2.Lubada XXX(isikukood XXX) käsutada XXX(isikukood XXX) kinnisasjaõigusi st müüa kinnisasjast (registriosa nr XXX) aadressil XXX XXX kaasomandina kuuluv 1⁄2 mõttelist osa (sh anda kinnisasja mõttelise osa müügiks võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused) kohaliku keskmise müügihinnaga (turuhind), kuid mitte madalama müügihinnaga kui 25 000 eurot.
Kohustada XXX kasutama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-is 2 nimetatud kinnisasja müügist saadud XXX kuuluvaid rahalisi vahendeid XXX võlgade maksmiseks.
4.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.Määrus saata avaldajale. Edasikaebamise kord Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele kättetoimetamisest avaldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest igaüks kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu muu hulgas avaldaja, XXX sugulased ja hõimlased. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest vara hooldajale (käesolevalt avaldajale).
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.15.01.2014. a esitas XXX kohtule avalduse XXX kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Avalduse ajaolude kohaselt on XXX määratud alates 22.12.2013. a XXX vara hooldajaks Harju Maakohtu 22.11.2013. a määrusega (ts asi nr 2-13-21840). Kohus ei andnud avaldajale luba XXX kinnisasjaõiguste käsutamiseks. Avaldajale on saanud teatavaks, et XXX on vähemalt järgmised
võlad: 1. KÜ-le XXX6 047,49 eurot, 2. AS-ile SEB Pank 14 221,05 eurot, 3. AS-ile XXX 119,01 eurot, 4. Maksu- ja Tolliametile 285,98 eurot, 5. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalile 3 445,88 eurot, 6. Time Finans AB-ler 742,87 eurot, 7. MCB Finance Estonia OÜ-le 1 384,06 eurot, 8. AS-ile Monetti 154,41 eurot, 9. AS-ile SMS laen 368,83 eurot, 10. AS-ile XXX38,33 eurot, AS-ile XXX 23,52 eurot ja XXXAS-ile 127,45 eurot. Võlgade kogusumma on 26 958,88 eurot. XXXkuuluv korteriomand aadressil XXXTallinnas on välja üüritud üüritasuga 200 eurot kuus ja üüritulu makstakse KÜ XXXvõlgnevuse katteks, kuid KÜ XXXei ole rahul sellise kokkuleppega ning soovib võlga kiiremini tagasi saada. Üüritasust võetakse maha ka maamaks ja tulumaks. Kuna avaldajale kuulub 1⁄2 kinnisasjast aadressil XXX, millest teine pool, 1⁄2 kaasomandist, kuulub XXX, ja XXX oli plaanis juba 2009. a võõrandada nimetatud kaasomand, on avaldaja hinnangul põhjendatud võõrandada nimetatud kaasomand XXX võlgade katteks. Kinnisasi on hetkel väga halvas seisukohas ja vajab hädasti kapitaalremonti, majas ei ole alalisi elanikke. Viimatinimetatud kinnisasja võõrandamist toetab ka asjaolu, et teine kinnisasi, korteriomand aadressil XXX Tallinnas, on märgitud rahvastikuregistris XXX elukohana, mistõttu võib pidada korteriomandi säilimist XXX huvide kaitsena. Avaldaja on lasknud ära hinnata kinnisasja aadressil XXX, millise kohaselt on kinnistu koguväärtuseks 50 000 eurot (eksperthinnang nr 001-14U). Arvestades XXX võlakohustuste suurust, XXX kuuluvate kinnisasjade seisukordi ning asjaolu, et korteriomand aadressil XXX Tallinnas on märgitud XXX elukohana, on XXX huvides kinnisasja aadressil XXX võõrandamine XXX võlgade tasumiseks.
KOHTU SEISUKOHAD
2.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 4 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
3.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • XXXon määratud XXXvara hooldajaks Harju Maakohtu 22.11.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-21840. Kohus ei andnud XXXluba XXXkinnisasjaõiguste käsutamiseks. Määrus jõustus 24.12.2013. a. (tl 75-78). • XXXkuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kinnisasjast aadressil XXX(registriosa nr XXX) ja teine 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kuulub XXX(endise nimega X ) (tl 81) ning korteriomand aadressil XXXTallinnas (registriosa nr XXX) (tl 79-80). • XXX kuuluv korteriomand aadressil XXX Tallinnas on 24.12.2013. a eluruumi üürilepingu alusel välja üüritud, üüritasuga 200 eurot kuus (tl 31-38). • Avalduse asjaolude kohaselt on XXX käesoleva avalduse esitamise seisuga võlgnevused erinevate võlausaldajate eest vähemalt kogusummas 26 958,88 eurot (tl 530). • 06.01.2014. a koostatud eksperthinnangu nr 001-14U kohaselt on kinnisasja aadressil XXX turuhind 02.01.2014. a seisuga 50 000 eurot (tl 41-72).
4.Kohus on 04.02.2014. a. telefonitsi ära kuulanud avaldaja Helen Merilahe, kes kinnitas, et tema tädist XXX ei ole mingeid uusi andmeid, ta on endiselt kadunud. XXX avaldas, et ta on iseenesest huvitatud XXX kaasomandi oma omandamisest, kuid seda kindlasti turuhinna eest. Maja on praegu tühi, laguneb ja vajab kapitaalremonti. Praegu tegeleb maja hooldamisega ise koos oma abikaasaga. Tädi võlad on välja selgitanud viimase korterist leitud dokumentide alusel ning
Nordea pangast. Tahab kindlasti tädi võlad ära maksta.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 518 lg 4 kohaselt hoolduse lõpetamisele, hooldaja vabastamisele, uue hooldaja määramisele ja hooldaja ülesannete ringi muutmisele, samuti hooldaja määramise pikendamisele kohaldatakse hooldaja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 2 peab hooldaja tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust (TsÜS § 18 lg 4). Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse (TsÜS § 18 lg 5). Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma (TsÜS § 18 lg 6).
6.Kohus leiab, et XXX avaldus XXX kinnisasjaõiguste käsutamiseks 1⁄2 mõttelise osa kinnisasja aadressil XXX suhtes kuulub rahuldamisele. Käesoleva kohtumääruse punktis 3 on kohus tuvastanud, et XXX on määratud XXX vara hooldajaks Harju Maakohtu 22.11.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-21840. Kohus ei andnud XXX luba XXX kinnisasjaõiguste käsutamiseks. Määrus jõustus 24.12.2013. a. Lisaks on kohus käesoleva kohtumääruse p-is 3 tuvastanud, et XXX on 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kinnisasjast aadressil XXX ja korteriomand aadressil XXX Tallinnas. XXX kuuluv korteriomand aadressil XXX Tallinnas on 24.12.2013. a eluruumi üürilepingu alusel välja üüritud, üüritasuga 200 eurot kuus. XXX on käesoleva avalduse esitamise seisuga avalduses esitatud andmetel võlgnevused erinevate võlausaldajate eest vähemalt kogusummas 26 958,88 eurot. Antud asjaolude põhistamiseks on kohtule esitatud XXX nimele edastatud arved ja nõudekirjad. 06.01.2014. a koostatud eksperthinnangu nr 001-14U kohaselt on kinnisasja aadressil XXX turuhind 02.01.2014. a seisuga 50 000 eurot. Eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et XXX kuuluva 1⁄2 kaasomandi osana kinnisasja aadressil XXX müümisel keskmise turuhinnaga, saaks saadava raha arvel täita XXX kohustusi erinevate võlausaldajate ees, mis oleks XXX huvides, sest võlgade kustutamine tagaks nende suurenemise piiramise täiendavate viiviste lisandumise näol. TsÜS § 18 kohaselt maksab hooldaja teadmata kadunud isiku võlad. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolud piisavaks, mis tingivad tegeliku vajaduse anda vara hooldajale teadmata kadunud isiku kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Ka aitaks 1⁄2 kaasomandi osana kinnisasja aadressil XXX asuva 1⁄2 mõttelise osa müümine tagada teadmata äraolija XXX eluasemeks olnud korteriomandi aadressil XXX Tallinnas säilimist olukorras, kus kohtutäitur on asunud sellele arestimise teel sissenõuet pöörama (tl 16-18). Kohus on tuvastanud, et 06.01.2014. a koostatud eksperthinnangu nr 001-14U kohaselt on kinnisasja aadressil XXX turuhind 02.01.2014. a seisuga 50 000 eurot. Teadmata kadunud isiku vara hooldajal tuleb antud kinnisasja müümisel arvestada teadmata kadunud isiku huve ning kohtul ei tekkinud avaldaja ärakuulamisel kahtlust, et vara hooldaja vastavalt kinnisasja müümisel ka ei tegutseks. Kohus lubab XXX1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast aadressil XXX müüa vähemalt kohaliku keskmise müügihinna ehk turuhinna eest (TsÜS § 65), kuid mitte madalama hinnaga kui 25 000 eurot (50 000:2=25 000). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esitatud andmed annavad aluse laiendada XXX varale määratud hooldaja XXX antud hooldaja ülesannete ringi. Kohus määrab anda luba XXX käsutada XXX (isikukood XXX) kinnisasjaõigusi st müüa kinnisasjast (registriosa nr XXX) aadressil XXX XXX kaasomandina kuuluv 1⁄2 mõttelist osa (sh anda kinnisasja mõttelise osa müügiks
võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused) kohaliku keskmise müügihinnaga (turuhind), kuid mitte madalama müügihinnaga kui 25 000 eurot. XXX tuleb kasutada nimetatud kinnisasja müügist saadud XXX kuuluvaid rahalisi vahendeid XXX võlgade maksmiseks.
6.TsMS § 518 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt lõpetab kohus äraolija varale seatud hoolduse, kui äraolijal ei ole enam takistusi oma asjade ajamisel. Hooldus lõppeb sõltumata äraolija surmast kohtu poolt tühistamisega. Kohus tühistab hoolduse, kui äraolija surm saab talle teatavaks. Kui äraolija tunnistatakse surnuks või kui tema surmaaeg tuvastatakse kohtus, lõpeb hooldus surnuks tunnistamise või surmaaja kindlakstegemise määruse jõustumisel. Hooldajal on õigus taotleda hoolduse teostamise kulude hüvitamist, mille määramisel kohaldatakse piiratud teovõimega täiesealise isiku eestkostja kulude hüvitamise kohta sätestatut (TsMS § 516 lg 5).
7.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.