Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-23218
Tsiviilasi
M Ri hagi SPAK Ehituse OÜ vastu töötasu ja hüvitiste saamiseks ning kostja vastuhagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.06.2013 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
12 050, 07 eurot (10 925,73 + 1124,34)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SPAK Ehituse OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja M R (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Katrin Sarap Kostja SPAK Ehituse OÜ (registrikood 11044621, asukoht Rävala pst 15-7a, Tallinn), lepingulised esindajad adv Kalle-Kaspar Sepper ja Raiko Paas
Kohtuistungi toimumise aeg
13. märts 2014
Tühistada Pärnu Maakohtu 18.06.2013 otsus ning kinnitada alljärgnev kompromiss:
Menetluse käik 01.11.2010 sõlmis M R SPAK Ehituse OÜ-ga töölepingu, mille kohaselt asus M R SPAK Ehituse OÜ-s tööle ehitustöölisena. 10.05.2012 esitas töötaja tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, soovides lepingut üles öelda alates 24.04.2012. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et tööandja viivitas töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2) ega kindlusta töötajat tööga (TLS § 28 lg 2 p 1). 08.06.2012 esitas SPAK Ehituse OÜ avalduse Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, paludes tunnistada M Ri 10.05.2012 avaldusega töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks ning välja mõista hüvitis 1124, 34 eurot (TLS § 109 lg 4). 13.06.2012 esitas M R Harju Maakohtule hagi SPAK Ehituse OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ning töötasu saamiseks. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista töötasu oktoobri 2011 eest 400 eurot, novembri 2011 eest 1760 eurot, detsembri 2011 eest 1680 eurot ja jaanuari 2012 eest 320 eurot, kokku 4160 eurot, s.o aja eest, mil tööandja ei kindlustanud töötajat tööga. Samuti soovis hageja saada kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6189, 06 eurot ning puhkusehüvitist 2268, 07 eurot (kasutamata puhkuse 37,82 päeva eest). 15.06.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (tsiviilasi nr 2-12-23218). 25.07.2012 otsusega rahuldas töövaidluskomisjon tööandja avalduse osaliselt ning luges, et tööleping SPAK Ehituse OÜ ja M Ri vahel ei lõppenud ülesütlemisega. Komisjon luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.04.2012 ning mõistis TLS § 109 lg 4 alusel töötajalt tööandja kasuks välja hüvitise 1124, 34 eurot. 15.08.2012 esitas M R Tartu Maakohtule avalduse töövaidluskomisjoni 25.07.2012 otsusega lahendatud asja uueks läbivaatamiseks (SPAK Ehituse OÜ nõue M Ri vastu). Ühtlasi esitas M R kohtule avalduse hagide liitmiseks, sest samast töölepingulisest suhtes tekkinud vaidlus on juba Harju Maakohtu menetluses. 29.08.2012 määrusega keeldus Tartu Maakohus M Ri 15.08.2012 avalduse menetlusse võtmisest ning andis selle kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtule (tsiviillasi nr 2-12-31687). 29.08.2012 määrusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-12-23218 kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtule. 24.10.2012 määrusega saatis Tartu Maakohus tsiviilasja nr 2-12-23218 kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule. 20.11.2012 määrusega liitis Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-12-31687 tsiviilasjaga nr 2-12-23218 ühiseks menetlemiseks. Vastavalt kohtu nõudele esitas SPAK Ehituse OÜ 10.12.2012 Pärnu Maakohtule hagi M Ri vastu, korrates oma varasemat, töövaidluskomisjonile esitatud nõuet (kuna asja uut läbi-vaatamist taotles töötaja, siis vaadatakse asi läbi osas, milles komisjon selle rahuldas). Seega oli hagide liitmise tulemusel Pärnu Maakohtu menetluses M Ri hagi SPAK Ehituse OÜ vastu hüvitiste ja töötasu nõudes ning kostja vastuhagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja TsMS § 109 lg 4 järgse hüvitise nõudes.
Pärnu Maakohtu 18.06.2013 otsusega rahuldati M Ri hagi ja jäeti rahuldamata SPAK Ehituse OÜ vastuhagi. Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ning esitas apellatsioonkaebuse. Asja läbivaatamisel apellatsioonimenetluses jõudsid pooled kokkuleppele, palusid kompromissi kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale kaebuse esitamise õigusest.
Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud taotlusega, leidis, et kompromiss tuleb kinnitada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg-st 1 tulenevalt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.