Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

OÜ Bysted vaidles töövaidluskomisjonis avaldaja nõudele osaliselt vastu. Tööandja ei vaidlusta E. Partsi töötamist perioodil 07.10.2012 kuni 09.03.2013, kuid saadaolev töötasu on temale välja makstud. Töötajale on välja makstud välislähetuse päevaraha kokku 4032 eurot. Välislähetuse päevaraha on arvestatud töötasu sisse. Lisaks on töötajale arvestatud töötasu 2012 oktoobrikuu eest 991.59 eurot, novembri eest 1145.84 eurot, detsembri eest 946.42 eurot, 2013 jaanuari eest 1087.50 eurot ning kuni töösuhte lõppemiseni 09. märtsil 1169.26 eurot. Töötajale on välja makstud kasutamata puhkuse hüvitis 430.12 eurot. Töötasu maksmist tunnitasuna ei ole kokku lepitud. Tasu maksmine pidi toimuma objektipõhiselt, st iga maja ehitustöö eest oli ette nähtud kindel summa, mis jagati maja ehitamisel töötanud meeskonna vahel. E. Partsi töö oli ebakvaliteetne. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati töötaja avaldus osaliselt ning mõisteti E. Partsi kasuks välja saamata töötasu 3 828.21 eurot. Töövaidluskomisjon lähtus 90 NOK-i suurusest tunnitasust brutotasuna ning arvutas töötajale töötundide arvestuse järgi vähemarvestatud brutotasu. Välislähetuse päevaraha töötasu hulka ei arvatud. Esmar Parts avalduse rahuldamata jäetud osas hagiga kohtusse ei pöördunud. OÜ Bysted ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Taotluses ei esitatud täiendavaid vastuväiteid E. Partsi töötasu nõudele. Esmar Partsi esindaja vandeadv T. Laasik esitas kohtule kirjaliku seisukoha kostja taotlusele töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Vastuse kohaselt on töövaidluskomisjoni otsus põhjendatud ning kooskõlas nii materiaal- kui menetlusõigusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures 2012 oktoobris 129 tundi, novembris 112 tundi, detsembris 136,5 tundi, 2013 jaanuaris 158 tundi, veebruaris 238 tundi ja märtsis 45 tundi, kokku 818.50 tundi. Suulise kokkuleppe kohaselt oli töötasu määr 90 Norra krooni tunnis (neto). Kui seda kokkulepet ei aktsepteerita, tuleb lähtuda Norra Kuningriigis kehtivast vastava ala töötajate kollektiivlepingust, mille kohaselt oli oskustöölise tunnitasu 159.25 Norra krooni. Hagejal on igal juhul saamata jäänud töötasu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 25 lg 1 2. ja 3. lause kohaselt Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Esmar Parts pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega tuvastada töösuhe OÜ-ga Bysted perioodil 07.10.2012 kuni 09.03.2013 ning välja mõista saamata töötasu arvestusega 90 Norra krooni tunnis (netotasuna), mis oli ümberarvestatuna eurodesse 7 315.95 eurot. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 07.10.2013 otsusega (tl 7-10) rahuldati töötaja nõue osaliselt ja mõisteti välja saamata töötasu 3 828.21 eurot. Kuivõrd E. Parts ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust selles osas, millega jäeti rahuldamata töötasu nõue (7315.95-3828.21) 3487.74 euro ulatuses, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ja kohus on komisjoni otsusega seotud selle vaidlustamata osas. Kuigi töövaidluskomisjoni otsuses ei ole võetud seisukohta E. Partsi ja OÜ Bysted vahelise töösuhte tuvastamise osas, ei ole poolte vahel ka kohtus vaidlust selle üle, et hageja töötas kostja juures 7.10.2012 kuni 9.03.2013, tehes tööd Norra Kuningriigis palkmajade ehitajana. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 1 ja 2 kohaselt Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale

lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd välislähetuses ja kostja maksis talle päevaraha. Kohtule ei ole tõendatud, et poolte vahel sõlmitud suulises töölepingus leppisid pooled kokku, et hagejale makstud päevaraha arvestatakse osaliselt või täielikult töötasu hulka. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2011 otsuse nr 3-2-1-117-11 p 20 kohaselt töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav palgana (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4311, p 15). Päevarahana tehtud väljamakseid tuleb käsitada palgatuluna olukorras, kus töölähetused ei ole tuvastatud (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8610, p 18). Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest: TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas töö eest makstav tasu ja töötasu arvutamise viis. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ning välislähetuse korral lisaks ka päevaraha. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õiguslikku alust lugeda tema poolt makstud päevaraha hageja töötasu hulka. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et poolte vahel oli tükitöötasu vm viisil arvutatava tasu kokkulepe. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt oli temal nagu hagejalgi kostjaga kokkulepe 90 NOK-i suuruse netotunnitasu kohta. Kostja tunnistajad M. S. ja J. L. ei osanud kohtule selgitada, kuidas kujuneb OÜ-s Bysted ehitustöölise kuutöötasu. Tunnistaja M. S. ei mäletanud, millise sisuga töötasu kokkuleppe ta hagejaga viimase tööleasumisel sõlmis. Tükitööarvestust E. Partsi poolt tehtud töö kohta OÜ-s Bysted ei peetud. Ajatööarvestust pidas M. S., kuid väidetavalt ainult enda jaoks. Töövaidluskomisjonile on esitatud Esmar Partsi tööaja arvestuse tabelid (TVK tl 24-30, 42-49) ja tööandja poolt makstud töötasude andmik (TVK tl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust hageja töötundide arvu osas, millega on kooskõlas ka tööajaarvestuse tabelid. Kohus lähtub hageja töötundide arvust ja kokkulepitud töötasu määrast 90 Norra krooni tunnis brutotasuna, tulenevalt TLS §-s 29 sätestatust: kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksekohustus. Norra krooni ja euro kurss töötasu väljamaksmise kuupäeval on vastavalt hageja esitatud arvutusele TVK tl 13, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. 2012 oktoobrikuus töötas hageja 142 töötundi (TVK tl 49), mille eest on arvestamata töötasu (142x12,3-991.59) 755.01 eurot. 2012 novembris töötas hageja 112 töötundi, mille eest on arvestamata töötasu (112x12,25-1145.84) 226.16 eurot. 2012 detsembris töötas hageja 136,5 tundi, mille eest on arvestamata töötasu (136,5x12,35-946.42) 739.36 eurot. 2013 jaanuaris töötas hageja 158 töötundi, mille eest on arvestamata töötasu (158x12-1087.50) 808.50 eurot ja perioodil 1. veebruarist kuni 9. märtsini 2013 töötas hageja 283 töötundi, mille eest on arvestamata töötasu (283x11,9-1169.26) 2 198.44 eurot. Kohtu arvestuse kohaselt on hagejal saamata töötasu 4 727.47 eurot. Kohus on seotud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamata osaga, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista hageja töötasu 3 828.21 euro ulatuses. Kostja väiteid töötasu osa maksmata jätmise kohta põhjusel, et hageja töö ei olnud kvaliteetne, ei saa kohus arvesse võtta. TLS § 72 kohaselt Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 73 lg 1 kohaselt Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

Käesolevas vaidluses pole kohtule tõendatud töölepinguga kokkulepitud tööülesandeid ja nende täitmise eesmärki. Kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmise tõttu puudub tööandjal õiguslik alus viidata kokkulepitud tööle, selle täitmise kvaliteedile ja töölepingust tulenevate kohustuste mittekohasel täitmisel töötasu alandamise võimalusele. Lisaks ei ole töötaja tehtud töö kvaliteedi hindamine tõendatud, samuti ei ole tõendatud tööandja põhjendatud otsus alandada E. Partsi töötasu. Mõistlik ei ole arvata, et tööandja alandas E. Partsi töötasu igal kuul. Töötasu alandamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.