lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6326/14

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-6326/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Ele Liiv 19.03.2014, Tallinn 2-14-6326 V Di (D) hagi Ektornet Land Estonia OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2014/20 Harju Maakohtu 20.02.2014 määrus hagiavalduse Vaidlustatud lahend menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V Di määruskaebus Kirjalik menetlus Menetluse liik Hageja: V D (ik xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx Menetlusosalised ja nende Kostja: Ektornet Land Estonia OÜ (rk 11766188) esindajad Kostja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Janno Kuusk Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 20.02.2014 määrus jätta muutmata.
2.V Di määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Mõista määruskaebuse esitajalt V Dilt riigi tuludesse määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 50 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras raha riigi tuludesse maksmiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Määrus saata kaebuse esitajale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.V D (hageja) esitas 10.02.2014 hagi Ektornet Land Estonia OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2014/20. Hageja taotles ka menetlusabi ja riigi õigusabi andmist. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.06.2011 pankrotivara enampakkumine, mille käigus müüdi xxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu. Enampakkumise akti kohaselt asus kinnistul ehitusloata

ebaseaduslikult püstitatud kahekorruseline palkmaja, mille teisaldamiseks haldur kohustusi ei võtnud. 20.01.2014 alustas kostja hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 024/2014/20, milles nõudis kinnistu väljaandmist. Hageja hinnangul on kostja eesmärgiks täitemenetluses nõuda valdust asjale, mida kostja pankrotimenetluses ei ostnud. Hageja kui võlgniku pankrotiavaldus võeti 06.02.2014 menetlusse, määrati ajutine haldur, peatati hageja vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Hageja leiab, et ta ei valda xxxxxxxxxxxxxxx kinnistut. Hageja suhtes toimuv täitemenetlus on lubamatu, et kostja ei omandanud kinnistut koos sellel asuva palkmajaga. Hageja ei olnud palkmaja omanik sel ajal, kui toimus kinnistu müük. Kinnistul asuva maja omanik on kolmas isik ja hagejal puudub õigus käsutada ning võimalus teisaldada palkmaja kinnistult. Hageja leiab, et ta ei saa täita täitedokumendis esitatud nõuet (anda kinnisasja valdus üle) ja käsutada kolmandate isikute vara. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2014/20. Kohus jättis 12.02.2014 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 13.02.2014 menetlusdokumendi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (t.lk 25-27). Kostja seisukoht

2.13.02.2014 määras kohus küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleks keelduda, kuna hagejal puudub vajadus õiguskaitse järele. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtutäitur on täitemenetluse 18.02.2014 lõpuni viinud ning kinnistu hageja ebaseaduslikust valdusest vabastanud. Isegi kui täitemenetlust ei oleks lõpule viidud, esineksid alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kostja on kinnistu omanikuna õigustatud nõudma hageja ebaseaduslikust valdusest oma vara välja. Kinnistu ei ole hageja pankrotivara hulka kuuluv vara, millele laieneks Harju Maakohtu 06.02.2014 määrusega seatud käsutuskeelust tulenevad piirangud. Täitmisteate kohaselt on sundtäitmise objektiks vaid kinnisasi. Kinnisasjal olev vara ei takista kinnistu vabastamise nõude täitmist. Seega on sundtäitmine lubatav ja hagi perspektiivitu. Kostja nõuab kinnistu üleandmist ilma kinnistul asuva ebaseadusliku ehitiseta ning lubab väidetavalt kolmandatele isikutele kuuluva ebaseadusliku ehitise äraviimist kostjaga kokkulepitud ajal. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib täitemenetluse lubamatuks tunnistamist seetõttu, et ta ei valda kinnistut ning tal puudub õigus käsutada kolmandate isikute vara (sealhulgas teisaldada kinnistult palkmaja). Hageja on tuginenud oma nõudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1, samuti osundanud pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg-le 1. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamine ei ole võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt on täidetakse täiteasjas nr xxxxxxxxx pankrotiavara enampakkumise akti, millega hageja pankrotimenetluses on müüdud kostja õiguseellasele xxxxxxxxxx kinnistu ning kostja on hiljem kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud. TMS § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kuivõrd kostja on enampakkumise akti alusel kantud kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxx kinnistu omanikuna, on tal õigus teostada kinnistu suhtes seadusega omanikule sätestatud õigusi. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. TMS § 2 lg 1 p 15 järgi on kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks ka sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Seadus ei võimalda taotleda võlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et kinnistul paiknevad (väidetavalt) kolmandatele isikule kuuluvad esemed (sh ehitusloata püstitatud ehitis). See asjaolu ei ole takistuseks enampakkumise akti täitmisel. Samuti ei tingi täitedokumendi täitmine võlgniku jaoks kolmandate isikute vara käsutamise vajadust. Hageja peab üksnes hoiduma kostja kui asja omaniku suhtes valduse teostamise takistamisest. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine teenib TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega menetlusosalistele ning üldist menetlusökonoomiat. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei pea kohus vajalikuks lahendada sisuliselt hageja 10.02.2014 esitatud hagi tagamise taotlust, menetlusabi taotlust ega riigi õigusabi taotlust. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruskaebus

4.Hageja palub määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja leiab, et ta ei ole takistanud kostja valduse teostamist ja on kostja nõude sisuliselt 28.06.2011 rahuldanud. Hageja õigusi rikub täitemenetlus sellega, et tasuda tuleb täitemenetluse kulud ja täituri tasu. Kaebuse esitaja leiab, et juba alustatud sundtäitmise lõpetamiseks tuleb tal esitada TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi, kuna muud võimalused puuduvad. Vastus määruskaebusele
5.Kostja leiab, et maakohus keeldus õiguspäraselt hagiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluse käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et hagejal puudub vajadus õiguskaitse järgi, sest ta ei saavuta hagiga taotletavat eesmärki. Kohtutäitur algatas täitemenetluse kostja 08.01.2014 avalduse ja 28.06.2011 vara enampakkumise akti alusel. Hageja täitis kostja nõude 18.02.2014 ja vabastas kinnistu hageja ebaseaduslikust valdusest. Asja materjalidest nähtuvalt on ebaõiged hageja väited, et ta vabastas kinnistu juba 28.06.2011. Hageja on ise esitanud maakohtule tõendid, milles nähtus, et ta nõudis

veel sügisel 2013 valduse üleandmise eeldusena kostjalt erinevaid kinnitusi ja lubadusi, mis kinnitab, et hageja keeldus valduse vabatahtlikust üleandmisest. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad asja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS §st 190 tulenevalt tuleb kaebuse esitajalt välja mõista see määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest hageja menetlusabi korras 03.03.2014 maakohtu määrusega vabastatud oli. Määruskaebuse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium