XXXhagi XXXOÜ vastu töötasu kokku summas 1.606,52 euro ja koondamishüvitise 1425,27 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
3031,79 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Tiiu Siig (Osaühing Juristibüroo Iuste, registrikood 10065905, asukoht Nunne 7, 10133 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(isikukood XXX, epost XXX)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 04.02.2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX kasuks saamata jäänud 2012.a. märtsikuu töötasu katteks 1309,02 (üks tuhat kolmsada üheksa eurot ja 2 senti) eurot ja TLS § 100 lg 1 sätestatud koondamishüvitise katteks 1425,27 (üks tuhat nelisada kakskümmend viis eurot ja 27 senti) eurot.
4.Jätta XXX menetluskulud 90 % ulatuses XXXOÜ kanda ja 10 % ulatuses tema enda kanda.
5.Jätta XXXOÜ menetluskulud 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Hageja töötas kostja juures peakoka ametikohal alates 2. maist 2011.a. (TVK t/l 16-16A). Töötasu suuruseks leppisid pooled kokku 1023.- eurot (netos) kuus. Hageja täitis oma tööülesandeid AS XXX sööklas.
2.05.03.2013.a. teatas tööandja töötajale, et ütleb talle töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) alates 05.04.2013.a. Hageja sai teate kätte 05.03.2013.a. (TVK t/l 21).
3.06.03.2013.a. teatas kostja hagejale, et ütleb talle töölepingu üles TLS § 90 alusel (töölepingute kollektiivne ülesütlemine). Hageja sai ka selle teate kätte 06.03.2013.a. Tööandja teatas TLS § 90 alusel töölepingu erakorralisest ülesütlemisest kõigile AS XXX sööklas töötavatele XXXOÜ töötajatele. Põhjus töölepingu lõpetamiseks kõigi töötajatega oli see, et kostja ja AS XXX vahel lõppes leping toitlustusteenuse pakkumiseks AS XXX tootmishoone sööklas 31.03.2013.a.
4.09.04.2013.a. saatis tööandja XXXisikus XXXveel ühe töölepingu ülesütlemise teate, mille viimane sai samuti kätte selle saatmise päeval. Nimetatud töölepingu ülesütlemise teates teatas tööandja, et ütleb töölepingu töötajale üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning põhjusel, et töötaja on tahtlikult rikkunud töölepingut hävitades teadlikult ja tahtlikult teabe ja teabekandjad ning, et töötaja ei ilmunud tööle põhjuseta 1. aprillist kuni 5. prillini 2013.a.
5.Tööandja ei ole maksnud töötajale 2013.a. märtsikuu töötasu, aprillikuu 5 päeva eest töötasu ega koondamishüvitist.
Lk (7)
6.Hageja esitas 12.04.2013.a. töövaidluskomisjonile avalduse, milles ta palus välja mõista tööandjalt - 2013.a. märtsikuu palga 1309,02 eurot (brutos) - töötuskindlustuse makse 26,18 eurot - pensioni II samba kindlustusmakse 26,18 eurot - tulumaksu 233,66 eurot - 2013.a. 1. aprilli kuni 5. aprilli palga 297,50 eurot (brutos) - koondamishüvitise 1197,59 eurot.
7.Töövaidluskomisjon otsusega nr 4.4-1/894 9. maist 2013.a. rahuldati XXXavaldus osaliselt ja XXXOÜ-lt mõisteti välja avaldaja kasuks 2013.a. märtsikuu töötasu 1309,02 eurot, mille osas oli otsus viivitamata täidetav, ja koondamishüvitise 1197,59 eurot. XXXavalduse 2013.a. aprillikuu töötasu väljamõistmiseks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata.
8.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks.
9.Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista - 2013.a. märtsikuu töötasu 1309,02 eurot (bruto) - töötasu 01.04.- 05.04.2013.a. eest 297,50 eurot - koondamishüvitise 1309,02 eurot. Kohtuistungil täpsustas hageja oma koondamishüvitise nõuet tulenevalt kostja poolt esitatud hageja palgateatisest. Kuivõrd nimetatud palgateatisel on XXX 6 kuu palk kokku 8051,61 eurot, oli hageja ühe kuu keskmise palga suuruseks 1425,27 eurot, mille hageja palubki kostjalt koondamishüvitisena välja mõista.
10.Hageja väidetel töötas ta AS-s XXX kuni 05.04.2013.a. ega lahkunud töölt varem ka 28.04.2013.a. nagu tööandja väidab, samuti ei jätnud ta tööle ilmumata perioodil 01.04.2013.a. - 05.04.2013.a. Kuni märtsikuu lõpuni tegi hageja oma sõnul süüa kostja poolt opereeritavas AS XXX tootmishoones kui peakokk ning lisaks sellele koostas ta ka müügiaruandeid, retsepte, tegeles statistikaga ja inventuuride tegemisega. Kuna alates 2013.a. aprillikuust pakkus AS XXX sööklas toitlustusteenust teine operaator - XXXOÜ, siis 2013.a. aprillikuu esimestel päevadel tegeles hageja väidetavalt ainult kostja paberitööga. Hageja sõnul ei ole õige kostja väide nagu oleks hageja täitnud 2013.a. aprillikuu alguses nn hageja konkurendi tööülesandeid, vaid ta asus tööle XXXOÜ-sse 08.04.2013.a. Hageja ei tegelenud 01.04.-05.04.2013.a. toidu valmistamisega, vaid täitis köögist eraldatud ruumis kostja dokumente. Kostja käskis hagejal ära anda sülearvuti, mida hageja ka tegi. Kuna pooltevaheline töösuhe lõppes 05.04.2013.a., oleks kostja pidanud sel päeval välja maksma hagejale lõpparve. Kostja seda ei teinud. Hageja leiab, et nimetatud kostja käitumine on õigustamatu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt talle 09.04.2013.a. tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, sest poolte töösuhe oli lõppenud 05.04.2013.a.
Lk (7)
11.Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks töövaidluskomisjonile dokumentaalsete tõenditena: poolte vahel 02.05.2011.a. sõlmitud töölepingu, XXX OÜ töökorralduse reeglid, töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 5. märtsist 2013.a., 6. märtsist 2013.a. ja 9. aprillist 2013.a., hageja poolt 9. aprillil 2013.a. saadetud vastuse tööandjale, oma pangakonto väljavõtte kostja poolt makstud töötasu kohta perioodil 10.10.2012.a. kuni 07.03.2013.a., ning kohtule esitas hageja koos hagiga hageja ja AS XXX vahel 08.04.2013.a. sõlmitud konsultatsioonilepingu, XXX AS söökla rahulolu küsitluse kokkuvõtted 2013.a. märtsikuust ja XXX söökla töötajate seletuskirja. Hageja taotles lubada tal anda kohtus oma seletus vande all, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, ning üle kuulata tunnistajatena XXXja XXX. Kohus rahuldas hageja taotlused. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja järgmist: -
-
-
hageja nõuab koondamishüvitist, kuigi on ise 09.04.2013.a. kostjale saadetud e-kirjas märkinud, et ta on töölepingu lõpetanud 05.03.2013.a.; asjaolu, et kostja ütles hagejale töölepingu üles 05.03.2013.a., ei vabastanud hagejat töö tegemisest perioodil 05.03.2013.a. – 05.04.2013.a.; hageja väide, et ta töötas 28.03.2013 a tööpäeva lõpuni ja käis vaid lõunapausil, ei ole õige. Töötaja lahkus 28.03.2013 kell 14.29 kaubakontori kaudu jättes töölt lahkumise registreerimata, lõunapausi aeg oli hagejal kell 12.00-13.00; hageja ei käinud tööl ajavahemikul 01.04.2013.a.- 05.04.2013.a., seda ei kinnita ka XXX XXX uksekaardi raport ega turvatöötaja seletuskiri 25. aprillist 2013.a.; tegelikult töötas hageja juba alates 01.04.2013.a. uue AS XXX toitlustus operaatori juures aadressil XXX. kostja leiab, et kuivõrd hageja ei ilmunud töölepingu lõpetamist kostja juurde vormistama, ega täitnud oma töökohustusi pärast 28.03.2013.a., oli kostjal õigus talle tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1,,2,3,5,6,7,8, alusel. juhindudes TLS § 74 lg 3 oli tööandjal aga õigus kinni pidada töötaja 1 kuu keskmine töötasu kahju hüvitamiseks, mida kostja tegigi.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja töövaidluskomisjonile XXXkirja 9. aprillist 2013.a. XXX, telefonikõnede eristuse 28. märtsist 2013.a. telefonilt XXX, XXXkirja 25. aprillist 2013.a., allkirjastamata sülearvuti üleandmise –vastvõtmise akti 5. aprillist 2013.a., väljatrüki XXXtelefonilt saadetud SMS-ist, tundmatu isiku poolt koostatud XXXja XXXvahelise sõnavahetuse 9. aprillist 2013.a, ilmselt XXX OÜ esindaja XXXpoolt koostatud, kuid allkirjastamata akti töökorras andmekandjalt kustutatud andmete taastamise kohta spetsiaalset tarkvara kasutades, arve nimetatud töö tegemise eest, maksekorralduse eelpoolnimetatud arve tasumisest, XXXja XXXseletuskirjad, XXXOÜ juhatuse käskkirja 9. jaanuarist 2012.a., hageja kliendikaardi raporti, XXXOÜ peakoka ametijuhendi, XXXkirjavahetuse XXX. Kohtule esitas kostja lisaks töövaidluskomisjoni toimikus juba olevatele tõenditele ka turvakaamera salvestise 28.märtsist 2013.a. kell 14.29 ja hageja palgatõendi. Kostja taotles kohtult üle kuulata ka tunnistajad XXX, XXXja XXX. Kohus rahuldas kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks.
Lk (7)
Kohtuotsuse põhjendused.
11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil, TLS §-st 29 lg 3, millest tuleneb tööandja kohustus arvutada välja töötaja palk brutos ja maksta see välja rahas netos pärast maksude mahaarvamist, TLS §-st 84, mille kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ning TLS §-st 100 lg 1. mille kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
12.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et - hageja töötas kostja juures peakoka ametikohal alates 2. maist 2011.a. täites oma tööülesandeid AS XXX sööklas XXX; - 05.03.2013.a. teatas kostja hagejale, et ütleb talle töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) alates 05.04.2013.a., millise teate sai hageja kätte 05.03.2013.a.; - 06.03.2013.a. teatas kostja hagejale, et ütleb talle töölepingu üles TLS § 90 alusel (töölepingute kollektiivne ülesütlemine), millise teate sai hageja kätte 06.03.2013.a.; - 09.04.2013.a. saatis tööandja XXXisikus XXXveel ühe töölepingu ülesütlemise teate, mille viimane sai samuti kätte selle saatmise päeval ning nimetatud töölepingu ülesütlemise teates teatas tööandja, et ütleb töölepingu töötajale üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning põhjusel, et töötaja on tahtlikult rikkunud töölepingut hävitades teadlikult ja tahtlikult teabe ja teabekandjad ning, et töötaja ei ilmunud tööle põhjuseta 1. aprillist kuni 5. prillini 2013.a. võtab kohus kõigepealt seisukoha selles millal ning millisel töölepingu seaduses sätestatud alusel pooltevaheline töösuhe lõppes. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt sellest, et tööandja tegi töötajale 05.03.2013.a. tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 1 alusel alates 05.04.2013.a. kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 69 lg 1 sätestatuga (kindlale isikule suunatud tahteavaldust tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks selle kättesaamisega) ning tööandja kui tahteavalduse tegija ei ole seda tahteavaldust tagasi võtnud nagu võimaldab TsÜS § 72, lõppes poolte töösuhe 05.04.2013.a. TLS § 89 lg 1 alusel ning pärast esimese töölepingu ülesütlemise avalduse tegemist tehtud tahteavaldused pooltevahelise töösuhte lõpetamiseks teistel töölepingu seaduses sätestatud alustel ei oma õiguslikku tähendust ega too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Pealegi oli 9.aprillil 2013.a. tehtud töölepingu ülesütlemise teate saatmise ajaks tööandja poolt pooltevaheline töösuhe juba lõppenud. Lepingut, mis on lõppenud, ei saa üles öelda.
13.Kuna pooled ei vaidle ka selle üle, et tööandja ei ole maksnud töötajale 2013.a. märtsikuu töötasu, aprillikuu 5 päeva eest töötasu ega koondamishüvitist, kontrollib kohus järgmisena kas tööandjal oli õigus töötajale töötasu väljamaksmata jätta või tuleb see tööandjalt kohtuotsusega töötaja kasuks välja mõista. Arvestades sellega, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja täitis oma tööülesandeid kostja juures igal juhul kuni 28. märtsi 2013.a. lõunani ehk vähemalt kuni 14.29-ni, mida tõendab ka turvakaamera salvestis 28. märtsist 2013.a. kell 14.29 ( t/l 21), et 28.03.2013.a. oli märtsikuu viimane tööpäev, sest selle järgnes riigipühana Suur Reede, ning, et hageja vande all antud ütlustega ja tunnistajate XXXja XXX kohtuistungil antud ütlustega leidis
Lk (7)
tõendamist, et XXXnaases 28.03.2013.a. kella 15.00 paiku tagasi tööle XXXOÜ-sse, asub kohus seisukohale, et hageja täitis oma tööülesandeid kostja juures kuni 2013.a. märtsikuu lõpuni ning kostja on jätnud põhjendamatult hagejale välja maksmata 2013.a. märtsikuu töötasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kohtuotsusega välja mõista hageja 2013.a. märtsikuu töötasu hageja poolt nõutavas summas ehk 1309,02 eurot. Kohus asub aga seisukohale, et hageja ei ole veenvalt kohtule tõendanud asjaolu, et ta töötas kostja juures ka perioodil 01.04.2013.a. kuni 05.04.2013.a. ning tema enda poolt vande all antud seletus on selles osas vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad XXXja XXX andsid ütlusi selle kohta, et nemad töötasid alates 01.04.2013.a. uue AS XXX söökla operaatori juures OÜ-s XXXja väitsid, et nad nägid perioodil 01.04.2013.a. – 05.04.2013.a. hagejat mingit paberitööd tegemas, kuid mitte kokana oma ametiülesandeid täitmas. Arvestades asjaoluga, et AS XXX alustas alates 01.04.2013.a. tegevust oma uues peahoones XXX ning XXXOÜ pakkus toitlustusteenust aga AS XXX peahoones XXX, mis on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, ja tunnistajad XXXja XXX alustasid tööd alates 01.04.2013.a. uue operaatori juures, said nad näha XXX töötamas vaidlusalusel perioodil üksnes OÜ-s AGT Stuudio, mitte XXXOÜ kasuks. Nimetatut ei lükka ümber ka hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend -hageja ja AS XXXvahel 08.04.2013.a. sõlmitud konsultatsioonileping, sest nimetatud leping võis küll olla sõlmitud 08.04.2013, mis ei välista hageja töötamist AS XXXkasuks juba enne lepingu sõlmimist. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas hageja 03.04.2013.a. aga AS XXX peahoones aadressil XXX ka juba kokana, seega ei ole tõendatud asjaolu, et hageja täitis ajavahemikul 01.04.2013.a. – 05.04.2013.a. kostja juures oma tööülesandeid. Kuna TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu, kuid tõendatud ei ole hageja töötamine kostja juures nimetatud perioodil, tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.
14.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 12 seisukohale, et kostja ütles hagejale töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel alates 05.04.2013.a., oli hageja õigustatud saama kostjalt TLS § 100 lg 1 alusel hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja kuue kuu keskmise töötasu suuruseks kostja juures töötamise ajal oli 1425,27 eurot, mida tõendab kostja poolt kohtule esitatud hageja palgatõend (t/l 92) ning mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koondamishüvitis 1425,27 eurot.
15.Kõige eeltoodu alusel pidi kostja maksma hagejale lõpparve koosseisus välja 2013.a. märtsikuu töötasu 1309,02 eurot ja koondamishüvitise 1425,27 eurot, kuid kuna kostja seda ei teinud, kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele kokku 2734,29 eurot. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
16.Tulenevalt asjaolust, et vaidluse lahendamisel poolte vahel ei oma tähtsust kas ja mil viisil rikkus hageja poolte vahel sõlmitud töölepingut või kostja juures kehtestatud sisekorraeeskirju, sest kohus asus kohtuotsuse p-s 12 seisukohale, et pooltevaheline töösuhe lõppes 05.04.2013.a. TLS § 89 lg 1 alusel, mitte mõnel muul töölepingu seaduses sätestatud alusel või ajal, jätab kohus kohtulahendi tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel järgmised dokumentaalsed tõendid: XXXkirja 9. aprillist 2013.a. XXX, telefonikõnede eristuse 28. märtsist 2013.a. telefonilt XXX, XXXkirja 25. aprillist 2013.a., allkirjastamata sülearvuti üleandmise –vastuvõtmise akti 5. aprillist 2013.a., väljatrüki XXXtelefonilt saadetud SMS-ist, tundmatu isiku poolt koostatud XXXja XXXvahelise sõnavahetuse 9.
Lk (7)
aprillist 2013.a, ilmselt XXX OÜ esindaja XXXpoolt koostatud, kuid allkirjastamata akti töökorras andmekandjalt kustutatud andmete taastamise kohta spetsiaalset tarkvara kasutades, arve nimetatud töö tegemise eest, maksekorralduse eelpoolnimetatud arve tasumisest, XXXja XXXseletuskirjad, XXXOÜ juhatuse käskkirja 9. jaanuarist 2012.a., hageja kliendikaardi raporti, XXXkirjavahetuse XXX, sest nimetatud tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Samadel kaalutlustel ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate XXXja XXXütlused. Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud XXX AS söökla rahulolu küsitluse kokkuvõtted 2013.a. märtsikuust ning XXX söökla töötajate seletuskirjad ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Menetluskulude jaotamine.
17.RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt kohtukulusid pooltel käesolevas vaidluses ei ole. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 90 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 90 % ulatuses kostja kanda ja 10 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja enda kanda.
Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Kuna hageja palus kostjalt välja mõista kokku 3031,79 eurot, ongi nimetatud summa käesoleva tsiviilasja hinnaks. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.