Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013. a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-650
Tsiviilasi
Iron Arenduse OÜ hagi T M vastu kaasomandi lõpetamiseks T M vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks
VaidlusTd kohtulahend
Harju Maakohtu 13. veebruari 2014. a. määrus, millega hagi tagamine tühistati
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) Iron Arnedus OÜ (RK 11329884, asukoht Mustamäe tee 5 c, Tallinn), lepingulised esindajad adv. Triin Biesinger-Jussmann ja adv. Reesa Paatsi Kostja (vastuhagis hageja) T M (IK xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja adv. Martin Männik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja menetluse käik Iron Arenduse OÜ esitas 6. jaanuaril 2012. a. Harju Maakohtusse T M vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Poolte kaasomandis oli võrdsetes mõttelistes osades Tallinnas xxxxxxxxx asuv kinnisasi koos sellel paikneva elamuga. Hageja palus kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnisasi antakse hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale tema mõttelisele osale vastava rahalise hüvitise 133.000 eurot.
Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas 23. oktoobril 2012. a. vastuhagi, milles taotles jagada kaasomand selliselt, et tema saab kinnisasja ainuomanikuks ja maksab Iron Arenduse OÜ-le hüvitist 133.000 eurot. Harju Maakohus rahuldas 18. märtsi 2013. a. otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.
oktoobri 2013. a. kohtumäärusega rahuldamata. Harju Maakohtul puudub pädevus hagi tagamise tühistamiseks. T M on minetanud menetlusliku võimaluse hagi tagamise tühistamiseks. TsMS § 386 lõikest 2 on võimalik juhinduda vaid menetluses olevas tsiviilasjas, mis ei ole jõustunud kohtulahendiga lõppenud. Jõustunud kohtuotsust ei saa käsitleda ka kui asjaolude muutumist või hagi tagamise aluse äralangemist. Jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt ei ole ringkonnakohus hagi tagamist vastavalt TsMS § 386 lõikele 4 tühistanud. Maakohtul ei olnud võimalust hagi tagamist TsMS § 386 lg. 4 alusel tühistada. Menetlusosalisel oleks olnud võimalik taotleda täiendava kohtuotsuse tegemist TsMS § 448 lg. 1 p. 1 alusel, niisugust taotlust ei ole T M esitanud. Menetlusväliselt hagi tagamist tühistades on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud. Vastus määruskaebusele T M leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Edasine menetlus Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kooskõlas TsMS § 663 lõikega 5 lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata, määruskaebus jääb rahuldamata. Hagi tagamise eesmärgiks on võimaldada kohtuotsuse täitmist (TsMS § 377 lg. 1), kusjuures vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, on võimalik kohtumenetluse kestel esialgselt reguleerida selleks, et vältida olulist kahju või omavoli või kui selleks on mõni muu nimeTd põhjustega võrreldav põhjus (TsMS § 377 lg. 2). Vaidlusaluses asjas tehtud jõustunud kohtuotsusega on määruskaebuse esitaja poolt esiTd hagi jäetud rahuldamata ning seega ei saa tal olla mingit seadusega kaitstavat õigust või huvi tema poolt esiTd hagi tagamise kestmajäämise vastu. Samuti ei ole määruskaebuse esitajal taolist õigust või huvi ka selle vastu, et pärast tema kahjuks tehtud otsuse jõustumist jääks kehtima vaidluse all olnud asja kasutusviis selliselt, nagu maakohus selle üksnes menetluse kestuse ajaks esialgselt reguleeris. Niisuguse huvi olemasolu ei ole määruskaebuses ka väidetud. Juba ainuüksi määruskaebusega taotletava seadusega kaitstava õiguse või huvi puudumine on piisav, et jätta määruskaebus rahuldamata. Siiski ei saa nõustuda ka määruskaebuse väidetega maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta. Menetlusseadustiku sätete tõlgendamisel tuleb lisaks grammatilisele tõlgendusviisile küsida ka sätete eesmärgi ja nende koosmõju järele. TsMS § 386 lõikes 4 on sätesTd põhimõte, mille kohaselt hagi tagamine tühistatakse, kui hagi jääb rahuldamata, seejuures on teisejärguline see, millise menetlusliku lahendiga hagi tagamine tühistatakse või milline konkreetne kohus seda teeb. Asjaolust, et hagi tagamine on jäänud kohtuotsusega tühistamata vaatamata sellele, et hagi ise jäi rahuldamata, ei saa järeldada, nagu peaksid hagi tagamisabinõud jääma igavesti kehtima, sest selline tõlgendus oleks vastuolus eespoolosundatud sätete eesmärgiga ega arvestaks hagi tagamise kohta kehtivaid sätteid nende koosmõjus. Et jõustunud kohtulahendiga on tsiviilasja hinnaks määratud 3500 eurot, siis ei ületa tagatava hagi hind 63.900 eurot ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg. 1 lause 2).
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.