2-13-61248/7 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduste kohaselt Rustam Kalimullin ja Taavi Kartsep töötasid OÜ-s Merlin Ehitus alates 08.07.2013 kuni 13.09.2013 suulise töölepingu alusel üldehitajana katuse- ja fassaaditöödel Laiksaare RMK kontori hoone renoveerimisel. Kokkulepitud töötasu oli kogu töö eest kummalgi töötajal 3 750 eurot netotasuna. OÜ Merlin Ehitus juhatuse liige P. Päkk lubas töötasu maksta iga tööülesande täitmise järel kahe nädala eest. Hagejatele on kummalegi välja makstud töötasu kahel korral kokku 1 875 eurot. Hagejad lõpetasid kogu töö objektil, kuigi P. Päkk hakkas 3. ja 4. maksega viivitama. Lisaks kokkulepitud töödele tegid hagejad ka lisatöid, kumbki 378 euro eest (netotasuna). Lõpparve on samuti saamata, st hüvitus kasutamata puhkuse eest kummalgi töötajal 287.11 euro ulatuses. OÜ Merlin Ehitus tegi alltöövõttu, mistõttu hagejad läksid peatöövõtjale kurtma, et nad ei ole töötasu kätte saanud. Peatöövõtja esindaja, Arens Ehitustööd OÜ juhatuse liige Olari Aavik kutsus kohale hagejad ja OÜ Merlin Ehitus juhatuse liikme P. Päka ning 19.09.2013 sõlmiti kirjalik leping, mille kohaselt peatöövõtja ei kanna alltöövõtjale enne üle järgmist rahasummat, kuni alltöövõtja ei ole oma töötajatele väljateenitud töötasu ära maksnud. Lisaks allkirjastas O. Aavik 21.10.2013 hagejate poolt tehtud lisatööde õiendi. Selles kinnitati veel kord, et P. Päkk tunnistas õiendi alla kirjutanud isiku juuresolekul, et ta on töötajatele 3. ja 4. töötasumakse võlas ning tasumata on lisatööde eest. Töötajad pöördusid avaldusega töövaidluskomisjoni, paludes tööandjalt välja mõista saamata töötasu ja puhkusehüvitis. OÜ Merlin Ehitus ei esitanud töövaidluskomisjonile ühtegi kirjalikku vastuväidet töötajate nõuetele, juhatuse liige komisjoni istungile ei ilmunud. Töövaidluskomisjon jättis töötajate avaldused rahuldamata, leides, et tegemist on töövõtulepingutega, millest tulenevate vaidluste lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse. Rustam Kalimullin ja Taavi Kartsep esitasid kohtusse hagid, leides, et tegemist on siiski töölepingutest tuleneva vaidlusega. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötasid R. Kalimullin ja T. Kartsep tööandja töövahenditega, töö tegemise aja ja viisi määras P. Päkk. Hagejad ööbisid P. Päka poolt otsitud ööbimiskohas. Töötasu kokkulepe oli tükitöö alusel ja perioodilise maksmisega, so iga kahe nädala järel. Esimese ja teise makse, kumbki 937.50 eurot, said hagejad kätte. See oli netotöötasu. P. Päkk kinnitas, et maksud maksab tema, so tööandja. Tööpäevad olid pikad, kokkulepitud töötasu vastas töö hulgale. Kvaliteedi osas keegi etteheiteid ei teinud. Peatöövõtja esindaja oli töötajate probleemidega kursis ning aitas pidada läbirääkimisi töötasu kättesaamiseks. Nüüdseks on P. Päkk ära kadunud, telefonile ei vasta. Kostja esindaja hagidele kirjalikult ei vastanud, kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Menetlusdokumendid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmisega äriühingu asukohas 12.02.2014. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagid tuleb rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata

8.juulist kuni 13. septembrini 2013. Eeltooduga on kohtule tõendatud hagejate ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu. TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd tasu eest, siis eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama väidetav tööandja. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2010 otsuse nr 3-2-1-26-10 p 11 kohaselt „... juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks.“ Käesolevas vaidluses (ka töövaidluskomisjonis) ei ole tööandja esitanud ühtegi vastuväidet hagejate nõuetele ei nõuete aluse ega ka suuruse osas. Seega, vastupidiste tõendite puudumise tõttu tuleb kohtul asuda üheselt seisukohale, et hagejad töötasid kostja juures töölepingu alusel ning neile on välja maksmata osa töötasust ning lõpparve. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas töö eest makstav tasu ja töötasu arvutamise viis. Seadus ei keela arvestada töötasu tükitöö alusel. Tasu maksmine peab olema regulaarne ning selle sissenõutavaks muutumise aeg teatavaks tehtud, tulenevalt TLS §-s 5 lg 1 p 5 sätestatust. TLS § 33 lg 1 kohaselt tuleb töötasu maksta üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Hagejate väitel ja tulenevalt esitatud õiendist on töötajad kätte saanud töötasu iga kahe nädala tagant. Hagejad on TVK tl 5 ja 6 oleva lepingu ning õiendiga tõendanud, et kostjaga kokkulepitud tasu konkreetse tööülesande täitmise eest oli 3 750 eurot, millest kumbki hageja ei ole saanud 1 857 euro suurust tasu. Lisatööde maht on tõendatud Arens Ehitustööd OÜ juhatuse liikme O. Aaviku poolt allkirjastatud õiendiga. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate esitatud nõuet kummalegi 378 euro maksmiseks lisatööde tegemise eest. TLS § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus. Kohus on seisukohal, et teistsuguse kokkuleppe sõlmimist ei ole hagejad tõendanud. Eelduslikult peab selline kokkulepe olema kirjalik. TVK tl 6 oleva õiendi pöörel on märgitud, et „19.09.2013.a. toimunud vestluse käigus tunnistas Merlin Ehitus OÜ juhatuse liige Priit Päkk ise, et ta võlgneb töölistele Rustam Kalimullinile ja Taavi Kartsepale kolmanda ja neljanda osa põhitöötasust, mis kumbki on 1 875 euri, kokku summas 3 750 euri ja lisatööde tasu.“ Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavalt põhitöötasult ja lisatööde tasult maha arvata töötaja maksukohustus. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hagejate nõuetele kasutamata puhkuse eest hüvitise välja mõistmiseks. TLS § 71 kohaselt Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hagejate poolt esitatud arvestuse kohaselt on neil saamata (4128:67x4,66) 287.11 euro suurune puhkusehüvitis, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.