Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 09.11.2012 Põlva kohtutäitur Aive Kolsari 02.11.2012.a. avalduse alusel teada, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus nr 170/2002/9154, mille aluseks on kostja avaldus ja Võru Maakohtu 18.03.1998.a. otsus kriminaalasjas nr 1-225/97. Keelumärke seadmise avaldusega seati hageja sõiduautodele nr 5426 TA ja 726 AKZ käsutamise keelumärge. Lisaks mõisteti kohtutäituri 02.11.2012.a. otsusega hagejalt välja täitekulu 2,40 eurot. Nõude suuruseks on märgitud 1380,64 eurot. Hageja arvates ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlus õiglane ning ta soovib tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 170/2002/9154 lubamatuks. Võru Maakohtu 18.03.1998.a. otsusega kriminaalasjas nr 1225/97 mõisteti hagejalt välja solidaarselt Aivar Aasaga ja Kaimar Aasaga 30 577 Eesti krooni kostja kasuks. Täitetoimikust nr 2216 nähtub, et nimetatud kohustuse täitmiseks algatati 13.04.1998 täitemenetlus. Seisuga 29.05.1998 tasus hageja kahju hüvitamiseks kokku 10 692,30 Eesti krooni. See summa koosneb hüvitise osast, s.o 10 192,30 Eesti krooni ja kohtutäituri kuludest 500 Eesti krooni. Kuni 09.11.2012 ei teadnud hageja ja ei võinudki teada, et tema suhtes võidakse 14 aastat hiljem algatada täitemenetlus samal alusel kui 13.04.1998. Hageja arvates ei ole tema suhtes täitemenetluse algatamine 02.11.2012 õiglane. Teiste solidaarvõlgnike Aivar Aasa ja Kaimar Aasa suhtes pole täitemenetlust üldse algatatud. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel toimus teistele solidaarvõlgnikele privileegide andmine. Hageja arvates rikub kostja antud vaidluses hea usu põhimõtet, sest ei ole eluliselt usutav ega mõistlik, et kostja, kellel on nõudeõigus, ei tundnud huvi kohtuotsusega mõistetud hüvitise saamise vastu ka teistelt solidaarvõlgnikelt. Hageja täitis temale pandud kohustuse 14 aastat tagasi ning tal oli õiguspärane ootus, et kuna pärast täitmist rohkem temale nõudeid esitatud ei olnud, siis sellega lõppes tema kohustus kostja ees. Hageja arvates on nimetatud arvamus mõistlik, sest samas olukorras mõistlik inimene oleks asunud samuti seisukohale, et kui nii pika aja jooksul nõuet esitatud ei ole, siis järelikult on kohustus täidetud. Antud vaidluses omab määravat tähtsust tähtaeg, sest alates 05.04.2011 jõustus TsÜS § 157 lg 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, mis algab kohtuotsuse jõustumisest. Seega aegus kostja nõue hageja vastu antud vaidluses Võru Maakohtu 18.03.1998.a. otsuse jõustumisest hiljemalt 30.03.2008. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest ega ei pea täitma täiteasjas nr 170/2002/9154 märgitud kohustust. Antud vaidluses täitedokument puudub, sest kohtuotsusest tulenev nõue on aegunud. Hageja on seisukohal, et antud asjas tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 170/2002/9154 lubamatuks eelkõige põhjusel, et hageja täitis õigel ajal oma osa solidaarkohustusest ning ülejäänud osas aegus nõue tema vastu hiljemalt 30.03.2008. Neil asjaoludel palub hageja kohaldada aegumist SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt esitatud nõude summas 1380,64 eurot osas, mis on pööratud K. H. vastu; tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses täiteasjas nr 170/2002/9154, mis algatati 02.11.2012 K. H. suhtes, põhjusel, et nõue on täidetud ning ülejäänud on aegunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2 (6)

Kostja vastuväidete kohaselt on kostja riigi sihtasutus, mis asutati 2000.aastal 1999.aastal likvideeritud Eesti Keskkonnafondi õigusjärglasena. Käesoleva kohtuasja esemeks oleva sissenõude asjad pärinevad 1990.aastatest, mil seaduse kohaselt mõisteti keskkonnakahju välja fondile. 2000.aastatel on kohtutäiturid kostjale teatanud taolistest nõuetest ning kostja on kohtutäiturite teadete alusel palunud neid nõudeid täita, eeldades, et täiturid täidavad taolisi nõudeid seaduses sätestatud korras. Seejuures ei ole kostjal kui riigivara seaduse alusel tegutseval riigi sihtasutusel õigust nõuetest ühepoolselt loobuda. Kostja leiab, et hageja tõlgendab põhimõtteliselt valesti solidaarkohustuse ja võlaõiguse üldpõhimõtete suhet. Kui VÕS § 6 lg 1 ja VÕS § 7 lg 1 tõlgendada hageja soovitud viisil, siis oleks VÕS § 65 lg 1 sisuliselt sisutu. Täitur ei ole kostjale käesoleva asja ja väidetava aegumise kohta mingit teavet esitanud. Ka hageja ei ole kostja poole pöördunud avaldusega, et nõue on aegunud. Kui aegumise väide ei ole õige, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Aegumise väite õigsuse hindamisel tuleb arvestada Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis 2-11-47241 sedastatuga, mis kostja arusaamise kohaselt lükkas samalaadses olukorras aegumise väite tagasi. Käesolevas asjas on hageja põhjustanud tarbetu kohtuasja. See on eriti kahetsusväärne seetõttu, et hagejat esindab advokaat, kes peaks oma klienti nõustama kõige optimaalsemal ja vähemkulukamal viisil. Käesoleval juhul on hageja jätnud kasutamata võimaluse asi kohtuväliselt lahendada ning sellega põhjustanud kõigile osapooltele sh kostjale ja kohtule ebavajalikku aja- ja rahakulu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 77, 88). Tartu Maakohtu 6.märtsi 2014.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 98). Hageja esindaja on kohtumääruse kätte saanud 09.03.2014 (tl 103), kostja 06.03.2014 (tl 101). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et täiteasjas nr 170/2002/9154 on täitemenetlus algatatud kostja õiguseellase avalduse ja Võru Maakohtu 18.03.1998.a. otsuse kriminaalasjas nr 1225/97 alusel. Võru Maakohtu 18.märtsi 1998.a. otsusega (tl 13-14) on tõendatud, et 18.märtsi 1998.a. kohtuotsusega mõisteti välja solidaarselt K. H. , Aivar Aasalt ning Kaimar Aasalt looduskeskkonnale tekitatud kahju 30 577 krooni Eesti Keskkonnafondi Võru osafondi kasuks. Poolte vahel ei ole ka selles vaidlust, et kostja on Eesti Keskkonnafondi õigusjärglane. Hageja arvates ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlus õiglane, sest tema on kahju hüvitamiseks tasunud juba 1998.a. kokku 10 692,30 Eesti krooni, kuid teistelt solidaarvõlgnikelt kahju sisse ei ole nõutud. VÕS § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib võlausaldaja nõuda igalt solidaarvõlgnikult kohustuse täielikku täitmist. Kohus nõustub kostjaga, et kui VÕS § 6 lg 1 ja VÕS § 7 lg 1 tõlgendada hageja soovitud viisil, siis oleks VÕS § 65 lg 1 sisult ainetu.

3 (6)

Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt on selles täiteasjas Võru Maakohtu Täitevosakonnas täitemenetlust alustatud 13.04.1998.a. (tl 15) ja kohtutäitur Aive Kolsar on täitetoimiku nr 170/2002/9154 menetlusse võtnud 22.09.2002.a. (tl 17). 02.11.2012 on kohtutäitur teatanud võlgniku nimele registrisse kantud sõidukite käsutamise keelumärke seadmisest (tl 11) ja teinud täitekulude väljamõistmise otsuse sissetuleku arestimise akti ja koopiate edastamise kulude kohta (tl 12). TMS-i esmast, 31. juulil 1993 jõustunud redaktsiooni (TMS1993) muudeti 25. aprillist 1997 mh TMS1993 § 2, 9 ja 10 osas selliselt, et kohtulahendite täitmisega hakkasid tegelema maa- ja linnakohtute täitevosakonnad, mille koosseisus töötasid kohtuametnikest kohtutäiturid.

4 (6)

Hageja väitel on kostja nõue aegunud. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks. Riigikohus on leidnud, et selle hagi saab esitada ka enne 5. aprilli 2011 alanud täitemenetluses (Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 13). Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 16.detsembri 2013.a. otsuses nr 3-2-1-141-13 selgitanud, et enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS1994 § 123 lg 1 järgi oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ... tulenevalt VÕSRS § 9 lgst 1 kohaldus jõustunud kohtuotsusest tulenevale, 1. juuliks 2002 aegumata nõudele sellest ajast jõustunud TsÜS § 157 lg 1, mis pikendas aegumistähtaega 30 aastale. VÕSRS § 9 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse TsÜS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seda aegumistähtaega tuleb TsÜS § 157 lg 2 järgi arvestada kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on selle nõude aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab selle nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on TsÜS § 157 lg 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema kümne aasta pikkune ja 1. märtsil 2021 lõppev aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13). Võru Maakohtu 18.märtsi 1998.a. otsusega (tl 13-14) on tuvastatud, et 18.märtsi 1998.a. kohtuotsus, millega mõisteti välja solidaarselt K. H. , Aivar Aasalt ning Kaimar Aasalt looduskeskkonnale tekitatud kahju 30 577 krooni Eesti Keskkonnafondi Võru osafondi kasuks, jõustus ja muutus seega ka sissenõutavaks 30. märtsil 1998. Seega pikenes sellest otsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 1 uue redaktsiooni järgi 1. juulist 2002 vähemalt 2028. a-ni. Seega ei saanud 1998.a. kohtuotsusest tulenev nõue olla 1. märtsiks 2011 aegunud. Sellest päevast hakkas aga kulgema kümne aasta pikkune ja 1. märtsil 2021 lõppev aegumistähtaeg. Eelneva tõttu ei saa Võru Maakohtu 30.märtsil 1998.a. jõustunud otsusest tulenev kostja nõue olla aegunud ja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksuul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Maakohtu 7.jaanuari 2013.a. määrusega on rahuldatud K. H. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja antud K. H. riigi õigusabi isiku esindamiseks täitemenetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses 1 aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude riigi õigusabi hüvitamise ulatus (tl 20-22). Riigi õigusabi seaduse § 17 lg 1 kohaselt saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud

5 (6)

juhul. RÕS §22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Valli Murde on esitanud taotluse määrata K. H. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 331,20 eurot (tl 107-109). Taotluse kohaselt on esindaja kulutanud nõupidamisele riigi õigusabi saajaga 1,5 tundi, täitetoimikuga tutvumisele 1 tunni, seaduste ja Riigikohtu praktika analüüsile 2 tundi, hagiavalduse koostamisele (4 lk) 3 tundi, hageja kirjaliku seisukoha koostamisele kostja vastusele (1,5 lk) 1 tunni. Kohus leiab, et taotluses toodud ajakulu ei ole täies mahus põhjendatud ja kuulub vähendamisele seaduste ja Riigikohtu praktika analüüsi osas 1 tunni ja hageja kirjaliku seisukoha koostamise osas 0,5 tunni võrra, ning arvestades taotluses toodud motiive, tuleb advokaat Valli Murdele määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks koos käibemaksuga 271,20 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel TsMS § 190 lg 3-6 nimetatud kohtulahendis ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, et hagejal on kolm ülalpeetavat last ning puudub nimetamisväärne vara ja säästud, tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.