Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-42972
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali 21.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr XXXXXXXXXXXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 01. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja
esindajad
(avaldaja):
XX
(isikukood:
Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Reet Rosenthal
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
summas 47,93 eurot (750 krooni) seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul sisse nõuda, mistõttu lõpetas puudutatud isik 08.02.2013 otsusega (tl 5-6) viidatud täiteasjas täitemenetluse kaitsjatasu sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kuid jätkas menetlust täitekulude sissenõudes. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd täitedokument jäi täitmise aegumise tõttu täitmata, on puudutatud isikul õigus nõuda vaid täitemenetluse kulu (3,83 eurot), mitte kohtutäituri tasu (38,35 eurot). Täiteasja nr XXXXXXXXXXXXX toimiku andmete (tl 9-10) kohaselt kuulub käesoleval ajal täitmisele menetluse algatamise tasu 7,67 eurot, kohtutäituri tasu 30,68 eurot (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tehtud 17.12.2009) ja täitekulu summas 3,83 eurot (1,53 + 2,30) (täitekulu väljamõistmise otsused tehtud 22.01.2010 ja 27.06.2011). Vaidlust ei ole selles, et sundtäitmisega kaasnevad kulud, sest kohtutäituri ametitoimingud on tasulised (17.12.2009 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 ja käesoleval ajal kehtiv KTS § 28 lg 1). KTS § 22 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust (antud juhul 7,67 eurot) ja põhitasust (antud juhul 30,68 eurot), mille määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Avaldaja ei ole põhitasu määra ega täitemenetluse alustamise tasu suurust vaidlustanud. Kohtutäituri seaduses on sätestatud põhimõte, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga (KTS § 23 lg 3 ja kehtiva redaktsiooni § 32 lg 5). Kuivõrd kaitsjatasu 47,93 eurot jäi täitmise aegumise tõttu sisse nõudmata täies ulatuses, siis ei ole avaldaja hinnangul puudutatud isikul õigust ka kohtutäituri tasule summas 38,35 eurot. Kohus avaldaja seisukohaga ei nõustunud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 näeb ette, et kohtumäärusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude täitmisele kohaldatakse TMS §-s 207 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kohaldatakse kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmise aegumisele rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõuetes täitmise aegumisele kohaldatavaid sätteid. Sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluse kulude sissenõuete täitmise aegumise osas ehk rakendamisele tulevad rahatrahvi sissenõuetes täitmise aegumisele kohaldatavad sätted (TMS § 209 ja § 202 lg 1). 21.09.2009 kohtumääruse jõustumise ajal kehtis KarS § 82 (otsuse täitmise aegumine) lg 1 järgmises redaktsioonis: „Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 3) kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.“ Riigikohus on 02.10.2008 kohtuotsuse nr 3-1-1-51-08 p-s 8.3 arutlenud küsimuse üle, kas otsus, mida on KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel küll täitma asutud, kuid tähtaja möödumise tõttu pole võimalik lõpuni täita, tuleb lugeda täidetuks või tuleb sellise otsuse täitmine lugeda tervikuna aegunuks ja leidnud, et ka selline otsus, mida on nimetatud tähtaja jooksul täitma asutud, kuid mida pole selle tähtaja möödumiseks veel jõutud lõpuni täita, lugeda täidetuks. Riigikohtu hinnangul on seadusandja KarS § 82 lg 1 p-s 3 sidunud väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmise aegumise otsuse täitmisele asumisega. KarS § 82 lg 1 ei pea aga silmas olukorda, kus karistust on küll tähtaja kestel täitma asutud, kuid pole jõutud enne selle möödumist lõpuni täita. Seega ei oma juba alustatud täitmise sisuline edukus KarS § 82 lg 1 p 3 kontekstis õiguslikku tähendust.
Kuigi viidatud kohtuotsus puudutab väärteo kohta tehtud otsust (KarS § 82 lg 1 p 3), on see kohtu hinnangul kohaldatav ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsuste puhul (antud juhul KarS § 82 lg 1 p 2, sest avaldaja pani toime teise astme kuriteo). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu arvates lugeda kriminaalasjas nr 1-08-14941 tehtud 21.09.2009 kohtumäärus, mida asuti täitma kolme aasta jooksul (täitemenetlus algatati 16.12.2009), kuid mida ei jõutud selle tähtaja möödumiseks lõpuni täita, lugeda täidetuks, sest juba alustatud täitmise sisuline edukus ei oma KarS § 82 lg 1 p 2 kontekstis õiguslikku tähendust. Seega vaatamata asjaolule, et täitedokument jäi täitmise aegumise tõttu sisuliselt täitmata, tuleb see lugeda täidetuks. Sellest omakorda tuleneb, et puudutatud isikul on õigus nõuda ka kohtutäituri tasu summas 38,35 eurot. Kohus märkis, et tasu saamise eelduseks on, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid. Täiteasja nr XXXXXXXXXXXXX toimiku andmete kohaselt on kohtutäitur 22.01.2010, 26.01.2010 ja 27.06.2011 koostanud võlgniku vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid ning 08.02.2013 nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust. Viidatust nähtub kohtutäituri huvitatus täitedokumendi jätkuva täitmise vastu. Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur on 21.08.2013 otsuses (tl 7-8) põhjendatult viidanud Riigikohtu 02.11.2011 kohtumääruse nr 3-2-1-79-11 p-le 11, kus Riigikohus on leidnud, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud. Kohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka antud juhul ehk hoolimata kriminaalmenetluse kulude (kaitsjatasu) aegumisest, tuleb avaldajal kanda täitemenetluse kulud. Kaitsjatasu sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid tuleb pidada iseseisva menetluse kuludeks. Kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis 10 aastat). TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.
astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.