Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Aive Kolsar menetluses täiteasi, milles on võlgnikuks avaldaja S. K. . Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrusega rahuldati S. K. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõisteti kohtutäitur Aive Kolsarilt S. K. kasuks välja 10 eurot menetluskulude katteks. Kohtutäitur Aive Kolsar arestis 18.09.2013 rahalise nõude arestimise aktiga temalt S. K. kasuks menetluskulude katteks väljamõistetud 10 eurot ning kohustas ennast nimetatud summat mitte välja maksma S. K. , vaid täiteasjas nr xxx/xxxx/xx nõude katteks. Samuti kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. S. K. kohtutäiturile kaebuse rahalise nõude arestimise akti peale, kuid kohtutäitur jätts 07.11.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. S. K. , et tema kasuks kohtutäitur Aive Kolsarilt väljamõistetud menetluskulu ei saa käsitleda võlgniku sellise sissetulekuna, mida saaks täitemenetluses arestida. Kohtutäitur on ametiseisundit ära kasutanud S. K. mõjutamiseks ja tema õiguste piiramiseks kohtutäituri tegevuse edaspidisel vaidlustamisel. Kohtutäitur Aive Kolsar 23.09.2013 koostanud ka vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti. S. K. kohtutäiturile kaebuse rahalise nõude arestimise akti peale, kuid kohtutäitur jättis 07.11.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. S. K. , et vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt on vastuolus seadustega, kuna kohtutäitur pole vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti tegemisel arvestanud asjaoludega, et S. K. igakuiselt töövõimetuspensioni 214,69 eurot ning puude tõttu sotsiaaltoetust 53,70 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Tartu Maakohtu 27.12.2012 määrusega algatati S. K. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise määrus.Kohtutäitur ei ole arvestanud PankrS §-s 174 lg 2 sätestatuga. Eelnevast tulenevalt palub avaldaja kohtul tühistada: - kohtutäituri 07.11.2013 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xx, millega jäeti rahuldamata S. K. 30.09.2013 esitatud kaebus kohtutäituri 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks; - kohtutäituri 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr xxx/xxxx/xx; - kohtutäituri 07.11.2013 otsuse täiteasjas nr xxx/xxxx/xx, millega jäeti rahuldamata S. K. kaebus vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti tühistamiseks; - kohtutäituri 23.09.2013 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt täiteasjas nr xxx/xxxx/xx. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur Aive Kolsar oma 07.03.2014 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäitur peab ekslikuks kaebaja seisukohta, et tema kasuks väljamõistetud menetluskulu on sissetulek, mille arestimist piiravad TMS § 130 jj sätted. Tegemist on ühekordse hüvitisega, mida ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 113 jj mõttes. Menetluskulu nõude arestimise aluseks on TMS § 111. Ka leiab kohtutäitur, et kaebaja väide menetluskulu arestimisega tema põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse piiramisest on paljasõnaline ja tõendamata. Ka peab kohtutäitur vajalikuks märkida, et S. K. olid olemas nimetatud perioodil mittearestitavat summat ületavad sissetulekud. 23.09.2013 vara kontol või hoiusel arestimise akt on koostatud TMS § 133 lg 1 sätteid järgides. Kui kontole laekub sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata, on võlgnikul vastavalt TMS §-le 133 lg 1-1 õigus nõuda nimetatud sissetuleku aresti alt vabastamist. Pangakonto arestimine ei ole vastuolus PankrS §-s 174 lg 2 sätestatuga.

2 (5)

Sissenõudja M. D. on 26.12.2013 esitatud kohtule kirjaliku seisukoha, milles teeb ülevaate täitemenetlust põhjustanud asjaoludest ja täitemenetluse käigust, ent S. K. avalduses esitatud taotluste suhtes pole sissenõudja oma selgesõnalist seisukohta avaldanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Väljatrükk täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimikute registrist ( tl 25-26) tõendab, et kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on täiteasi nr xxx/xxxx/xx, milles toimub Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas x-xx-xxxx . K. solidaarselt A. O. M. D. kasuks väljamõistetud menetluskulude 1570,21 eurot sissenõudmine S. K. . Avaldaja kinnitusel, mida kinnitab ka avaldusele lisatud Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrus asjas 2-13-10950 ( tl 8), on kohtutäitur Aive Kolsarilt välja mõistetud 10 eurot menetluskulude katteks S. K. kasuks S. K. kaebuse asjas kohtutäitur Aive Kolsari 04.02.2013 otsuse peale täiteasjas xxx/xxxx/xx. 18.09.2013 rahalise nõude arestimise aktiga ( tl 12-13) kohustas kohtutäitur ennast temalt S. K. kasuks väljamõistetud 10 euro mitte välja maksma S. K. , vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja maksma selle välja täiteasjas xxx/xxxx/xx nõude katteks. Samuti kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Maksekorraldusest (tl 13) nähtub, et 18.09.2013 kandis kohtutäitur Aive Kolsar xxx/xxxx/xx rahalise nõude arestimise akti alusel oma isiklikult kontolt oma ametialasele kontole üle 10 eurot selgitusega, et tegemist on S. K. menetluskulude väljamaksega. S. K. 30.09.2013 kohtutäiturile kaebuse (tl 17) 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti peale, nõudes selle akti tühistamist. Kohtutäitur Aive Kolsar jättis oma 07.11.2013 otsusega (tl 14-15) S. K. kaebuse 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti tühistamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur peab ekslikuks kaebaja seisukohta, et tema kasuks väljamõistetud menetluskulu on sissetulek, mille arestimist piiravad TMS § 130 jj sätted. Tegemist on ühekordse hüvitisega, mida ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 113 jj mõttes. Menetluskulu nõude arestimise aluseks on TMS § 111. Ka leiab kohtutäitur, et kaebaja väide menetluskuu arestimisega tema põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse piiramisest on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus, nõustudes kohtutäituriga, leiab samuti, et 18.09.2013 rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks puudub alus. Avaldaja leiab, et kuna 18.09.2013 rahalise nõude arestimise aktiga arestitud 10 eurot on eelneva kohtumenetluse käigus kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulu, ei saa sellele täitemenetluses sissenõuet pöörata. Erinevalt avaldajast kohus leiab, et üksnes asjaolu, et tegemist on kohtutäiturilt võlgniku kasuks väljamõistetud menetluskuluga, ei välista selle arestimist ja sellele sissenõude pööramist võlgniku kohustuste täitmiseks. Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrusega on tunnustatud avaldaja õigust menetluskulude hüvitamisele. Selle hilisem arestimine avaldaja kui võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks ei tähenda seda, et kohtutäitur oleks Tartu Maakohtu 17.09.2013 määruse jätnud täitmata. Vastupidi, kohtutäituri on oma isiklike rahaliste vahendite arvelt menetluskulu ära maksnud. Kohtu hinnangul saab kohtutäiturit käesoleval juhul pidada võlgniku suhtes kohustatud kolmandaks isikuks TMS § 111 tähenduses. Sissenõude pööramist nõudele reguleerib TMS § 111, mille kohaselt arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulu ei ole selline sissetulek, mille arestimine käesoleval juhul olnuks keelatud TMS §-dest 131 või 132 tulenevalt. Kuigi avaldaja väitel oli menetluskulu tasutud selliste sissetulekute arvel,

3 (5)

millele TMS §-st 131-132 tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata, ei muuda see Tartu Maakohtu 13.09.2013 määrusega menetluskuluna väljamõistetud 10 eurot TMS §-des 131132 loetletud sissetulekuks. Peale selle tõendab kohtutäituri esitatud väljatrükk MTA andmetest ( tl 49), et S. K. on Peri POÜ teinud väljamakse 2013 augustis 1047,20 eurot, 2013 septembris 1020,30 eurot, 2013 oktoobris 1500,38 eurot. Seega on S. K. vaidlusaluse täitetoimingu tegemise ajal olemas olnud mittearestitavat sissetulekut ületavad sissetulekud. Ka ei nõustu kohus avaldaja hinnanguga, et kohtutäitur on ametiseisundit ära kasutanud S. K. mõjutamiseks ja tema õiguste piiramiseks kohtutäituri tegevuse edaspidisel vaidlustamisel. Selline järeldus on meelevaldne. Sundtäitemenetluse eesmärgiks täitedokumendi täitmine, milleks kohtutäitur peab TMS § 8 kohaselt tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud. Asjaolu, et käesoleval juhul on kohtutäitur sissenõude pööranud temalt võlgniku kasuks väljamõistetud menetluskulule, ei piira võlgniku õigusi rohkem kui seaduses lubatud. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktist nähtuvalt (tl 36) kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele võlgniku S. K. rahalisi vahendeid 1524,14 euro ulatuses S. K. solidaarselt

A. O.

Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega M. D. kasuks väljamõistetud menetluskulude ja täitekulude katteks. Aktis on märgitud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alamäärale. Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alamäärast kuus. Arestimisele ei kuulu igakuiselt 2,o miinimumpalka. S. K. 07.10.2013 kohtutäiturile kaebuse (tl 7) 23.09.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti, 23.09.2013 vara kontol arestimise akti ja 23.09.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. S. K. oma kaebuses leidnud, et nimetatud dokumendid on vastuolus seadusega, kuna kohtutäitur pole täitedokumentide koostamisel arvestanud asjaoludega, et ta saab igakuiselt töövõimetuspensioni 214,69 eurot ning sotsiaaltoetust 53,70 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Tartu Maakohtu 27.12.2012 määrusega algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohtutäituril puudub alus nõuda tasu ebaseaduslike täitedokumentide ja koopiate edastamise eest. Kohtutäitur Aive Kolsar rahuldas oma 07.11.2013 otsusega (tl 4-5) S. K. kaebuse 23.09.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja 23.09.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamise osas ning tühistas 23.09.2013 sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja 23.09.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse. Samas jättis kohtutäitur Aive Kolsar oma 07.11.2013 otsusega rahuldamata S. K. kaebuse 23.09.2013 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti tühistamise osas. Kohtutäitur Aive Kolsar leidis, et kaebus 23.09.2013 vara kontol või hoiusel arestimise akti peale ei ole põhjendatud, kuna akt on koostatud TMS § 133 lg 1 sätteid järgides. Kui kontole laekub sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata, on võlgnikul vastavalt TMS §-le 133 lg 1-1 õigus nõuda nimetatud sissetuleku aresti alt vabastamist. Kontole kantava sissetuleku arestimise piirangutest, sealhulgas PankrS § 174 lg 2 sätestatud piirangust ei tulene täitemenetluses võlgniku pangakonto arestimise keeldu. TMS § 115 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kohtu hinnangul on 23.09.2013 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt kooskõlas TMS §-s 133 lg 1

4 (5)

sätestatuga. Mittearestitavate sissetulekute kontole laekumise korral on võlgnikul võimalik taotleda aresti vastavas osas tühistamist. Kohtule teadaolevalt ( andmed Kohtute Infosüsteemist KIS), on Tartu Maakohtu 07.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-17064 välja kuulutatud S. K. pankrot ning 27.12.2012 kohtumäärusega algatati tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 174 lõike 2 kohaselt ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, pöörata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel sissenõuet usaldusisikule ülekandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et võlgniku pangakonto arestimine ei ole vastuolus PankrS § 174 lg 2 sätestatuga. Tulenevalt PankrS § 173 lg 3 on võlgnik kohustatud igakuiselt usaldusisikule üle andma töö-või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt võib võlgnik ühe aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest jätta endale 15 protsenti, kahe aasta möödumisel 20 protsenti ja kolme aasta möödumisel 25 protsenti lõikes 3 nimetatud tulust. Seega on võimalik, et võlgniku pangakontodele laekub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel rahasummasid, mis ei kuulu üleandmisele usaldusisikule ning mille arvelt on võimalik rahuldada ka võlausaldaja nõuet, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Antud juhul on täitemenetluse aluseks oleva M. D. nõude näol tegemist just sellise nõudega. Kui võlgniku pangakontole kantakse sissetulek, mis tuleb üle anda usaldusisikule või millele ei või muul põhjusel sisenõuet pöörata, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile avaldus rahasummade arestist vabastamiseks vastavalt TMS § 133 sätestatule. Eeltoodu alusel kohus leiab, et S. K. kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtutäituri 07.11.2013 otsused ning vaidlustatud arestimise aktid tühistamata. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab hagita menetluses nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb riigilõiv TsMS §-st 172 lg 10 tulenevalt jätta avaldaja kanda. Kohtu arvates on põhjendatud TsMS § 172 lg 1 ja lg 8 kohaselt jätta avaldaja kanda ka kõik teised menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.