Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-45363
Tsiviilasi
GBG OÜ kaebus Tartu kohtutäitur
17.septembri 2013 otsuse osaliseks täiteasjades nr 193/2013/1426–1429
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GBG OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): GBG OÜ (rk: 12035498), esindaja advokaat Robert Sarv Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Sirje Tael Puudutatud isik: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Terje Kriiseman
esindajad
Sirje Taela tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2014 määrus menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti muud menetluskulud (v.a riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kohtutäitur Sirje Taela kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Sirje Taela
kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.GBG OÜ (avaldaja) suhtes on Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu (sissenõudja) täitmisavalduste ning 24.04.2013, 14.05.2013, 23.05.2013 ja 17.06.2013 haldusaktide (korraldus maksuvõla tasumiseks) alusel 14.08.2013 algatatud neli täiteasja, nr 193/2013/1426–1429. Tartu kohtutäitur Sirje Tael tegi täiteasjades 14.08.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mille kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu kokku 76,64 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1063,37 eurot, täitedokumendi täitmisel enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist on kohtutäituri põhitasu kokku 531,69 eurot. Avaldaja sai täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused kätte 22.08.2013. 23.08.2013 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse, paludes täitemenetlused lõpetada ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused tühistada, kuivõrd avaldajal puudus 22.08.2013 seisuga maksuvõlg sissenõudja ees. 27.08.2013 elektronkirjas ei nõustunud kohtutäitur avaldaja seisukohaga. Avaldaja esitas 31.08.2013 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles muuhulgas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamist. Kohtutäitur jättis 17.09.2013 otsusega kaebuse rahuldamata põhjusel, et maksuvõlg on tasutud 23.08.2013 ehk pärast täitmisteadete kättetoimetamist ja seetõttu on kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt kohtutäituri põhitasu 1⁄2 ulatuses ehk 531,69 eurot. Avaldaja esitas 27.09.2013 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada täiteasjades nr 193/2013/1426–1429 kohtutäituri 17.09.2013 otsuse ja 14.08.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused osas, milles kohtutäitur nõuab avaldajalt põhitasu 531,69 eurot. Kaebuse kohaselt deklareeris avaldaja 19.08.2013 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu ulatuses, mis ületas tasumisele kuuluvat maksuvõlga. Kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-ga 1 toimus deklaratsiooni esitamise hetkel automaatselt tasaarvestus. Järelikult täitis avaldaja sissenõutavaks muutunud maksukohustuse enne täitmisteadete kättetoimetamist ja avaldajal ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu ka pooles ulatuses. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda, sest seoses avaldaja kohtueelse kaebuse õigusvastaselt rahuldamata jätmisega tekkis avaldajal vajadus pöörduda kohtu poole.
2.Kohtutäitur S. Tael tegi menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes avaldajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja kohtutäituri põhitasu maksmiseks pooles ulatuses nõutust. Kohtutäituri väidete kohaselt on vaidlus oma sisult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega võlgniku ja sissenõudja vahel selle üle, millal lõppes võlasuhe tasaarvestuse teel. Kohtutäitur lähtus võlgniku kaebuse lahendamisel sissenõudja 23.08.2013 ja 06.09.2013 selgitustest, mille järgi sai maksuvõlg tasutud 23.08.2013, seega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, mistõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult põhitasu kokku 531,69 eurot. Kohtutäitur leidis, et juhul, kui kaebus rahuldatakse, tuleks menetluskulud jätta sissenõudja kanda, sest kohtutäitur pidi täitetoiminguid tehes lähtuma nõude tasumise osas sissenõudja seisukohast. Kaebuse läbivaatamisele kohtutäituri büroosse avaldaja ei tulnud.
3.Sissenõudja, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja väidete kohaselt toimus kohustuste täitmine 23.08.2013, mil maksuhaldur
aktseptiga tunnistas tagastusnõude olemasolu. Kuna tasaarvestamine toimus 23.08.2013 ehk pärast täitmisteadete kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus põhitasule summas 531,69 eurot. Sissenõudja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna menetluskulude tekkimine on tingitud avaldaja poolt tema kohustuste rikkumisest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2014 määrusega kaebuse ning tühistas Tartu kohtutäitur S. Taela 17. septembri 2013 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata GBG OÜ kaebuse 14. augusti 2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks täiteasjades nr 193/2013/1426–1429, ning tühistas Tartu kohtutäitur S. Taela 14. augusti 2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 193/2013/1426–1429 osas, millega kohtutäitur mõistis GBG OÜ-lt välja menetluse põhitasu pooles (1⁄2) ulatuses kogusummas 531,69 eurot. Maakohus jättis kaebuselt tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt tekkis tasaarvestuse olukord 21.08.2013, mil sissenõudja ja avaldaja võisid tasaarvestatavaid nõudeid (maksuvõlg ja tagastusnõue) tasaarvestada, ning sellest kuupäevast lõppesid nende nõuded kattuvas ulatuses. Kuivõrd maksukohustus lõppes tasaarvestuse tagajärjel 21.08.2013 ja täitmisteated toimetati võlgnikule kätte 22.08.2013, ei või kohtutäitur võlgnikult nõuda menetluse põhitasu ka pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Kohtu hinnangul on põhjendatud kaebuselt tasutud riigilõiv jätta kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 10) ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohus rahuldas kaebuse, ei ole kohtu arvates õiglane jätta avaldaja muid menetluskulusid kohtutäituri või sissenõudja kanda. Osaliselt on avaldaja enda käitumine toonud kaasa menetluskulude tekkimise. Võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma aktiivselt. Avaldaja ei käitunud heauskselt, kui ei andnud kohtutäiturile 22.08.2013 täitmisteadet kätte saades teavet selle kohta, et ta on 19.08.2013 esitanud käibedeklaratsiooni, kusjuures e-maksuameti süsteem kuvas kohe pärast deklaratsiooni esitamist maksukohustuse saldol ettemaksu, mistõttu võib olla tekkinud olukord, kus avaldajal ei ole enam maksuvõlga. Samuti ei ilmunud avaldaja 12.09.2013 täituri juurde kaebuse läbivaatamisele. Kuigi kaebuse läbivaatamisele ilmumine ei ole kohustuslik, oleks olnud täitemenetluses võimalik leida mõistlik tasakaal ja saavutada osapoolte vahel kokkulepe õiguslikult vaieldavate asjaolude üle.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.GBG OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2014 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning uue määruse tegemist, millega panna kõik GBG OÜ kantud menetluskulud kohtutäitur S. Taela kanda või alternatiivselt kohtutäitur S. Taela ja/või Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jaotas kohus menetluskulud ebaõigesti ja rikkus oluliselt TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Kohtu põhjendused menetluskulude, v.a riigilõivu, jätmisel menetlusosaliste endi kanda on vastuolulised, ebaõiged ja põhjendamatud ning ei tugine tuvastatud asjaoludele; 2) leidis kohus ebaõigesti, et avaldaja käitus täitemenetlustes pahatahtlikult ja avaldaja tegevus (tegevusetus) on toonud kaasa menetluskulude tekkimise. Menetluskulud on tekkinud peaasjalikult kohtutäituri nahaalse soovi tõttu avaldaja arvelt rikastuda. Avaldaja tegi kõikvõimaliku, et vältida menetluskulusid. 23.08.2013, st järgmise tööpäeva hommikul pärast täitmisteate kättesaamist esitas avaldaja kui õigusteadmisteta üksikisik kohtutäiturile avalduse
täitemenetluse tühistamiseks ja teatas maksuvõla puudumisest. 27.08.2013 elektronkirjas leidis täitur, et avaldajal oli ikkagi maksuvõlg. Kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, siis oma õiguste maksmapanemiseks ei ole isikul muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole; 3) on kohtutäitur avaliku võimu kandja, kes teostab talle seadusega antud pädevust enda nimel. Tegemist on olukorraga, kus üksikisik peab saama efektiivset kaitset enda õiguste rikkumise korral. Kui kohtutäituri ebaseaduslikke otsuseid vaidlustades tehtud kulutused jäävad üksikisiku kanda, suurendab see riski kohtutäiturite omavoliks. Tegemist on sisulise vaidlusega kohtutäituri ja üksikisiku vahel. Seadusandja eesmärk ei olnud määrata kohtutäituri otsuste vaidlustamine hagita menetlusse selleks, et siis jääksid menetluskulud valdavalt kaebuse esitaja kanda. Seega on mõistlik, põhjendatud ja õiglane jätta kaebuse rahuldamise korral (sarnaselt hagi rahuldamisega) kõik menetluskulud kohtutäituri kanda; 4) andis sissenõudja teadvalt kohtutäiturile valeinformatsiooni ja kohtutäitur, soovides saada põhjendamatult tasu, lähtus ebaõigest informatsioonist. Kui kohtutäitur ja sissenõudja (riik) ei suuda aru saada maksukorralduse reeglitest ning „väänavad“ neid enda kasuks, siis sellest tulenevaid menetluskulusid ei peaks niigi rikutud õigustega üksikisiku kanda panema; 5) leidis kohus vääralt, et avaldaja ilmumine kaebuse läbivaatamisele oli oluline. Kuivõrd seadus ei sätesta kohustust ilmuda kaebuse läbivaatamisele ja kohtutäitur jättis sisulise tähelepanuta avaldaja 23.08.2013 elektronkirja ning andis selgelt mõista, et ta oma otsuseid ei tühista, ei olnud avaldajal mingit mõtet minna kohtutäituri juurde aega raiskama; 6) on kohtutäituritel kohtutäituri seaduse § 28 lg 2 teise lause alusel keelatud sõlmida kokkuleppeid tasu või selle aluseks olevate asjaolude osas. Seega puudus pooltel õiguslik võimalus sõlmida vaieldavate asjaolude osas mingeid kokkuleppeid. Samuti on vähetõenäoline, et avaldaja ilmumine kohtutäituri juurde oleks muutnud kohtutäituri seisukohta, kui veel maakohtus vaidles kohtutäitur avaldaja kaebusele jõuliselt vastu.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Tartu kohtutäitur S. Tael vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) annab TsMS § 172 lg 1 teine lause hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsioon hagita menetluses erineb hagimenetluse omast, mistõttu ei saanud menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Võlgnik on teadlikult valinud õiguskaitsevahendiks hagita menetluse, mitte hagimenetluse. Hagita asjas kohaldub kohtule uurimisprintsiip ja menetlusosalisel puudub vajadus kasutada professionaalset õigusabi, kuna asjaolude väljaselgitamise roll lasub ennekõike kohtul ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud väidete ja hinnangutega. Eeltoodut on selgitanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-11. Maakohus ei ole ka lähtunud võlgniku õiguslikust käsitlusest. Kohus selgitas ise välja olulised asjaolud ning andis õigusliku hinnangu, mistõttu tuleb jätta menetluskulud avaldaja enda kanda; 2) isegi kui asuda seisukohale, et õigusabi kasutamine oli vajalik, ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda. Kohtutäitur ei ole menetluse läbiviimisel teinud vigu, vaid toimis vastavalt seadusele ja Riigikohtu juhistele (3-2-1-88-13). Vaidluse teemaks on võlgniku ja sissenõudja vahelise võlasuhte lõppemine tasaarvestusega. Kohtutäitur ei saa kontrollida võlgniku võla tasumist sissenõudjale üheselt ja arusaadaval viisil. Kohtutäitur esitas järelpärimise sissenõudjale. Sissenõudja esitas kohtutäiturile tasaarvestuse kuupäeva. Kohtutäitur ei saanud teha võlgniku kaebuse osas teistsugust otsust, kuna tal puudub pädevus materiaalõigusliku vaidluse lahendamiseks. Kohtutäitur märkis oma 17.09.2013 otsuses, et
võlgnikul on võimalus pöörduda kohtusse täitemenetluse seadustiku § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kohtutäitur ei saa olla vastutav menetluskulude tekkimise eest vaidluses, mis oleks pidanud toimuma hagimenetluses võlgniku ja sissenõudja vahel; 3) ei ole avaldaja teinud kõike temast olenevat, et vältida vaidlusi ja menetluskulusid: - avaldaja ei esitanud kohtutäiturile dokumente, et ta on esitanud käibedeklaratsiooni, mille alusel toimus maksuvõla tasaarvestus. Kohtutäituril puudub võimalus kontrollida e-maksuameti süsteemist deklaratsioonide esitamist. Kui avaldaja oleks käitunud heauskselt ja õigeaegselt näidanud kohtutäiturile, et on esitanud deklaratsiooni, oleks kohtutäitur saanud küsida sissenõudja seisukohta deklaratsiooni osas, oleks saanud otsustada, kas on vajalik peatada menetlus, mil osapooled loevad tasaarvestuse toimunuks. Peatamise korral oleks ära hoitud vaidlused ja menetluskulud; - võlgnik ega sissenõudja ei ilmunud kaebuse läbivaatamisele. Kaebuse läbivaatamise eesmärgiks ongi asja arutamine, et vältida kohtuvaidlusi. Kui võlgnik ja sissenõudja oleksid ilmunud kaebuse läbivaatamisele, oleks kohtutäituril olnud võimalik veelkord võlgnik ja sissenõudja ära kuulata ning vajadusel täitemenetluse toimingud peatada. Võlgniku 23.08.2013 taotlust ei olnud kohtutäituril võimalik teisiti lahendada, kuna võlgnik ei esitanud kohtutäiturile ühtegi dokumenti maksuvõla puudumise kohta; 4) ei ole avaldaja esindaja käitunud kohtumenetluses heade kommete ning Advokatuuri eetikakoodeksi § 22 järgi, s.o väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt nii kõnes, kirjas kui teos. Üheks kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks, arvestades hagita menetluse puhul õigluse põhimõtet, on poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Menetlusosalise advokaadi Advokatuuri eetikakoodeksi vastast käitumist tuleks arvestada menetluskulude jaotuse puhul ja jätta kulud tema kanda.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Sissenõudja seisukoha kohaselt: 1) ei saa nõustuda määruskaebuses esitatud menetlusosaliste positsioonide võrdlemisega. Avaldaja näol on tegemist osaühinguga. Asjakohatu on määruskaebuse viide õigusteadmiste puudumisele olukorras, kus äriühingu juhatuse liikmelt oodatakse elementaarsete kohustuste täitmist maksude tasumise näol; 2) ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja menetluse asjaolude meelevaldse tõlgendamisega. Maksuhaldur käitus menetluse raames heauskselt, esitades kohtutäiturile ja kohtule vajalikke andmeid ning tõlgendades tasaarvestamise momenti Riigikohtu seisukohtadele tuginedes; 3) on menetluskulude väljamõistmine kohtutäiturilt või sissenõudjalt põhjendamatu ja ebaõiglane olukorras, kus menetluskulude tekkimine oli tingitud võlgniku poolt tema kohustuste rikkumisest. Asjakohane on TsMS § 172 lg 7, mis sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Täitmisavalduse esitamise ajaks oli maksuvõlg tasumata. Avaldaja on ise oma käitumisega võtnud riisiko sellega, et oli kättesaamatu. Kohtutäitur kasutas õigesti 14.08.2013 toimingute sooritamisel avaldaja äriregistri andmetes olevat postiaadressi ja elektronposti aadressi ([email protected]). Saadetiste kättetoimetamise katseid oli kaks – 16.08.2013 ja 22.08.2013. Äriregistris andmete õigsuse tagamise kohustus lasub äriühingul endal. Toimingute sooritamisel ei olnud ega pidanud võlausaldaja või kohtutäitur olema teadlik asjaolust, et võlgniku uueks aadressiks on [email protected]. Täitemenetluse läbiviimise edukus sõltub võlgniku esitatud andmete õigsusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. GBG OÜ (avaldaja) on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud (v.a riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus, millega jäeti menetluskulud (v.a riigilõiv) menetlusosaliste endi kanda, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.
10.Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus GBG OÜ kaebuse ning tühistas Tartu kohtutäitur S. Taela 17.09.2013 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata GBG OÜ kaebuse 14.08.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks. Samuti tühistas maakohus Tartu kohtutäitur S. Taela 14.08.2013 kohtutäituti tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 193/2013/1426-1429 osas, millega kohtutäitur on välja mõistnud GBG OÜ-lt menetluse põhitasu pooles (1/2) ulatuses kogusummas 531,69 eurot. Vaidlustatud määruse põhjendavast osas nähtuvalt lõppes maksukohustus tasaarvestuse tagajärjel 21.08.2013 ning kuna täitmisteated toimetati võlgnikule kätte 22.08.2013, siis ei võinud kohtutäitur võlgnikult nõuda menetluse põhitasu ka pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Maakohus jättis poolte menetluskulud (v.a riigilõiv) TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Põhjendatud on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatut. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et osaliselt on avaldaja enda käitumine toonud kaasa menetluskulude tekkimise ning seetõttu ei ole olenemata kaebuse rahuldamisest õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda. Konkreetselt heidab maakohus avaldajale ette seda, et avaldaja ei andnud 22.08.2013 täitmisteadet kätte saades kohtutäiturile teavet selle kohta, et ta oli 19.08.2013 esitanud käibedeklaratsiooni. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud põhjendus asjakohane ega anna alust menetluskulude (v.a riigilõiv) jätmiseks poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt sai avaldaja täitmisteate kätte 22.08.2013 kell 14.13 ning järgmisel päeval esitas kohtutäiturile taotluse (t.l 73), milles kinnitas maksuvõlgade puudumist. Avaldaja taotluses märgitu õiguspärasust kinnitab Maksu- ja Tolliameti 30.08.2013 tõend (t.l 24), millest nähtuvalt maksukohustuslasel GBG OÜ-l 22.08.2013 seisuga maksuvõlga ei olnud. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtutäituri kohustuseks teabe kogumine ning täitemenetluse osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine. Seega saaks just kohtutäiturile ette heita, et
ta on jätnud TMS §-s 8 sätestatud kohustused täitmata. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks nõudnud avaldajalt täiendavate tõendite esitamist. Kuna kohtutäitur jättis avaldaja taotluse ja kaebuse rahuldamata, siis oli avaldaja sunnitud pöörduma kaebusega maakohtusse ning põhjendamatu on väita, et avaldaja tegevus põhjustas menetluskulude tekkimise. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kui kohtutäitur oleks kogunud täiendavalt vajalikku teavet, oleks kohtutäitur saanud ise kaebuse rahuldada ning menetluskulusid ei oleks tekkinud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et maakohus, rahuldades avaldaja kaebuse, nõustus avaldaja seisukohtadega, millised olid esitatud juba kohtutäiturile. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et võlgnik peab oma õigusi aktiivselt kaitsma. Samas oleks ebaõiglane olukord, kui kohus võlgniku kaebuse rahuldab, kuid jätab menetluskulud võlgniku enda kanda. Menetluskulud menetlusosaliste endi kanda jätmist on maakohus põhjendanud veel sellega, et avaldaja ei ilmunud 12.09.2013 kohtuistungile. Taoline maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Juhul, kui kohtutäitur oleks pidanud vajalikuks võlgniku isikliku kohaloleku tema kaebuse läbivaatamisel, oleks tulnud võlgnikku sellest teavitada. Samuti oli kohtutäituril TMS § 8 alusel kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ei saa võlgnikule heita ette tema mitteosalemist kohtutäituri juures kaebuse läbivaatamisel. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus menetlusosaliste muud menetluskulud kohtutäitur S. Taela kanda.
11.Vastuseks kohtutäituri vastuses määruskaebusele esitatud seisukohale märgib ringkonnakohus, et käesoleva kaebuse raames ei määrata kindlaks hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalist suurust. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramise menetluses oleks kohtutäituri viide Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-18-11 toodud seisukohtadele asjakohane. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lepingulise esindaja kulude hüvitamist hagita menetluses on Riigikohus käsitlenud ka lahendis nr 3-2-1-92-13.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur S. Taela kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.