Kohtuistungil 1. aprillil 2014, millel osalesid hageja XXX, hageja lepinguline esindaja advokaat Gert Kasekivi, kostja XXX ning kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Lõpetada hageja XXX (isikukood XXX) ning kostjate XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kaasomand Tallinnas aadressil XXX/XXXasuvale kinnistule (registriosa nr XXX) selle reaalosadeks jagamise teel vastavalt kohtuotsusele lisatud plaanile sel viisil, et hageja XXX ainuomandisse jääb reaalosana kinnistu osa suurusega 1212 m2, mis on plaanil tähistatud ruudustatud alana, ning kostjate XXX ja XXX kaasomandisse jääb reaalosana kinnistu osa suurusega 1211 m2 koos sellel paiknevate ehitistega, mis plaanil tähistatud viirutatud alana. Tuvastada kostjate XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kohustused anda nõusolekud kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnistu jagamiseks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 ja lisatud plaanil märgitud viisil, kohustada kostjaid nõusolekuid andma ja asendada need käesoleva otsusega. Lisada kohtuotsusele resolutsiooni punktides 2 ja 3 viidatud plaan ühel lehel.
Arvata tõendite hulgast ja tsiviilasja toimikust välja korduvalt esitatud planeeringu koostamise õiguse üleandmise leping nr 3-6/271 (II kd tlk 52–55). Jätta rahuldatama hageja 23. detsembri 2013 vastuväide vastuhagi menetlusse võtmisele. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX (hageja) esitas 18. juulil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX(kostja I) ja XXX(kostja II, koos edaspidi „kostjad”) vastu. Hageja täpsustas oma nõuet 12. augustil 2013 ja hageja lõplikuks nõudeks kujunesid Tallinnas aadressil XXX/XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) kaasomandi lõpetamise (reaalosadeks jagamise või enampakkumisel võõrandamise teel) ja sellega seonduvate kostjate tahteavalduste asendamise nõuded. Kohus võttis hagiavalduse
13.augusti 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostjad esitasid 27. augustil 2013 esialgse vastuse hagile ja hiljem motiveeritud vastuse, milles vaidlesid hagile vastu.
2.Kostjad esitasid 30. oktoobril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule vastuhagi avalduse hageja vastu vaidlusaluse kinnistu kaasomandi alternatiivsel viisidel lõpetamiseks jättes kinnistu kostjatele ja mõistes neilt kummaltki hageja kasuks välja 11 500 eurot (kokku 23 000 eurot). Kohus võttis vastuhagi 11. detsembri 2013. aasta määrusega menetlusse. Hageja esitas 23. detsembril 2013 vastuse vastuhagile, milles vaidles sellele vastu.
3.Kohus selgitas 10. veebruari 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Kohus kuulas pooled ära 1. aprilli 2014 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
4.Hageja nõuab vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamist esimese võimalusena reaalosadeks jagamise või teise võimalusena enampakkumisel võõrandamise teel. Samuti taotleb hageja kaasomandi lõpetamisega seonduvate kostjate tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Hageja põhiväited on järgmised: 2 (7)
2-13-33990 − pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud; − kinnistu suhtes kehtib valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe, mille kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse ja mille kohaselt kostjate ainuvalduses ja –kasutuses on vaidlusaluse kinnistu osa suurusega 1211 m2 koos sellel paiknevate ehitistega ning hageja ainuvalduses ja –kasutuses on kinnistu hoonestamata osa suurusega 1212 m2; − kinnistu on sisuliselt jagatud kaheks kinnistule rajatud piirdeaiaga; − hageja taotleb esimese alternatiivina kaasomandi lõpetamist vaidlusaluse kinnistu reaalosadeks jagamise teel, sest soovib tema kasutuses olevale osale rajada elamu; − kostjad ja vaidlusaluse kinnistu varasem kaasomanik leppisid 13. mai 2010 müügilepingu p-s 3.6. kokku, et jagavad kinnistu kaheks iseseisvaks kinnistuks vastavalt kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele, kusjuures ka kostjad kohustusid igakülgselt aitama ja koostööd tegema kinnistu jagamiseks vajaliku detailplaneeringu läbiviimisel. Seega olid kostjad kinnistu omandamisel teadlikud kinnistu tulevikus jagamisest; − vaidlusaluse kinnistu jagamine reaalosadeks on võimalik. Tallinna Linnavalitsus otsustas 5. märtsi 2014. aasta korraldusega nr XXX algatada Nõmme linnaosas, 0,30 ha suurusel maa-alal XXX//XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu koostamise menetluse, milleks on andnud nõusoleku Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet; − juhul kui kinnistu reaalosadeks jagamine ei õnnestu, soovib hageja kaasomandi lõpetada, müües vaidlusaluse kinnistu avalikul enampakkumisel; − vastuhagile vaidleb hageja vastu ja leiab, et kaasomandi lõpetamine hagis toodud viisidel on paremini kooskõlas kaasomanike huvidega, eelkõige tagab hageja soovitud reaalosadeks jagamine ainsana hagejale omandi säilimise. Kostjate soovitud viisil kaasomandi lõpetamisel tuleks hüvitise määramisel lähtuda kinnistu koguväärtusest 290 000 eurot ja hageja mõttelise osa suurusest (1⁄2) või teise võimalusena hageja kasutuses oleva mõttelise osa väärtusest 100 000 eurot.
5.Menetluskulud palub hageja panna solidaarselt kostjate kanda. Kostjate nõue ja väited
6.Kostjad nõustuvad kaasomandi lõpetamisega, aga leiavad, et see tuleb lõpetada teisel viisil. Kostjad taotlevad vaidlusaluse kinnistu jätmist nende kaasomandisse ja hagejale tema kaasomandiosa eest hüvitise väljamõistmist. Kostjate peamised väited on järgmised: − kostjad said vaidlusaluse kinnistu mõtteliste osade omanikeks müügilepingu, hageja aga kinkelepingu täitmise tulemusel, kusjuures senise kasutuskorra sõlmisid eelmised omanikud; − vaidlusalusel kinnistul asuvad ehitised (elamu ja abihoone) paiknevad kostjate kasutusese oleval kinnistu osal, need on kostjate elukoht, − ehitistel on kultuuri- ja arhitektuuriväärtus; vaidlusalusel kinnistul paikneb 1929. aastal arhitekt XXX projekti järgi ehitatud viilkatusega hoone (elamu), mis on 2008. aastal läbi viidud Nõmme arhitektuuri-ajaloolises inventariseerimises hinnatud väärtuslikuks. Elamu on teadlikult projekteeritud suurele krundile ning ilmestab proportsioonide ja paigutusega krundil kogu ümbruskonda, mistõttu on põhjendatud senise krundi terviklikkuse säilitamine; varasemalt (nii 1930-ndatel aastatel kui ka 2010. aastal) on kinnistu jagamisest keeldutud; − vaidlusaluse kinnistu hoonestamata osa on kaetud kõrghaljastusega ja sinna elamu rajamine kahjustaks nii maaüksuse kui ümbruskonna miljööväärtust; 3 (7)
2-13-33990 − eeltoodud kaalutlustel vaidlevad kostjad vastu hageja nõudele jagada vaidlusalune kinnistu reaalosadeks; − kostjad on ehitisi oluliselt parendanud ja kostjate kasutuses olev vaidlusaluse kinnistu osa on oluliselt väärtuslikum hageja kasutuses olevast hoonestamata osast, mistõttu kinnistu müümine enampakkumisel ei oleks õiglane, samuti kaotaksid kostjad siis praeguse kodu; − kostjad soovivad vastuhagiga saada ise kogu vaidlusaluse kinnistu omanikeks ja maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitise 23 000 eurot, mis kostjate hinnangul on hagejale kuuluva mõttelise osa väärtus. Hageja on 2013. aasta kinkelepingus ka ise avaldanud mõttelise osa väärtuseks 25 000 eurot.
7.Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete, asjas esitatud tõenditega ja kuulas pooled ära kohtuistungil ning leiab, et hagi tuleb rahuldada, vastuhagi aga jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − vaidlusalune kinnistu on poolte kaasomandis, hagejale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa ja kummalegi kostjale 1⁄4 suurune mõtteline osa (I kd tlk 9–10); kostjad omandasi neile kuuluvad mõttelised osad 6. mai 2010 müügilepinguga (I kd tlk 80–94), hageja 10. mai 2013 kinkelepinguga (I kd tlk 95–101); − kinnistu koosneb ühest maaüksusest asukohaga XXX/XXX, Tallinn, katastritunnusega XXX, pindalaga 2423 m2, sihtotstarbega elamumaa 100% (I kd tlk 9); − kinnistul paiknevad ehitised, sh elamu, mis on kostjate elukoht ja mida kostjad on alates mõttelise osa omandamisest oluliselt parendanud (I kd tlk 108–138); − kinnistusraamatusse on kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta (I kd tlk 9) vastavalt 3. augusti 2007 lepingu p-le 3.1 (I kd tlk 12) ja sama lepingu lisaks olevale plaanile (I kd tlk 16, edaspidi „kasutuskord”); kasutuskorra järgi on hageja ainuvalduses ja kasutuses kinnistu hoonestamata osa suurusega 1212 m2, mis on hageja esitatud plaanil (I kd tlk 8) märgitud ruudustatuna, ning kostjate ainuvalduses ja kasutuses hoonestatud osa suurusega 1211 m2, mis on samal plaanil märgitud viirutatuna; − kostja I taotlusel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet andnud nõusoleku piirdeaia püstitamiseks kostjate kasutusse jäänud kinnistu osa ümber (I kd tlk 19–26) ja see piire eraldab poolte kasutuses olevaid kinnistu osasid (I kd tlk 156 ja 209); − kaasomandi lõpetamist ei ole kokkuleppega välistatud; − pooled ei ole kaasomandi lõpetamise viisi osas kokkuleppele jõudnud (I kd tlk 185).
10.Pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise üle ja nõuavad erinevatel viisidel kaasomandi lõpetamist. Selliste nõuete õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on eelviidatud sätte
4 (7)
2-13-33990 sõnastusest tulenevalt kaasomandi lõpetamisel seotud hagis (ja vastuhagis) nimetatud kaasomandi lõpetamise viisidega (Riigikohtu 21. detsembri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-143-04, p 17 esimene lõik). Järelikult saab kohus käesolevas asjas kaaluda, kas jagada kinnistu reaalosadeks, müüa avalikul enampakkumisel või jätta kostjatele mõistes neilt välja hüvitise hagejale. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul kõigi kaasomanike huve vastavalt poolte esile toodud asjaoludele. Käesoleva asja eripära ja poolte esile toodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks hinnata paralleelselt kõiki kolme alternatiivi kaasomandi lõpetamiseks.
11.Esiteks kontrollib kohus, kas kõigil kolmel viisil on vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamine võimalik. Kahtlust ei ole selles, et nii enampakkumisel müümine kui ka kinnistu kostjatele jätmine on oma olemuse tõttu teostatavad alternatiivid. Hageja esimese alternatiivina nimetatud jagamisviisi (reaalosadeks jagamine) osas on hageja toonud esile, et sel viisil kinnistu jagamine on võimalik. Kostjad vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et vaidlusaluse kinnistu jagamine ei ole hageja soovitud viisil võimalik. Kinnisasja kaasomandi lõpetamise otsusega asja reaalosadeks jagamise teel ei määra kohus lõplikult, millisteks osadeks täpselt tuleb kinnisasi jagada, ega otsusta ka seda, kas järgnevas haldus- või kinnistamismenetluses on igal juhul kinnisasja jagamine sel viisil võimalik (vt Riigikohtu 24. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-7-05, p 11 esimene lõik; 25. oktoobri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7 esimene lõik, ja 29. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13 teine lõik). Kohus saab eelkõige hinnata, kas kinnisasja soovitud viisil jagamine on üldse põhimõtteliselt (või vastavate asjaolude esinemisel ehitustehniliselt) võimalik või seadusest tulenevalt välistatud (vt eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12 kolmas lõik). Kohus järeldab vaidlusaluse kinnistu ala detailplaneeringu koostamise algatamisest (II kd tlk 78–81), selle ettevalmistamise dokumentidest (I kd tlk 186– 200), eskiislahendusest (II kd tlk 35–37) ja vastavast kokkuleppest (II kd tlk 38–43), et hageja soovitud viisil (I kd tlk 8) reaalosadeks jagamine on põhimõtteliselt võimalik. Kohus ei nõustu kostjatega, et 2010. aastal esinenud ametkondade vastuseisust kinnistu jagamisele (I kd tlk 139–141), 1930-ndatel aastatel väljendatud Nõmme Linnavalitsuse seisukohtadest (II kd tlk 56–58) või kostjate vastuväidetest (I kd tlk 201–203) saaks järeldada kinnistu käesoleval ajal reaalosadeks jagamise võimatust. Samuti ei ole sellisele võimatusele tuginetud poolte esitatud asjatundjate arvamustes (I kd tlk 152–162 (õiend II kd tlk 59–60) ja I kd tlk 204–228). Muid sisulisi takistusi kaasomandi lõpetamisele hageja soovitud viisil ei ole kostjad esile toonud ja kuna vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, siis kohus ka nende esinemist ei kontrolli. Seega on kaasomandi lõpetamine põhimõtteliselt võimalik kõigil kolmel viisil.
12.Teiseks tuvastab kohus asjaolud, mis pooled on toonud esile seoses kaasomandi lõpetamise viiside kaalumisega. Hageja esimese alternatiivina nimetatud viisi (reaalosadeks jagamine) puhul toob hageja esile, et see vastab senisele kasutuskorrale (I kd tlk 12 ja 16) ja praegusele piirdele – nende asjaolude üle ei ole pooltel vaidlust. Õige on ka kostjate väide, et kinnistu reaalosadeks jagamisel kaotab kinnistu oma senise terviklikkuse ja osa ajaloolisest väärtusest (I kd tlk 141). Kohus tuvastab lisaks, et hageja taotletav ja vaidlusaluse kinnistu reaalosadeks jagamist eeldav detailplaneeringu eskiis (II kd tlk 35–37) järgib mõistlikus ulatuses olemasolevat haljastust (II kd tlk 23–34). Hageja teise alternatiivina nimetatud viisile (müük enampakkumisel) vastu vaieldes on kostjad väitnud, et kinnistul asuv elamu on nende elukoht – ka selle asjaolu üle ei ole pooltel vaidlust. Hageja esimese alternatiivina taotletud viisi korral jääks pooltele kuuluma maaüksused, mis pindala poolest vastavad piisavalt täpselt praegusele omandiosa suurusele.
13.Kolmandaks kaalub kohus eelnevas tuvastatud asjaolude põhjal poolte huve ja hindab, millisel viisil kaasomandi lõpetamine vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Kostjate
5 (7)
2-13-33990 huve riivaks kõige olulisemalt vaidlusaluse kinnistu enampakkumisel võõrandamine, sest kinnistul asuvad hooned on nende elukohaks. Kui lisaks on esitatud teisi võimalusi kaasomandi lõpetamiseks, siis vajab sellise viisi eelistamine, mis võib tähendada kaasomandis olevat asja seni kasutanud kaasomanikule kasutamise võimaluse kaotamist, erilisi põhjendusi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust eelistada kinnistu enampakkumisel võõrandamist. Hageja huve riivab samavõrra intensiivselt vaidlusaluse kinnistu jätmine kostjatele, sest hageja kaotaks seeläbi omandiõiguse vaidlusaluse kinnistu mõttelise osale ja põhimõtteliselt ka võimaluse asuda hoonestama kasutuskorraga tema kasutusse jäetud kinnistu osa. Kõnealuse viisi kaalumisel kõrvutab kohus eelkõige ühelt poolt kostjate märgitud huvi kinnisasja terviklikkuse säilitamiseks ning teiselt poolt hageja huvi senisele omandi- ja kasutusõiguse võimalikult suures ulatuses säilimiseks. Kohus leiab, et hageja huvi omandi ja kasutusvõimaluse säilitamise vastu on suurem kostjate huvist kinnistu terviklikkuse säilitamiseks. Ka praeguse kasutuskorra järgi puudub kostjatel võimalus kasutada seda osa kinnistust, mida hageja soovib oma nõude esimese alternatiiviga endale. Kinnistu terviklikkus ei ole täielikult tagatud olukorras, kus selle osad on erinevate isikute kasutuses kokku lepitud kasutuskorra alusel. Hageja on toonud esile, et piki poolte kasutuses olevaid alasid kulgeb piire, mis juba praegu eraldab ühte kinnistu osa teisest. Neil kaalutlustel vastab hageja nõude esimene alternatiiv paremini poolte huvidele tervikuna kui kostjate taotletud kaasomandi lõpetamise viis. Järelikult saab kohus hagi esimese alternatiivina esitatud nõudes rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei tõusetu küsimust vaidlusaluse kinnistu ega selle osade väärtusest ja kohus ei anna poolte sellekohastele väidetele hinnangut.
14.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu 29. septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 teine lõik, ja 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas lõik). Hageja nõude esimese alternatiivi rahuldamisega otsustab kohus sisuliselt sellekohase kokkuleppe poolte vahel ja asendab otsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kande vastavalt muutmiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8, vt selle kohta ka Riigikohtu 24. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-7-05, p 11 esimene lõik, ja 29. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13 esimene lõik). Hageja on taotlenud vaidlusaluse kinnistu reaalosadeks jagamist vastavalt kasutuskorra kokkuleppimisel kasutatud plaanile (I kd tlk 8). Kohus lisab hageja esitatud plaani otsusele ja viitab sellele otsuse resolutsioonis. Kaasomandi lõpetamise realiseerimiseks võivad olla vajalikud täiendavad toimingud või tahteavaldused.
15.Kohus on ekslikult võtnud vastu mõlema poole 20. veebruaril 2014 esitatud tõendina planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu nr 3-6/271. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata asjakohatu tõendi. Kohus leiab, et samal alusel on võimalik korduvalt vastu võetud tõend ka asja materjalide hulgast välja arvata. Kohus eemaldab toimikust hilisemana köidetud lepingu (II kd tlk 52–55) jättes selle asemele õiendi viitega käesolevale otsusele.
16.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel nii hagi kui ka vastuhagi puhul 3 500 eurot. Kohus ei ole seni selgelt lahendanud hageja 23. detsembri 2013 vastuväidet vastuhagi menetlusse võtmisele seoses vastuhagi hinnaga. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hageja vastuväide jääb rahuldamata. Kaasomanike ühise hagi korral ülejäänud kaasomaniku (või ka kaasomanike) vastu tuleb hind määrata § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 järgi ühekordse summana.
6 (7)
2-13-33990
17.Kuigi kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel siiski poolte endi kanda. Kohus võtab arvesse, et kaasomandi lõpetamise otsus tehakse kõigi kaasomanike huvides (Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika), samuti, et käesolevas asjas on mõlemad pooled tasunud riigilõivu, kandnud esindajakulusid ja esitanud asjatundjalt tellitud arvamuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.