Aktsiaseltsi XXX ja Aktsiaseltsi XXX (likvideerimisel) hagi XXXja XXX(X) vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks
Menetlustoiming
Hagiavaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja riigilõivu osaline tagastamine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjatelt XXX ja XXX hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks välja menetluskulud kokku summas 1.450,00 (üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot, millest 450,00 eurot on pool (1⁄2)
hageja Aktsiaseltsi XXX poolt menetluses tasutud riigilõivust ja 1.000,00 eurot hageja Aktsiaseltsi XXX õigusabikulud.
7.Välja mõista kostjatelt XXX ja XXX hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks menetluskuludelt, s.o 1.450,00 eurolt, viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Tagastada hagejale Aktsiaseltsile XXX pool (1⁄2) menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450,00 (nelisada viiskümmend) eurot hageja Aktsiaseltsi XXX arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXX
Swedbank AS-is. Hageja Aktsiaselts XXX tasus 10.04.2013.a. hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 850,00 eurot ja 10.04.2013.a. hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50,00 eurot, kokku 900,00 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „R/l hagi tagamise taotluselt AS XXX“. Riigilõivu kokku summas 450,00 eurot tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus.
9.Tagastada hagejale Aktsiaseltsile XXX hagi tagamise tagatis summas 2.013,22 eurot hageja Aktsiaseltsi XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASis pärast 2 (kahe) kuu möödumist käesoleva kohtumääruse jõustumisest, juhul kui kostjad ei esita kohtule hagi kahju hüvitamiseks seoses käesolevas tehtud hagi tagamisega. Hageja Aktsiaselts XXX tasus 17.04.2013.a. hagi tagamise tagatise summas 2.013,22 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „Hagi tagamise riigilõiv tsiviilasjas 2-13-16176“. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti osas tuleb käesolev kohtumäärus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast 2 (kahe) kuu möödumist käesoleva kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et kostjad ei ole esitanud kohtule hagi kahju hüvitamiseks seoses käesolevas asjas hagi tagamisega tekitatud kahjuga.
10.Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
11.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, asukoht Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,00 eurot. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts XXX ja Aktsiaselts XXX (likvideerimisel) esitasid 11.04.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXXja XXX(X ) vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. 19.04.2013.a. rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse ja seadis XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust (registriosa XXX ) ja XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust (registriosa XXX ) käsutamise keelumärked Aktsiaseltsi XXX kasuks. Kohus võttis nimetatud hagi menetlusse oma 26.04.2013.a. kohtumäärusega.
2.17.10.2013.a. esitasid hagejad kohtule avalduse asjas menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kostjad täitsid hagiga taotletava ehk hagejate ja kostjate vahel sõlmiti 22.08.2013.a. notariaalne leping, mille alusel kanti kinnistu mõttelise osa kaasomanikuks Aktsiaselts XXX. Samuti palusid hagejad tagastada neile pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450,00 eurot, ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise summas 2.013,22 eurot. Lisaks palusid hagejad jätta kõik hagejate menetluskulud kostjate kanda.
3.Hagejate sõnul tingis hagi esitamise kostjate ükskõikne ja eirav suhtumine Aktsiaseltsi XXX ostueesõiguse teostamise osas, mistõttu ei saanud hagi esitamine tulla kostjatele ka üllatuslikuna, vaid pigem hagejate poolt ootuspärase sammuna. Samuti ei nõustu hagejad kostjate taotlusega jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna poolte vahel on jätkuvalt vaidluse all menetluskulude jaotus, mis on tinginud ka menetluse lõpetamise venimise. Lisaks leiavad hagejad, et käesoleval juhul on välistatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 168 lõike 6 kohaldamine, kuna asjas ei toimunud hagi õigeksvõttu, vaid kohtuväline kokkulepe saavutati läbirääkimiste teel. Lisaks eeltoodule esitas Aktsiaselts XXX 05.11.2013.a. kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli Aktsiaseltsi XXX menetluskuludeks lisaks riigilõivule 450,00 eurot õigusabikulud summas 1.000,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja Aktsiaselts XXX kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 1.450,00 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palus hageja Aktsiaselts XXX kostjatelt välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust määrava lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kohus edastas, juhindudes TsMS § 429 lõikest 3, mille kohaselt teatab kohus, juhul kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, enne menetluse lõpetamise otsustamist, kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kostjatele hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos selle lisadega, kohustades kostjaid esitama nende osas kohtule oma seisukoht.
5.Kostja XXX esitas kohtule oma seisukoha 10.02.2014.a. ja kostja XXX26.02.2014.a. Kostjad kinnitasid, et neil ei ole vastuväiteid seoses hagejate hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud hagejate taotlusega jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjad leidsid, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lõige 6, kuna kostjad ei esitanud hagile ühtegi vastuväidet. Vastupidi, nagu kostjad oma 08.10.2013.a. kohtule esitatud avalduses märkisid, täitsid nad haginõude ilma hagile vastu vaidlemata, väitmata seejuures kunagi, et hagejal Aktsiaseltsil XXX ei ole olnud õigust ostueesõigust teostada. Kostjate hinnangul võtsid nad müügilepingu sõlmimisega hagi kohe õigeks. Hagejate väide, nagu oleks hagi esitamise tinginud kostjate ükskõikne ja eirav suhtumine, on paljasõnaline ja pahatahtlik. Kuivõrd kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, oli hagi kostjate jaoks täielikult üllatuslik. Hagi esitati ajal, mil kostjad ootasid hagejalt pakkumist notari aja kohta. Tulenevalt eeltoodust palusid kostjad jätta hagejate menetluskulud TsMS § 168 lõike 6 alusel täies ulatuses hagejate endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
6.TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt § 429 lõikele 3 teatab kohus, juhul kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagist loobumine vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine TsMS § 429 lõikes 4 toodud loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-ile 432, ei saa, juhul kui menetlus on lõpetatud, hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kannab hageja, juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vastavalt TsMS § 168 lõikele 5 kannab hageja menetluskulud kostja, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 6 järgi kannab hageja, juhul kui kostja võtab hagi kohe õigeks, oma menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
8.Kohus, arvestades asjaoludega, et käesoleval juhul oli tegemist ostueesõiguse teostamisest tuleneva vaidlusega, kostjad omandasid vaidlusaluse kinnistu mõttelised osad juba 10.11.2010.a., kusjuures, kuna leping sisaldas ka ostueesõigust puudutavaid selgitusi, olid kostjad ostueesõiguse teostamise õigusest teadlikud (t/l 23) ja hagejad allkirjastasid notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse juba 14.04.2011.a., leiab, et hagi esitamine 11.04.2013.a., s.o pärast 2 (kahe) aasta möödumist ostueesõiguse teostamise avalduse allkirjastamist, oli käesoleval juhul hagejate õiguste kaitseks hädavajalik. Samuti ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 168 lõige 6, kuna kostjate poolt kohtule esitatud vastuseid ei saa käsitleda hagi kohese õigeksvõtuna, kuna kostjad palusid esmalt anda kohtul pooltele aega kompromissiläbirääkimiste pidamiseks (t/l 107) ja seejärel saavutati läbirääkimiste tulemusena poolte vahel kokkulepe (t/l 127). Lisaks ei tõendanud kostjad kohtule, et nad ei andnud käesoleval juhul oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, esitades kohutule üksnes pooltevahelise e-kirjavahetuse, mis toimus alles pärast hagejate poolt hagi esitamist kohtule (t/l 108-113). Tulenevalt kõigest eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta kõik hagejate menetluskulud kostjate kanda. Seejuures, kuna hagejad palusid muuhulgas ka riigilõivu välja mõista hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks ja hageja Aktsiaselts XXX kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele üksnes hagejale Aktsiaselts XXX, misjuures kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtumääruses alljärgnevalt.
9.Hageja Aktsiaselts XXX esitas 05.11.2013.a. kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli Aktsiaseltsi XXX menetluskuludeks riigilõiv summas 450,00 eurot ja õigusabikulud summas 1.000,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja Aktsiaselts XXX kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 1.450,00 eurot (ilma käibemaksuta).
10.Hageja Aktsiaselts XXX esitas kohtule kohtu palvel õigusabi osutamise eest talle Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ poolt esitatud arved. Vastavalt õigusabiarvele nr 12385 teostas hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja järgnevad toimingud: hagiavalduse projekti ülevaatamine ja parandamine (1,75 h), tutvumine kohtumäärusega ja informatsiooni andmine kliendile (0,5 h), maksekorralduse esitamine kohtule (0,25 h), hagi tagamise määrusega tutvumine ja informatsiooni andmine kliendile (0,75 h), kohtumäärusega tutvumine ja informatsiooni andmine kliendile (0,25 h), kokku 3,5 h, 350,00 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 13009 teostas hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja järgnevad toimingud: suhtlemine kliendi ja kostjaga kompromissi sõlmimiseks (2,25 h) ja suhtlemine kohtuga menetlustähtaegade osas (0,25 h), kokku 2,5 h, 250,00 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 13120 teostas hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja järgnevad toimingud: kohtu järelpärimisega tutvumine ja edastamine kliendile (0,5 h) ning suhtlemine kliendiga menetluse lõpetamise teemal (0,25 h), kokku 0,75 h, 75,00 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 13209 teostas hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja järgnevad toimingud: kostjate seisukohaga tutvumine, materjalide
ülevaatamine ja suhtlemine kliendiga (0,5 h), vastuse koostamine (0,25 h), hagist loobumise avalduse koostamine ning menetluskulude taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,5 h), kokku 3,25 h, 325,00 eurot (ei sisalda käibemaksu).
11.Kostjad kinnitasid oma kohtule esitatud seisukohtades, et läbirääkimisi poolte vahel peeti. Leides aga, et kõik menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, konkreetseid vastuväiteid kostjad hageja Aktsiaseltsi XXX menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
12.Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostjad esitasid kohtule seisukoha, milles leidsid, et kõik menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, analüüsib kohus esitatud taotlust ka sisuliselt, käsitledes hageja Aktsiaseltsi XXX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust, vaadeldes esmalt nõuet hüvitada menetluses makstud riigilõiv ning seejärel nõuet hüvitada õigusabikulud.
13.Hageja Aktsiaseltsi XXX taotluse kohaselt oli hageja Aktsiaseltsi XXX menetluskuluks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 850,00 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50,00 eurot, kokku 900,00 eurot. TsMS § 138 lõike 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv. Kohus selgitab, et nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele kohtuotsusest tulenev menetluskulude jaotus. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja Aktsiaselts XXX tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 850,00 eurot (t/l 77) ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50,00 eurot (t/l 76). Seega on hageja Aktsiaseltsi XXX käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 900,00 eurot. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) lisale 1 tuli hagilt hinnaga 40.264,34 eurot tasuda avalduse elektrooniliselt esitamise korral riigilõivu 850,00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõike 16 kohaselt tuli hagi tagamise taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 50,00 eurot. Kuivõrd käesoleva kohtumääruse alusel kuulub hagejale Aktsiaseltsile XXX vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 2 tagastamisele pool (1⁄2) menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450,00 eurot, mõistab kohus kostjatelt XXX ja XXX hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks välja pool (1⁄2) hageja Aktsiaseltsi XXX poolt menetluses tasutud riigilõivust, s.o kokku summas 450,00 eurot.
14.Hageja Aktsiaselts XXX taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 1.000,00 eurot. Vastavalt TsMS § 144 punktile 1 on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas esitati hagiavaldus 11.04.2013.a. ja tsiviilasja hind oli 40.264,34 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lõike 1 kohaselt oli tsiviilasjas hagihinnaga 38.300,00 eurot kuni 44.700,00 eurot lepingulise esindaja kulu piirmääraks 12.800,00 eurot. Kohus võtab esiteks seisukoha hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kuivõrd kohtule esitatud arvetelt nähtuvalt oli hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja tunnitasu 100,00 eurot (t/l 154-161) ja õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, s.t
eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest turuhinnast, ja tasu on vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega, peab kohus tunnitasumäära 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlikuks ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus olevaks. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha kohtule esitatud arvete osas. Hageja Aktsiaselts XXX esitas kohtule kohtu palvel talle Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ poolt õigusabi osutamise eest esitatud arved (t/l 154-161). Vastavalt õigusabiarvetele teostas hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja järgnevad toimingud: hagiavalduse projekti ülevaatamine ja parandamine (1,75 h), tutvumine kohtumäärusega ja informatsiooni andmine kliendile (0,5 h), maksekorralduse esitamine kohtule (0,25 h), hagi tagamise määrusega tutvumine ja informatsiooni andmine kliendile (0,75 h), kohtumäärusega tutvumine ja informatsiooni andmine kliendile (0,25 h), suhtlemine kliendi ja kostjaga kompromissi sõlmimiseks (2,25 h), suhtlemine kohtuga menetlustähtaegade osas (0,25 h), kohtu järelpärimisega tutvumine ja edastamine kliendile (0,5 h), suhtlemine kliendiga menetluse lõpetamise teemal (0,25 h), kostjate seisukohaga tutvumine, materjalide ülevaatamine ja suhtlemine kliendiga (0,5 h), vastuse koostamine (0,25 h), hagist loobumise avalduse ning menetluskulude taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,5 h). Seega teostati esindaja poolt käesoleva asja raames toiminguid kokku 10 h, mille eest taotletakse tasu kokku 1.000,00 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kõik kohtule esitatud arvetel ja nende täpsustustes märgitud toimingud on vajalikud, samuti on põhjendatud neile kulutatud aeg, on hageja Aktsiaseltsi XXX õigusabikulude väljamõistmine kostjatelt õigustatud. Kuivõrd kohtu hinnangul said nii hagejad kui ka kostjad arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, samuti ei ole lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest, ja käesoleval juhul oli tegemist juriidiliselt keerulise vaidlusega, mille jaoks kulutati hageja Aktsiaseltsi XXX esindaja poolt üksnes 10 h, mõistab kohus kostjatelt XXX ja XXX hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks välja õigusabikulud kokku summas 1.000,00 eurot.
15.Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjatelt hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks välja menetluskulud kokku summas 1.450,00 eurot (450,00 + 1.000,00).
16.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja Aktsiaselts XXX ei taotlenud käibemaksu hüvitamist.
17.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei hüvitata nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank viitenumbriga 2900072123, selgitusega „R/l hagi tagamise taotluselt AS XXX“.
AS-is,
20.TsMS § 195 lõike 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus, juhul kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagatise andja avalduse alusel tagatise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saadab kohus enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Vastavalt TsMS § 391 lõikele 1 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks 2 (kahe) kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Hageja Aktsiaselts XXX tasus 17.04.2013.a. hagi tagamise tagatise summas 2.013,22 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „Hagi tagamise riigilõiv tsiviilasjas 2-13-16176“. 19.04.2013.a. rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse ja seadis XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust ja XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust käsutamise keelumärked Aktsiaseltsi XXX kasuks. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejale Aktsiaseltsile XXX tagastamisele hagi tagamise tagatis summas 2.013,22 eurot hageja Aktsiaseltsi XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is pärast 2 (kahe) kuu möödumist käesoleva kohtumääruse jõustumisest, juhul kui kostjad ei esita hagi kahju hüvitamiseks seoses käesolevas asjas hagi tagamisega tekitatud kahjuga. Nimetatu osas tuleb käesolev määrus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast 2 (kahe) kuu möödumist käesoleva kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et kostjad ei ole esitanud kohtule hagi kahju hüvitamiseks seoses käesolevas asjas hagi tagamisega tekitatud kahjuga.
21.TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohus rahuldas oma 19.04.2013.a. kohtumäärusega hagi tagamise taotluse ja seadis XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust (registriosa XXX ) ja XXX kuuluvale XXX kaasomandile kinnistust (registriosa XXX ) käsutamise keelumärked Aktsiaseltsi XXX kasuks. Nimetatud keelumärked on käesolevaks ajaks kinnistusraamatust kustutatud 22.08.2013.a. avalduse alusel 02.09.2013.a. Kuivõrd asjas lõpetatakse menetlus hagist loobumise tõttu, tühistab kohus käesolevaga Harju Maakohtu 19.04.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.