Asjaõigus › Omandiasjad

Kinnistute eelmine omanik OÜ Joala Ehitus ei teinud avaldajatele takistusi juurdepääsutee kasutamiseks, kuid OÜ Gansiti ei luba enam juurdepääsuteed kasutada. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjalt puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avaldajad on nõus maksma tasu tee kasutamise eest tulenevalt maamaksu suurusest, mida kasutatav juurdepääsutee hõlmab. Avaldajad rajasid selleks, et pääseda avalikult kasutatavale teele, ajutise tee üle OÜ Spitak Aragili kinnistu, kust kulgeb tee üle reformimata riigimaa Joala tänavale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

kinnistusosakonna registriosa nr 3812109, asukohaga Narva Joala 25 ja registriosa nr 3805009 asukohaga Narva Joala 25b, III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3620309 kantud kinnistule, asukohaga Narva Joala 25f, jalgsi ja autotranspordiga ja juurdepääsu kasutamise eest tasu kinnistu registriosa nr 3812109 omanikule 15,01 eurot, kinnistu registriosa nr 3805009 omanikule 30,50 eurot ja kinnistu registriosa nr 3812309 omanikule 19,72 eurot kuus.

jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06 p 28, otsus ja 3-2-1-48-10 p 22). Kohus selgitas paikvaatlusel välja, et territooriumil asub üks väljapääs Joala tänavale, kuna territoorium on ümbritsetud telliskivimüüriga ning selle maha lõhkumine ning läbi mitme kinnistu või teeseaduse nõuetele vastava tee rajamine nõuaks kõigilt menetlusosalistelt kulutuste tegemist. Vaatluse käigus jõudis kohus järeldusele, et kõige vähem kulutusi nõudvaim ja teisi menetlusosalisi vähem koormav juurdepääs avalikule teele peaks toimuma aastaid väljakujunenud tee kaudu, mida avaldajad on soovinud. Kohus leidis, et nii avaldajate kui puudutatud isiku OÜ Gansiti jaoks on vähem koormav väljakujunenud tee kasutamine ja selle eest tasu maksmise otsustamine. Samuti on taotletav juurdepääs maakorralduslikult teostatav, kuna see on paika pandud Narva Linnavalitsuse korraldustega 28.01.2004 nr 57-k ja 28.01.2004 nr 58-k. Samuti on tõendatud, et juurdepääs avaldajate kinnisasjadele üle puudutatud isiku OÜ Gansiti krundi on olnud kõigile talutav, mõistlik ja aastate jooksul väljakujunenud ega ole olnud koormav ühelegi menetlusosalisele oma õiguste teostamisel. Puudutatud isiku sõnul on ta tee hoolduseks ja remondiks kulutusi teinud, kuid mahukaid remonditöid, s.o teele asfaldi panekut jm sellega kaasnevad remonditöid, teostanud ei ole. Kohus märkis, et ajutine tee, mille rajas ebaseaduslikult puudutatud isik OÜ Spitak Aragil üle reformimata riigimaa ja mida kasutavad kõik menetlusosalised põhjusel, et OÜ Gansiti tee tõkkepuuga sulges, ei kinnita, et avaldajatel oleks võimalik kasutada seaduslikku juurdepääsu Joala tänavale Narvas. Narva Linnavalitsuse poolt esitatud Narva Linnavolikogu 22.12.2011 otsusest nr 160 „Joala tn 25 maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“ nähtub, et OÜ Spitak Aragil soovib kinnistule ehitada neli 4-korruselist maja ehitusalase pindalaga 2000 m2, seega ei ole teada, kas ja kuhu hooned ehitatakse ning seetõttu ei ole võimalik juurdepääsu üle OÜ Spitak Aragil kinnistu määrata. Samuti ei saa juurdepääsuteed määrata OÜ Spitak Aregil kinnistu kaudu enne detailplaneeringu kehtestamist. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse määrata õiglane tasu (Riigikohtu otsus 3-2-1-90-11 p-d 6, 11). Kohus andis pooltele aega esitada tõendid tasu suuruse kohta. Puudutatud isik OÜ Gansiti ja OÜ Mustang ei soovinud esitada kohtule omapoolseid ettepanekuid, tõendeid, sh kulutusi tõendavaid dokumente tee hoolduseks ja remondiks. Riigikohus on selgitanud, et tasu/hüvitis eratee kasutamise eest pole ainuüksi teeomaniku vaba otsustus. Teeomanikul on õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist ning arvestada tuleb ka tee omamisega kaasnevaid kohustusi, mis tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-90-11, p-d 11 ja 12; nr 3-2-1-44-11, p 28). Eelviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11 selgitas kolleegium lisaks, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest, kuid seda vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. Samas kohtuotsuses käsitles kolleegium ka olukorda, kui juurdepääsuna taotletud teed kasutab mitu isikut. Kolleegium märkis, et sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta

arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. (Riigikohtu otsus 3-2-1-170-12 p 12). Kohus leidis, et õiglaseks tasuks tee kasutamise eest on protsent maa ostuhinnast jagades teenindusmaa pindala kasutatava tee pindalaga, arvestades sellest ühes kuus tasumisele kuuluvaks 0,5 protsenti. Kohus lähtus õiglase hinna määramisel asjaolust, et teed soovivad kasutada avaldajatest juriidilised isikud, kelle majandustegevuseks on reisijate ja suuremahuliste kaupade vedu. Kohus leidis, et raskeveomasinate kasutamine puudutatud isiku(te)le kuuluval teel lõhub teed ning selle intensiivne kasutamine äritegevuses toob paratamatult kaasa tee remondija hooldusvajaduse, mis on suurem tavapärasest tee kasutamisest. Kohus märkis, et tee kasutamisel sõiduautode, mootorrataste jm väiksema registrimassiga transpordivahenditega, sh jalgsi liiklemisel, võiks väljamõistatavata tee kasutamise hüvitis olla väiksem, sellisel juhul peaks kohus põhjendatud hüvitist, mis oleks võrdväärne avaldajate poolt välja toodud ja arvestatud maamaksu protsendiga. Kohus lähtus õiglase hinna määramisel järgmisest arvestusest: OÜ-le Gansiti ja OÜ-le Mustang kuuluva kinnistu (Narva Joala 25a) maa ostuhinnaks on 171 900 eurot, teenindusmaa pindalaks on 15 802 m2, avaldaja I soovib kasutada maad 276 m2 (4x 69) ulatuses, 276 m2 x 171 900 eurot, jagatud 15 802 m2 on 3002,43 eurot, mis jagades 100-ga on 30,02 eurot, jagades 2-ga 15,01 eurot. Avaldajal I tuleb maa kasutamise eest tasuda 15,01 eurot kuus. OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (Narva Joala 25b) maa ostuhinnaks on 90 000 eurot, teenindusmaa pindalaks on 4543 m2, avaldaja I TÜ VDV Autoteenindus soovib kasutada maad 308 m2 (4x 77) ulatuses, 308 m2 x 90 000 eurot, jagatud 4543 m2 on 6101,69 eurot, mis jagades 100-ga on 61,01 eurot, jagades 2-ga 30,50 eurot. Avaldajal I tuleb maa kasutamise eest tasuda 30,50 eurot kuus. OÜ Gulib soovib kasutada maad 240 m2 (4x 60) ulatuses, 240 m2 x 90 000 eurot, jagatud 4543 m2 on 4754,57 eurot, mis jagades 100-ga on 47,55 eurot, jagades 2-ga on 23,78 eurot. Avaldajal II tuleb maa kasutamise eest tasuda 23,78 eurot kuus. OÜ-le Gansiti kuuluva kinnistu (asukohaga Narva Joala 25) maa ostuhinnaks on 63 911,65 eurot (1 miljonit krooni), teenindusmaa pindalaks on 6417 m2, avaldaja I TÜ VDV Autoteenindus soovib kasutada maad 396 m2 (4x 99) ulatuses, 396 m2 x 63 911,75 eurot, jagatud 6417 m2 on 3944,06 eurot, mis jagades 100-ga on 39,44 eurot, jagades 2-ga on 19,72 eurot. Avaldajal I tuleb maa kasutamise eest tasuda 19,72 eurot kuus. OÜ Gulib soovib kasutada maad 380 m2 (4x 95) ulatuses, 380 m2 x 63911,65 eurot, jagatud 6417 m2 on 3784.70 eurot, mis jagades 100-ga on 37,85 eurot, jagades 2-ga on 18,93 eurot. Avaldajal II tuleb maa kasutamise eest tasuda 18,93 eurot kuus. Kohus leidis, et lahend on kõikide menetlusosaliste huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2) on maakohus ebaõigesti viidanud asjaolule, et varem oli olemas kokkulepe avaldaja territooriumi läbisõiduks kasutamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et territooriumi läbisõiduks kasutamise õigus pole ühegi notariaalse lepinguga kehtestatud ega kinnitatud; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et OÜ Spitak Aragil territooriumi avaldajate poolt läbisõiduks kasutamist ei saa arvesse võtta, kuna sissesõit on ehitatud seadusliku aluseta. OÜ Spitak Aragil poolt tee ning üldkasutatavale teele väljasõidu ehitamise seaduslikkuse küsimus pole avaldajate OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus nõuete esemeks; 4) ei ole maakohus andnud hinnangut OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus poolt OÜ Gansiti territooriumilt läbisõitmisest loobumise vabatahtlikkusele. Samuti ei ole kohus arvestanud, et pärast vabatahtlikku OÜ Gansiti territooriumilt läbisõitmisest loobumist ei lõppenud OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus majandustegevus; 5) on maakohus ekslikult leidnud, et kogu territoorium on piiratud kiviaiaga ning muid väljasõidukohti ei ole. Toimiku materjalides olevalt skeemilt on näha, et OÜ-l Gulib ja TÜ-l VDV Autoteenindus on väljasõiduväravad ja need väljasõidukohad on samuti ajalooliselt välja kujunenud. TÜ-l VDV Autoteenindus on ajutised lepingulised suhted firmaga Narva Gate OÜ varem Kreenholmi manufaktuur -, nende tee kasutamiseks üldkasutatavale teele väljasõitmiseks. See kinnitab veelkord, et kohus eiras faktiliselt väravate ja väljasõidukohtade olemasolu. Määruse tegemise päeval oli igal avaldajal teine väljasõiduvõimalus üldkasutatavale teele, neil oli võimalik kokku leppida teiste omanikega nende omandi kasutamise suhtes; 6) on maakohus jätnud hindamata asjaolu, et asja läbivaatamise käigus saatis OÜ Gansiti, täites kohtu nõuet esitada läbisõiduterritooriumi ülalpidamiseks vajalike kulutuste arvestus, OÜ-le Gulib ja TÜ-le VDV Autoteenindus avalduse, mis on toimiku materjalides olemas, palvega esitada põhjendatud kulutuste arvestuse tegemiseks vajalikud andmed, kuid avaldajad ignoreerisid nimetatud avaldust; 7) on maakohus ületanud oma volitusi. Toimiku materjalides puuduvad igasugused OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus arvestused kulude kohta, mida nad võiks kanda eraldi väljasõidukohtade ehitamisel. Kohus jõudis ise järeldusele, et nende jaoks on see koormav ning on seotud suurte materiaalsete kulutustega ning on vaja vähendada OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus koormust. Samas ei ole kohus välja selgitanud koormust OÜ Gansiti jaoks; 8) on põhjendamata maakohtu poolt tehtud tasu arvestus, mida OÜ Gulib ja TÜ VDV Autoteenindus peaks tee kasutamise eest maksma. Määruses puudub viide normatiivaktile, mille alusel on arvestus tehtud. Maakohus ei ole kaalunud tasu summa põhjendatust, arvestades individuaalseid asjaolusid (liikluse intensiivsus, autotranspordi tonnaaž jne) ning kulusid, mida on vaja teha ilma avariideta liikluse korraldamiseks, läbisõidu remondiks ning pidevaks ülalpidamiseks. Kohtu seisukohast võib teha järelduse, et OÜ Gansiti peab organiseerima oma territooriumil tee ning täitma kehtivaid nõudeid teedele ning linna teedestandardeid. Samas on keskmine läbisõidu korraldamise ning tee maksumus Eestis praegusel ajal 31 eurot/m2 pluss käibemaks; 9) on maakohus jätnud tähelepanuta OÜ Gansiti majanduslikud huvid temale kuuluva omandi kasutamisel – territooriumi majanduslik areng, uute hoonete ehitamine, mis võivad riivata läbisõidu territooriumi.

Vastuväidete kohaselt: 1) on asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et kohus ei saa tugineda Narva Linnavalitsuse arvamusele, kuna linnavalitsus ei ole menetlusosaline. Vastavalt TsMS § 6182 lg-le 2 kohtu ülesandel kogub ja esitab valla- või linnavalitsus kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid, sõltumata sellest, kas ta on kaasatud asja lahendamisse menetlusosalisena. Seega oli kohtul õigus Narva Linnavalitsuse vastusele tugineda. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja paljasõnaline väide võimaliku huvide konflikti kohta; 2) puudub vaidlus asjaolu üle, et vastustajate kinnistu kasuks puudub servituut juurdepääsuks. Teeservituudi puudumisest tingituna olid vastustajad sunnitud pöörduma kohtusse pärast seda, kui kaebuse esitaja keelas juurdepääsutee kasutamise läbi temale kuuluva kinnistu; 3) on maakohus avalduse rahuldamist piisavalt põhjendanud. Kuna vastustajad vajasid juurdepääsu igapäevaseks majandustegevuseks ning probleemid läbisõiduks kaebuse esitajaga süvenesid (näiteks suleti juurdepääsutee värav), siis OÜ Spitak Aragil (kes samuti kasutas juurdepääsuks kaebuse esitaja kinnistut ja esialgu soovis samuti juurdepääsu üle avaldaja kinnistu), lõhkus maha telliskividest piirdeaia ning võimaldas siis nii endal kui teistel vastustajatel ajutiselt sõita üle tema kinnistu ning üle reformimata riigimaa avalikult kasutatavale Joala tänavale; 4) on asjas tuvastatud, et ajaloolise juurdepääsuna kasutati teed üle kaebuse esitaja ja OÜ-le Mustang kuuluvate kinnistute, mis on tõendatud vastustajate poolt koos avaldusega esitatud tõendite, Narva Linnavalitsuse poolt esitatud 29.08.2012 seisukohaga ning sellele lisatud tõenditega ja kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt antud ütlustega ning tema poolt esitatud menetlusdokumentidega, milles ta on kinnitanud, et vastustajad kasutasid juurdepääsuteena temale kuuluvaid kinnistuid. Samuti on kaebuse esitaja kinnitanud, et teadis kinnistuid ostes, et üle nende kulgevad juurdepääsuteed avaldajate kinnistuteni; 5) ei oma tähtsust asjaolu, et vastustajad väidetavalt jätsid kaebuse esitaja kirjale vastamata. Kohtumenetluses peab kumbki pool ise tõendama oma väiteid. Kaebuse esitaja poolt 18.02.2013 esitatud menetlusdokumendile lisatud kirjast 21.01.2013 nähtub, et juhul, kui kirjale ei vastata, jätab kaebuse esitaja endale õiguse teostada arvestusi vastavalt varem olnud läbisõidupraktikale ning neil olevate faktiliste andmete alusel. Seega ei pidanud kohus kohtumääruses peatuma eelnimetatud asjaolul, veel vähem andma sellele õiguslikku hinnangut; 6) on ebaõige väide, et kohtumaterjalide hulgas puuduvad arvestused kulude kohta. Kuna kaebuse esitaja loobus ise esitamast kulude arvestusest, esitasid vastustajad arvestused juurdepääsu tasu määramiseks, võttes aluseks Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud maamaksu tasumise kohustuse suuruse vastavalt juurdepääsutee pindalale 10-kordses määras. Kohus on tasu määramisel lähtunud maa ostuhinnast ning teinud sellekohased arvestused. Kohtu poolt määratud tasud on suuremad, kui seda vastustajad oma täpsustatud avalduses 15.03.2013 esitasid, seega ei saa väita, et kohus ei oleks arvestanud kaebuse esitaja huvidega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja asjas teistsuguse otsustuse tegemiseks.

nähtuvalt (II kd lk 55–60) on otsustatud liita reformimata riigimaa, mida avaldajad ja OÜ Spitak Aragil on pärast OÜ Gansiti poolt juurdepääsu takistamist oma kinnistutele pääsemiseks kasutanud). Maakohus leidis selles osas, et Narva Linnavolikogu 22.12.2011 otsusest nr 160 „Joala tn 25c maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine“ (II kd lk 61–64) nähtub, et OÜ Spitak Aragil soovib kinnistule ehitada neli 4-korruselist maja ehitusalase pindalaga 2000 m2. Kuna ei ole teada, kas ja kuhu hooned ehitatakse, ei ole võimalik juurdepääsu üle OÜ Spitak Aragil kinnistu määrata. Samuti ei saa juurdepääsuteed määrata OÜ Spitak Aragil kinnistu kaudu enne detailplaneeringu kehtestamist. Ringkonnakohus märgib, et praegusel hetkel ei ole tegelikult veel lõpule viidud ka kõnealuse reformimata riigimaa OÜ-le Spitak Aragil kuuluva kinnistuga Joala 25c liitmise menetlus. Arvestades, et ajalooliselt on väljasõit toimunud praegu OÜ-le Gansiti ja OÜ-le Mustang kuuluva territooriumi kaudu, millega on arvestatud ka Narva Linnavalitsuse haldusaktides, puudub ringkonnakohtu arvates igasugune põhjendus eelistada juurdepääsu määramisel OÜ Gansiti (ja OÜ Mustang) huvisid avaldajate ja OÜ Spitak Aragil huvidele. Määruskaebuses esitatu kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et kogu territoorium on piiratud kiviaiaga ja muid väljasõidukohti ei ole. Toimiku materjalides olevalt skeemilt on näha, et avaldajatel on väljasõiduväravad, mis on samuti ajalooliselt välja kujunenud väljasõidukohad. Seega on igal avaldajal teine väljasõiduvõimalus üldkasutatavale teele ja neil on võimalik kokku leppida teiste omanikega nende omandi kasutamise suhtes. Määruskaebuse esitaja ei täpsusta, millisele toimikus olevale skeemile ta viitab. Maakohus viis 05.03.2013 asjas läbi paikvaatluse (protokoll koos lisatud fotodega II kd lk 4–9). Paikvaatlusel selgitati välja, et territoorium on piiratud telliskivist seinaga, metallist väravat, mis viib Narva Gate OÜ valvatavale territooriumile, oleks võimalik kasutada TÜ-l VDV Autoteenindus, mitte aga OÜ-l Gulib, kes peaks sõitma läbi OÜ Gansiti territooriumi. Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 p-s 16 märgitu kohaselt on kohus juurdepääsuõiguse tingimuste määramisel üsna palju seotud väljakujunenud tavaga – kui juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee teise kohta määramiseks olema mõjuv põhjus. Käesolevas asjas sellise mõjuva põhjuse olemasolu ei nähtu. Kuna avaldajate taotletud ja maakohtu poolt määratud juurdepääsuga avaldajate kinnisasjadele on arvestatud ka Narva Linnavalitsuse teenindusmaa määramise korraldustes, on selge, et nimetatud juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ja eelduslikult ka parim lahendus.

huve ja linnavalitsuse kaasamine ei aita kaasa asja lahendamisele. Maakohus kohustas linnavalitsust esitama kohtule omapoolse seisukoha avalduse suhtes. Narva Linnavalitsus esitas maakohtule 29.08.2012 seisukoha, milles pidas avaldust põhjendatuks. Linnavalitsus selgitas, et Joala 25 asuvate ehitiste endise omaniku OÜ Joala Ehitus avalduse alusel määrati teenindusmaa iga ehitise osas eraldi. Ehitiste juurdepääsud kooskõlastati 07.01.2004 ehitiste omanikuga (OÜ-ga Joala Ehitus) ja teenindusmaa määramise plaanidel on ära näidatud olemasolev sissesõit Joala tänavalt iga ehitise juurde. Linnavalitsus lisas seisukohale Narva Linnavalitsuse 28.01.2004 korraldused nr 57-k, 58-k ja 59-k, millega on määratud teenindusmaa Joala 25, Joala 25a ja Joala 25b tootmishoonetele ning kus on muuhulgas märgitud, et tagada tuleb vaba juurdepääs kõrvalasuvatele territooriumidele. 11.04.2013 vastuses selgitas Narva Linnavalitsus kohtu nõudel asjaolusid seoses reformimata riigimaa liitmisega OÜ Spitak Aragil kinnistuga ja algatatud detailplaneeringuga. Maakohus arvestas asja lahendamisel linnavalitsuse eeltoodud seisukohti. Määruskaebuse esitaja väide, et asja materjalides on kaks erinevat Narva Linnavalitsuse seisukohta, kuid kohus jättis teise tähelepanuta, ei põhine asja materjalidel. Määruskaebuses ei täpsustata, millist teist linnavalitsuse seisukohta määruskaebuse esitaja silmas peab. Toimiku lk 15–16 (tõlge lk 17) olev aselinnapea vastus Juriidilisele Büroole Aleksandr Gamazin, Joala 25 kaasomanikele ja OÜ-le Gansiti ei ole linnavalitsuse TsMS § 6182 lg 2 kohane seisukoht kohtule. Samas ei ole nimetatud vastus, kus selgitatakse, et linnavalitsusel ei ole õigust sekkuda kaasomanike vaidlusesse ja viidatakse AÕS § 156 lg regulatsioonile, vastuolus linnavalitsuse poolt kohtule esitatud seisukohaga. Linnavalitsuse kohustus TsMS § 6182 lg 2 alusel kohtu ülesandel koguda ja esitada kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid ei muutu sellest, et ühel menetlusosalisel võivad olla linnavalitsusega lepingulised suhted.

teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest, kuid seda vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest. Juhul kui juurdepääsuna taotletud teed kasutab mitu isikut, tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Maakohus kaalus tuvastatud asjaolusid ning leidis, et antud juhul ei saa lähtuda avaldajate väljapakutud tasu suurusest, märkides, et sellist hüvitist peaks kohus põhjendutaks tee kasutamisel sõiduautode, mootorrataste jm väiksema registrimassiga transpordivahenditega, sh jalgsi liiklemisel. Praegusel juhul määratakse juurdepääs juriidilistele isikutele, kelle majandustegevuseks on reisijate ja suuremahuliste kaupade vedu, mille puhul tuleb arvestada, et raskeveomasinate intensiivne kasutamine äritegevuses toob puudutatud isikutele kuuluval teel kaasa tavapärasest suurema tee remondi- ja hooldusvajaduse. Maakohus leidis ka, et eeltoodut arvestades on õiglane tasu tee kasutamise eest protsent maa ostuhinnast jagades teenindusmaa pindala kasutatava tee pindalaga, arvestades sellest ühes kuus tasumisele kuuluvaks 0,5%. Maakohus nõudis välja vajalikud tõendid, s.o kinnistute Joala 25, Joala 25a ja Joala 25b müügija asjaõiguslepingud, ning tegi vastavad arvestused. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus ei ole kaalunud juurdepääsu kasutamise tasu määramisel liikluse intensiivsust, autotranspordi tonnaaži jms. Samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud maakohtule (ega ka määruskaebuses ringkonnakohtule) oma seisukohta, milline oleks määruskaebuse esitaja arvates õiglane tasu juurdepääsu kasutamise eest. Asjaolu, et avaldajad ei vastanud määruskaebuse esitaja 21.01.2013 kirjale, kus nõuti avaldajatelt erinevaid andmeid, ei saanud takistada määruskaebuse esitajat kohtule oma seisukohta esitamast, kuna nimetatud kirjas on öeldud, et juhul kui kirjale ei vastata, jätab määruskaebuse esitaja endale õiguse teostada arvestusi vastavalt varasemale läbisõidupraktikale ja olemasolevatele andmetele. Maakohus määras juurdepääsu kasutamise tasu tunduvalt suuremas summas kui avaldajad põhjendatuks pidasid. Maakohus on oma seisukohta asjakohaselt põhjendanud ning määruskaebuse väidete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et määratud tasu ei ole õiglane, st ei arvesta piisavalt juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kuludega. Ringkonnakohus märgib lisaks, et määruskaebuse esitaja oli kinnistuid ostes teadlik, et avaldajad kasutavad kinnistuid juurdepääsuks oma kinnisasjadele (seda kinnitas OÜ Gansiti seaduslik esindaja 17.01.2013 kohtuistungil (I kd lk 164)). Seega pidi määruskaebuse esitaja tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba kinnistute ostmisel, sh kinnistute ostuhinna kujundamisel, ning omandi väärtuse vähenemise alusel hüvitise arvestamine ei ole enam põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole ka viidanud vajadusele arvestada talle hüvitist omandi väärtuse vähenemise eest, seega tuli antud juhul juurdepääsu kasutamise tasu määramisel arvestada vaid juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kuludega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.