kohtule seisukoht, et Runö näol on tegemist parvlaevaga. Seega allkirjastati seisukoht tööandja palvel ja nõusolekul. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja esitanud kohtule seisukohta, et arvamuses märgitu on ebaõige ning esitatud volitusi omamata isiku poolt. Juhul, kui tööandja ei oleks andnud korraldust arvamuse koostamiseks ning otse kohtule esitamiseks, oleks kostja ilmselgelt viivitamatult vastavatest asjaoludest informeerinud. Hageja ei olnud teadlikki kostja ja XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu konkreetsetest tingimustest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik kostja ja XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu konkreetsest tingimustest. Tööandja korralduste täitmist ei saa lugeda töökohustuste rikkumiseks. Lisaks hageja poolt 12.02.2013.a kohtule esitatud arvamus on oma sisult õige ja objektiivne. Nimetatud asjaolu kinnitavad Riigihangete Vaidlustuskomisjoni otsus (lisa 4) ning Tallinna Halduskohtu otsus (lisa 5), millega jäeti XXX kontserni kuuluva ettevõtte kaebused rahuldamata ja leiti, et Runö täidab ka parvlaeva funktsioone. Samuti kinnitas XXX, kes allkirjastas arvamuse töövaidluskomisjoni istungil, et sai aru, et Runö näol on tegemist siiski parvlaevaga. Seega ei olnud hageja ja XXX poolt kohtule esitatud arvamus sisuliselt ebaõige. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja ja XXX poolt allkirjastatud arvamus on oma sisult ebaõige, vaid kostja heidab hagejale ette, et “Sellise teoga läks XXXoluliselt vastuollu tellijaga

sõlmitud lepinguga ja kahjustas tellija positsiooni käimasolevas kohtuvaidluses.”. Seega kostja seisukoha järgi ei ole oluline, kas XXXpoolt kohtule esitatav seisukoht on oma sisult objektiivne ja õige, vaid oluline on see, et koostatav dokument lähtub XXX huvidest. Hageja sellise seisukohaga ei saa nõustuda ning leiab, et tellija huvisid ei saa eelistada objektiivsele ja sisult õigele arvamusele. Puudub igasugune mõistlik põhjendus selgitamaks, miks oleks hageja pidanud tegema vabatahtlikult lisatööd ja allkirjastama enda initsiatiivil seisukoha, kuigi tööandja oli XXX juba tasu saanud ning hageja ei oleks täiendava töö eest lisatasu saanud. Seega pidi vastav korraldus ekspertide arvamuses toodud järelduse muutmiseks ja arvamuse esitamiseks tulema tööandjalt, mitte hagejalt endalt. Kostja ei ole esitanud mõistlikku selgitust, miks pidi hageja omal initsiatiivil tegema lisatööd ja muutma ekspertide arvamust. Nii 22.01.2013.a kui ka hageja poolt allkirjastatud arvamuse allkirjastas ekspert XXX. Ilmselge on asjaolu, et kolmas isik ei oleks arvamust allkirjastanud, kui vastav korraldus ei oleks tulnud otse tööandjalt. Rektor määras hageja rektori ülesannete täitmiseks, vaatamata väidetavatele rikkumistele. Juhul, kui kostja oleks hageja käitumist pidanud töökohustuste rikkumiseks, ei oleks hagejale volitusi antud või volitused oleksid tühistatud. Tulenevalt eeltoodust on kostja etteheited hagejale seotud asjaoluga, et hageja ei ole XXX ga kooskõlastanud kohtule esitatud arvamust. Töövõtulepingust ei tulene, et arvamus peab olema kooskõlastatud XXX . Töövõtulepingu järgi on lepingu objektiks kiirlaeva Runö vastavuse hindamine teatud tingimustele ning töö kasutamine tõendina kohtumenetluses. Sisuliselt telliti XXX ekspertarvamus kohtumenetluses tõendina esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 sätestab, et ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. Seega on eksperdi kohustuseks koostada arvamus, mis on oma sisult õige ja objektiivne. Hageja leiab, et ei saa õigeks pidada olukorda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus väljastab enda nimel kohtumenetluses tõendina kasutamiseks hinnangu, mis seab esikohale tellija huvid, mitte ekspertiisi sisu õigsuse. Kostja leiab, et hageja ei ole XXX e-kirjadele õigeaegselt vastanud. Hageja on seisukohal, et ei ole XXX’d järjekindlalt eiranud, mistõttu on tööandja väide alusetu. Nimelt väljastas XXX 13.02.2013.a e-kirja, milles palus vastuseid ekspertarvamuse kohta esimesel võimalusel. Seega ei olnud määratud vastamise tähtaega. Kohustuse rikkumise tuvastamiseks peab töötajale olema selge, millised kohustused tal lasuvad. Töökohustused fikseeritakse töölepingus või muudes asutusesisestes dokumentides, millega on töötajal olnud võimalik tutvuda. Ühestki tööandja poolt kehtestatud dokumendist ei tulene konkreetset tähtaega, millal on töötajal kohustus e-kirjadele vastata. Kuivõrd töölepingust või muust dokumendist ei tulene töötajale kohustust vastata ekirjadele teatud konkreetse tähtaja jooksul, siis ei saa antud juhul väita, et töötaja on töökohustusi rikkunud. Hageja esitas omapoolsed vastused 18.02.2013.a, millest informeeris ka XXX’d. Seega oli XXX le vastus esitatud ja ei saa nõustuda tööandja väitega, et töötaja on töökohustusi rikkunud asjaoluga, et on tellijat eiranud. XXX saatis vastavad päringud nii hageja kui ka kostja teiste töötajate e postile, sh XXXle. XXX ei ole hagejale teadaolevalt XXX kordagi seisukohta esitanud, kuid töötab kostja juures siiani. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et hageja ei ole rikkunud omapoolseid töökohustusi. Seega puudus tööandjal alus lugeda hagejapoolseks rikkumiseks, et hageja on eiranud XXX e-kirju. Isegi, kui hageja oleks jätnud XXX e-kirjale tähtaegselt vastamata, ei saa nimetatud asjaolu käsitleda nii ränga rikkumisena, mis tooks kaasa töölepingu ülesütlemist. Hagejale ei ole tehtud ühtegi hoiatust väidetavate rikkumiste eest. Hageja ei ole põhjustanud XXX usaldamatust kostja vastu. Hageja ei ole loonud kahju tekkimise ohtu. Kostja viitab, et hageja tegevuse tõttu võib XXX esitada kostja vastu kahjunõude. Hageja on seisukohal, et olukorda, kus töötaja edastab tööandja palvel kohtule informatsiooni ekspertide hinnangu puuduste, sh ebaõige järelduse kohta, ei saa lugeda, et kostjale on loodud kahju tekkimise oht. Tallinna Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus

oleks arvestanud arvamust, veel vähem teinud nimetatule tuginedes negatiivse otsuse. Tulenevalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et hageja on loonud kostjale kahju tekkimise ohtu. Ülesütlemisavalduse esitamisel on tööandja poolt eiratud TLS § 88 lg 4, milline sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Väidetavalt rikkus hageja oma kohustusi 12.02.2013.a, kuid töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud 19.03.2013.a, s.o üle kuu aja pärast seda, kui töötaja väidetavalt oma kohustusi rikkus. Tööandja ei teinud hagejale hoiatust ega viidanud, et hageja käitumise näol oleks tegemist rikkumisega. Juhul, kui tegemist oleks olnud rikkumisega, oleks kostja hagejale viivitamatult teinud hoiatuse või töölepingu ülesütlemise. Kostja enda käitumine – tegevusetus – viitab sellele, et hageja poolt allkirjastatud arvamus oli kooskõlastatud tööandjaga. Tööandja oli kogu aeg (alates 13.02.2013.a.) teadlik XXX saabunud ekirjadest, kuid ei juhtinud kordagi tähelepanu asjaolule, et hageja on väidetavalt omapoolseid kohustusi rikkunud.. Hageja on arvamusel, et töölepingu ülesütlemise aluse puudumist kinnitab mh asjaolu, et XXX, kellele võiks samuti ette heita kostja poolt väljatoodud väidetavaid rikkumisi, töötab kostja juures siiani. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Hageja nõue kostja vastu on tuvastada pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 1, 2 alusel alates 19.03.2013.a ja mõista XXXXXXkasuks välja kolme kuu hüvitis 5790,96 eurot ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest 1930.32 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus hageja oma töökohustusi. XXXtööleping on üles öeldud kooskõlas seadusega ning hüvitised ei kuulu väljamõistmisele. XXXon olulisel määral rikkunud oma lojaalsuskohustust tööandja ees ja kahjustanud tööandja usaldusväärsust viimase lepingupartnerite ees ja on loonud ohu tööandjale kahju tekkimiseks kolmanda isiku kahjunõude läbi. Taolises olukorras ei ole töösuhte jätkamine mõistlikult võimalik ja töölepingu ülesütlemine on olnud põhjendatud. XXXtöölepingu tööandjapoolse ülesütlemise aluseks oli mitu omavahel seotud rikkumist: Rektor XXXja laevandusteaduskonna dekaani kt XXX poolt koostatud 22.jaanuari 2013.a ekspertide hinnangu muutmiseks 12.veebruaril 2013.a uue ekspertarvamuse koostamine, millega muudeti XXXja XXX ekspertide hinnangu järeldus vastupidiseks. Seejuures jättis XXXmulje tegutsemisest rektor XXXnimel, kes aga ei olnud andnud korraldust enda eksperthinnangu muutmiseks; XXXpoolt 12.veebruaril 2013.a ekspertarvamuse muutmine viitega tegutsemisele rektori ülesannetes ehk XXXesindajana, samas kui ta oli määratud rektorit asendama alles alates 13.veebruarist 2013.a; XXXja XXX eksperthinnangu, mille nad olid esitanud XXXkliendile/tellijale XXXAS kohtumenetluse käigus kasutamiseks, muudatuse edastamine ilma tellija nõusoleku ja teavitamiseta otse Tallinna Halduskohtule; tellija XXXAS-i korduvatele pöördumistele vastamata jätmine perioodil 13.veebruar 2013.a kuni töölepingu ülesütlemiseni 19.märtsil 2013.a. Taolised rikkumised kogumis kujutavad endast töösuhte poolte vahelise lojaalsuskohustuse tõsist eiramist ja seega töölepingu olulist rikkumist. XXXja XXXAS-i vahel oli 18.jaanuaril 2013.a sõlmitud töövõtuleping nr 5.2-17/3, mille kohaselt XXXkohustus viima läbi kiirlaeva Runö hindamise laevale väljastatud sertifikaatidele, õigusaktidele ja volitatud klassiühingu reeglitele vastavalt tellija poolt etteantud küsimustele XXX esindajateks ja lepingu täitjateks olid lepingu punkti 5.3 kohaselt rektor XXXja laevandusteaduskonna dekaani kohusetäitja XXX. Töö teostamise tähtajaks lepiti punktis 4.1 kokku 22. jaanuar 2013.a. XXXja XXX tegid lepingu täitmiseks nõutavad toimingud ja esitasid 22. jaanuaril 2013.a XXXAS-ile ekspertide hinnangu. Sellega sai leping XXXAS-iga täidetud ja puudus vajadus mingiteks täiendavateks toiminguteks. 12.veebruaril 2013.a koostas hageja XXXomaalgatuslikult kirja nr 5-12/71 pealkirjaga

„Ekspertarvamusest“. Nimetatud kirjas teatati, et peale ekspertarvamuse koostamist on XXXsaanud tutvuda täiendavate dokumentidega ja on saanud täiendavat infot, mistõttu eksperthinnangu lõppjäreldus muudetakse vastupidiseks. See uus ekspertarvamus vormistati XXXblanketil ja hageja märkis enda rolliks: „ XXX. haldus- ja finantsprorektor rektori ülesannetes“. Seega vormistati ekspertarvamus lepingujärgse töö teostaja XXXnimel ja luues muljet, et hageja tegutseb esialgse ekspertide hinnangu koostanud rektor XXXülesandel. XXXon töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et tema ei andnud hagejale korraldust 22. jaanuari 2013.a ekspertide hinnangu muutmiseks. XXXei ole esitanud ühtegi tõendit taolise korralduse olemasolu kohta. Ka töövaidluskomisjoni istungil ülekuulatud tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et talle andis korralduse muudetud ekspertavamus allkirjastada hageja, mitte Heiki Lindpere. Seega rikkus XXXvarasema ekspertide hinnangu muutmisega XXXnimel ja väidetavalt rektori ülesandel, kuid omaalgatuslikult ja rektoriga kooskõlastamata, olulisel määral oma lojaalsuskohustust tööandja ees. XXXolulist lepingurikkumist ei kõrvalda ega vähenda see, et ekspertarvamuse on lisaks talle allkirjastanud ka laevandusteaduskonna dekaani kt XXX. XXX on tunnistajana töövaidluskomisjoni istungil selgitanud, et arvamuse koostamisel oli tema rolliks anda hinnang tehnilistes küsimustes ja XXXosaks hinnata õiguslikke küsimusi. XXXpoolt 12. veebruaril 2013.a koostatud muudetud ekspertarvamus puudutas ainult õiguslikke küsimusi, mille hindamiseks XXXl eriteadmised puuduvad. Seega allkirjastas ta ekspertarvamuse üksnes lähtuvalt XXXAS-iga sõlmitud lepingu punktist 5.3, mille kohaselt ta oli lepingu kaastäitja. XXXvormistas ja allkirjastas kirja nr 5-12/71 pealkirjaga „Ekspertarvamusest“ ehk ekspertarvamuse muudatuse kahel korral: 12. ja 13. veebruaril 2013.a. Rektor XXX12. veebruari 2013.a käskkirjaga nr 5 määrati XXXrektori ülesannete täitjaks perioodil alates 13.veebruarist kuni 28.veebruarini 2013.a. Rektori ülesannete täitjaks määramine ei andnud XXXile õigust astuda XXXAS-iga sõlmitud töövõtulepingu täitjate ringi. Lisaks aga ei olnud XXXil 12.veebruaril 2013.a aga üldse volitusi kostja esindamiseks ega rektori ülesannete täitmiseks. Kooskõlas XXXpõhimääruse § 7 punktiga 1 esindab akadeemiat rektor. Seega tegutses XXX(ilmselt teadlikult, kuna rektori käskkiri oli talle kättesaadavaks tehtud) ilma esindusõiguseta, jättes samas kõrvalistele isikutele mulje, nagu tal oleks õigus allkirjastada kostja ja selle rektori nimel dokumente. Teadlikult ilma volituseta oma tööandja esindamisega rikkus XXXtõsiselt töösuhtest tulenevat lojaalsuskohustust. Vastavalt XXX sõlmitud töövõtulepingu punktile 2.4 tuli XXXpoolt koostatav eksperthinnang edastada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna tellijale. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli tellijal õigus (kuid mitte kohustus) kasutada seda tõendina kohtumenetluses või muus õigusvaidluses. On tavapärane, et kohtumenetluse osaline võib valida, milliste tõenditega oma positsiooni toetada. XXX, muutes eksperthinnangu lõppjärelduse vastupidiseks, edastas ekspertarvamuse muudatuse otse Tallinna Halduskohtule. Selleks ei olnud teda volitanud tellija XXXAS ega ka kostja. Sellise teoga läks XXXoluliselt vastuollu tellijaga sõlmitud lepinguga ja kahjustas tellija positsiooni käimasolevas kohtuvaidluses. Nimetatust tulenevalt viitas XXXoma 25. veebruari 2013.a kirjas kostjale ka kahjunõude võimalikule esitamisele. XXXtegu kahjustas XXXja tema koostööpartneri vahelist usaldust, mis nähtub ka XXX korduvatest teravatoonilistest pöördumistest XXXja lõpuks ka rektor XXXpoole. Kostja märgib, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10) piisab usalduse kaotuse alusena sellest, kui töötaja on loonud kolmandas isikus usaldamatuse tekkimise võimaluse. Seega ei pea tööandja tõendama ega saa töölepingu ülesütlemise aluseks olla ainult see, et kliendi või koostööpartneri usaldus on kadunud lõplikult. Vastavalt töölepingu seaduse selgitustele on tööandja maine kahjustamine ja klientides tööandja suhtes usaldamatuse tekitamine töötaja lojaalsuskohustuse rikkumine.

Samuti lõi XXXtegu võimaluse kahju tekkeks XXX, kuna lepingupartner XXXAS oli teo tõttu kannatanud kahju ja ähvardas selle sissenõudmisega. XXXAS-i võimaliku kahjunõude aegumiseni kulub veel aastaid. Seega on XXXloonud olukorra, kus XXX võib kahju tekkida ja selle tekkimine või mittetekkimine ei sõltu enam XXXega XXX.. XXXpöördus korduvalt selgituste saamiseks XXXpoole. Nende pöördumiste adressaat oli esmalt XXX, kes sellal täitis ühtlasi rektori kohustusi. Esimese päringu saatis XXXjuba 13.veebruari 2013.a õhtul, viidates tema tellitud eksperthinnangu muudatuse otse kohtule saatmise ebakorrektsusele ja küsides infot selle kohta, millised asjaolud ja uus teave on toonud kaasa eksperthinnangu lõppjärelduse vastupidiseks muutmise. XXXsellele päringule ei vastanud. 25.veebruaril 2013.a pöördus XXXAS teistkordselt ja juba väga teravas toonis XXXrektori ülesandeid täitva XXXpoole, nõudes viivitamatut vastamist eelnevale päringule. XXXvastas tellija kirjale arusaamatu viitega vastuse jätmisele KAPO-sse ega selgitanud, millised asjaolud põhjustasid tema poolt XXXja XXX eksperthinnangu muutmise ja selle otse kohtule esitamise. Seetõttu pöördus XXXAS 13.märtsil 2013.a väga teravatoonilise kirjaga XXXrektori XXXpoole, nõudes viivitamatult selgitusi ja viidates, et XXX(keda esindas XXX) tegutsemine eksperthinnangu muutmisel on olnud täiesti vastuvõetamatu. Alles haiguslehelt ja sellele järgnevalt puhkusel naasnud rektor XXXasus olukorda lahendama, uurima juhtunud tagamaid ja vabandama tellija ees. Hageja XXXei vastanud XXX pöördumistele kuni oma töösuhte lõppemiseni (ega muidugi ka mitte pärast seda). Hageja tõsised rikkumised andsid XXX õiguse tööleping erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel üles öelda. Kostja hinnangul on tööandja maine kahjustamine ja kolmandates isikutes usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu, samuti tööandja lepingupartneritele kahju tekitamine sedavõrd tõsised rikkumised, et tööandja ei saa mõistlikult enam oma töötajat usaldada ja töösuhte jätkamine pole võimalik. Ühtlasi on TLS § 15 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustus töötaja kõige olulisem ja baasilisem kohustus tööandja ees ning selle ulatuslik rikkumine võib kaasa tuua tööandja usaldamatuse töötaja suhtes. Töösuhtes on pooltevahelisel usaldusel eriline tähtsus. Töölepingut oluliselt rikkunud töötaja huvi töösuhte jätkamiseks ei kaalu sel juhul üles tööandja huvi kaitsta end kahju eest. Seega on XXXvalinud kohase õiguskaitsevahendi – töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 6 ja 7 alusel. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et ülesütlemine ei ole kehtiv, taotleb XXXalternatiivselt XXX väljamõistetava hüvitise olulist vähendamist.

toimik tl 41-42). Hageja töölepingu üleütlemise aluseks olevad TLS § 88 lg 1 punktid 6 ja 7 sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kostja arvates põhjustas hageja oma käitumisega kolmanda isiku, kostja kliendi XXX , usaldamatuse kostja vastu. Samuti lõi hageja kostjale kahju tekitamise ohu, kuna XXX l on võimalik esitada XXXvastu kahju hüvitamise nõue. XXXeksperdid XXX ja XXX koostasid 22.01.2013.a vastavalt XXX ga 18.01.2013.a sõlmitud töövõtulepingule XXX tellimusel eksperthinnangu parvlaeva Runö kohta (TVK toimik lk 24-28). XXXhaldus- ja finantsprorektori ülesannetest ja laevandusosakonna dekaan XXX on 12.02.2013.a koostanud Tallinna Halduskohtule kirja peakirjaga „Ekspertarvamusest“, milles teatavad, et soovivad osasid ekspertarvamuses esitatud seisukohti muuta. Eksperdiarvamuses esitatud seisukoha muutmisena on XXXja XXX jõudnud järeldusele, et Runö ei ole ehituslikult parvlaev (TVK toimik lk 30). Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXXomaalgatuslikult muutis ekspertarvamuse lõppjäreldust või tegi seda rektori korraldusel. XXXväitel sai ta korralduse ekspertarvamuse muutmiseks rektorilt. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi selles, et ekspertarvamuse tehnilise poole tegi tema ja juriidilise rektor Heiki Lindpere; informatsiooni esialgse arvamuse muutmise kohta sai tunnistaja Heiki Lindperelt, Lindpere arvates tuli muuta juriidilist poolt; 12.02. kutsus tunnistajat XXXja ütles, et tuleb allkirjastada ekspertarvamuse muutmine; arvamuse tehnilist osa, mille tunnistaja tegi, ei olnud võimalik muuta. Tunnistaja Malle Rattasepp andis kohtuistungil ütlusi selles, et töötas rektori abina, töötas rektori kõrvalruumis ja kabinetiuks oli pidevalt lahti; dokumendi (tunnistajale näidati kohtuistungil ekspertarvamuse muutmist) andis talle XXX; rektor andis korraldusi hommikul, XXXsai tööülesanded, vestlusest käis läbi XXX nimi; XXXlahkus dokumentidega rektori kabinetist ja läks maja peale; XXXütles tunnistajale, et dokument tuleb välja saata, XXXütles seda, sest rektor oli läinud. Tunnistajate XXX ja Malle Rattasepa ütlustest ilmneb seega, et korralduse ekspertarvamuse muutmiseks andis Aivo Linnule rektor Heiki Lindpere. XXXja XXX allkirjastasid dokumendi ning XXXandis Malle Rattasepale korralduse dokument välja saata. Muudest kogutud tõenditest ilmneb, et ekspertarvamuse muutmine allkirjastati 12.02.2013.a ning XXXsaatis dokumendi välja 13.02.2013.a hommikul. Eeltooduga on tõendatud, et XXXei muutnud omaalgatuslikult eelnevat eksperthinnangut, vaid tegi seda rektori korraldusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXXsaatis omaalgatuslikult ekspertarvamuse kohtule või tegi seda rektori korraldusel. XXXrektori XXX12.02.2013.a käskkirjaga määrati seoses rektori haigestumisega haldus- ja finantsprorektor XXXrektori ülesannete täitjaks alates 13.02.2013.a (TVK toimik lk 29). Kostja väitel allkirjastas hageja oma volitusi ületades rektorina ekspertarvamuse muudatuse juba 12.02.2013.a s.o ajal, kui tal veel polnud rektori volitusi. Tunnistaja Malle Rattasepa kohtuistungil antud ütlustes ilmneb, et ta saatis dokumendi (vist) välja järgmisel päeval. Kuna muudetud arvamusest nähtub, et hageja allkirjastas selle isikuna rektori ülesannetes 12.02.2013.a, siis pidi dokumendi kohtule esitamise päeva olema „järgmine päev“ ehk 13.02.2013.a. Sama ilmneb ka XXXdokumendiregistrist (TVK toimik lk 31), kust nähtuvalt on 13.02.2013.a saadetud XXX dokument Tallinna Halduskohtule ning XXX14.02.2013.a e-kirjast Tallinna Halduskohtule, kus mainitakse eelmisel päeval saadetud dokumenti (TVK toimik lk 34). Kohtu hinnangul ei ole dokumendi 12.02.2013.a rektorina allkirjastamine hageja-poolne rikkumine põhjusel, et hageja juba omades rektori volitusi 13.02.2013.a, kiitis enda poolt eelmisel päeva tehtud toimingu heaks. Samuti on dokument kohtule rektori nimel esitatud Aivo Linnu poolt 13.02.2013.a, kui Aivo

Linnule oli juba rektori volitus. Hageja arvates toimis ta õiguspäraselt, edastades arvamuse otse Tallinna Halduskohtule, mitte aga kostja kliendile XXX , kes oli ekspertarvamuse tellinud. Kohtu arvates käitus hageja ekspertarvamuse otse kohtule esitades mõtlematult. Hageja väidab, et ta ei teadud XXXja XXX vahelise töövõtulepingu, millega telliti ekspertarvamuse koostamine, tingimusi. XXX ja XXXvahel 18.01.2013.a sõlmitud töövõtulepingu punkt 2.4 sätestab, et töö esitatakse tellijale ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt allkirjastatuna (TVK toimik lk 21-22). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli töövõtulepingu sisust teadlik. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja oli teadlik asjaolust, et eksperthinnang on koostatud XXX tellimusel. Kohtu seisukoht on, et hoolimata sellest, et hageja ei olnud teadlik töövõtulepingu sisust, ei võinud ta ekspertarvamuse muutmist otse kohtule esitada. Tehtud töö, käesoleval juhul eksperthinnangu, kliendile, mitte aga kolmandale isikule, esitamine on elementaarne ning nimetatu ei vaja ka eraldi regulatsiooni töövõtulepingus. Iga mõistlik inimene tsiviilkäibes saab aru, et tehtud töö omandab tellija. Mitte millegagi ei ole põhjendatud ega õigustatud ekspertarvamuse muutmise otse kohtule esitamine. XXXtäitis ekspertarvamust 13.02.2013.a kohtule saates rektori ülesandeid. Seega ei saanud tema jaoks õiguslikku tähendust omada rektor XXX12.02.2013.a. korraldused ka juhul, kui XXXoleks sellise korralduse andnud. XXXomas ise 13.02.2013.a XXXrektori volitust ja pidi seega ka tegutsema nagu rektor s.o akadeemia klienti säästvalt. Kostja klient, XXXeeldas põhjendatult, et ekspertarvamus ja selle muutmine, esitatakse eelkõige temale. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei vastanud piisavalt kiiresti XXX järelpärimisele. XXXon esitanud XXXile järelpärimine seoses muudetud ekspertarvamusega 13.02.2013.a, paludes vastata esimesel võimalusel (TVK toimik tl 35-36). 25.02.2013.a on XXXsaatnud XXXile korduva päringu, mainides, et eelmisest päringust on möödas enam kui nädal (TVK toimik tl 37). 25.02.2013.a on XXXXXX le e-kirjaga vastanud, teatades, et jättis vastuse XXX le 18.02.2013.a kl 10.00 Kaitsepolitseiametisse hr Indrek Jõesoole (TVK toimik tl 38). 13.03.2013.a on XXXsaatnud veelkordse päringu ekspertarvamuse muutmise kohta, adresseerides seekord päringu rektor XXX(TVK toimik lk 39). Rektor XXXja laevandusosakonna dekaan XXX on päringule vastanud 21.03.2013.a (TVK toimik tl 45). Kohtu arvates päringu vastuse jätmist Kaitsepolitseisse ning sellest 25.02.2013.a XXX informeerimist ei saa pidada XXX päringule vastamiseks. Samuti oli ekspertarvamuse muutmise sisust ja XXX päringu sisust XXXile teada, et ekspertarvamuse muutmine ja sellega seotud päringule vastamine, olid väga olulised nii hageja tööandja kliendile XXX kui hageja tööandjale XXX. Seda rõhutas ka XXX Grupp, paludes vastata esimesel võimalusel. Eeltoodust tulenevalt oleks XXX päringule vastamise mõistliku tähtaja järgmisel olema eriliselt hoolas, kuid jättis päringule üldse vastamata. Esitades kliendi suhtes negatiivse ekspertarvamuse otse kohtule ning jätte päringule vastamata, on hageja põhjustanud kostja kliendi, XXX , usaldamatuse kostja vastu, mis on TLS §-st 88 lg 1 p 6 tulenevalt töölepingu erakorralise ülesütlemise alus. TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja töökohustusi tööandjale lojaalselt, mis hageja käesoleval juhul ei teinud. Kohus ei tuvastanud hageja käitumises töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS §-st 88 lg 1 p 7 tulenevat alust – süüliselt või olulisel määral tööandja varale kahju tekitamine või kahju tekitamise ohu loomine. Kostja on väitnud, et kahju tekitamise oht on loodud sellega, et XXX l võib soovida esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohtu arvates on selline väide oletuslik. Kostja ja XXX vahelise konflikti kohtumenetluses tõendatud tagajärjed ei ole piisavad selleks, et teha usutavaks kahju tekitamise oht. Kaaludes töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust, peab kohus hindama kõiki lepingu

ülesütlemisega seotus asjaolusid. Kohus peab käesoleval juhul oluliseks ka seda, et töösuhet kostjaga ei lõpetatud kohe pärast töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolude ilmnemist, vaid ligi kuu aega hiljem. Hagejale pakuti esmalt võimalust lõpetada töösuhe poolte kokkuleppel. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja arvates ei olnud hageja rikkumine nii oluline, et lõpetada töösuhe n.ö päeva pealt. Kõiki asjaolusid koos hinnates, asub kohus seisukohale, et hageja rikkumised ei ole sellised, mis tingiksid töölepingu erakorralise ülesütlemise. TLS 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks töölepingut rikkunud sellisel määral, et leping erakorraliselt üles öelda. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et hageja tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ning seega on töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Pooled pidasid ligi kuu aega pärast rikkumist läbirääkimisi lepingu lõpetamise üle. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kostja rikkumised ka hageja arvates nii olulised, et leping koheselt lõpetada ning seega ei ole ka põhjendatud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata jätmine. TLS § 97 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ja lg 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis aastat, ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja 30 päeva töötasu vähem etteteatud aja eest s.o 1930.22 eurot. TLS §-de 107 lg 1 ja 2 ning 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuna kohus tuvastas, et hageja on töölepingut rikkunud ja põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu, tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja 1.5 kuu töötasu 2895.48 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.