Kohtunikud Malle Seppik, Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2014. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-28776
Tsiviilasi
A M i hagi Geoplan väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2444, 30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A M i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) A M esindaja Raul Sillandi
Eesti
OÜ
vastu
hüvitise
(IK XXXXXXXXX), lepinguline
Vastustaja (kostja) Geoplan Eesti OÜ (RK 11106115, asukoht Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn), seaduslik esindaja Sulev Vikat, lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Menetluse liik
Kohtuistung 3. veebruaril 2014. a., seejärel kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013. a. otsus A M i hagis Geoplan Eesti OÜ vastu hüvitise väljamõistmiseks.
1. Geoplan Eesti OÜ tasub A M ile töölepingu lõpetamisega seoses täiendava hüvitise brutosummas 1500 eurot.
2.2. Resolutsiooni punktis 2. 1 märgitud summa tasub Geoplan Eesti OÜ A M i arveldusarvele nr. XXXXXXX alljärgnevate osamaksetena:
1(7)
2.2. 1. Hiljemalt 25. veebruaril 2014. a. 500 eurot;
2.2. 2. Hiljemalt 25. märtsil 2014. a. 500 eurot;
2.2. 3. Hiljemalt 25. aprillil 2014. a. 500 eurot.
2.3. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2.4. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi sõlmimist, kinnitamist kohtu poolt ja täitmist puuduvad neil tsiviilasjas 2-13-28776 ja vaidlusalusest töösuhtest tulenevalt teineteise suhtes igasugused nõuded.
3.Tsiviilasja menetlus lõpetada.
4.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 5 kalendripäeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
S e l g i t u s e d:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud ja hageja nõue A M esitas 6. märtsil 2013. a. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Geoplaan Eesti OÜ vastu koondamishüvitise 890 euro ja vähem etteteatatud päevade eest töölepingu ülesütlemisel hüvitise 1716, 40 euro väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon tegi 8. mail 2013. a. otsuse, millega rahuldas nõude osaliselt ja mõistis Geoplan Eesti OÜ-lt A M i kasuks välja 864, 30 eurot töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg. 1 alusel ja 1152, 40 eurot TLS § 100 lg. 5 alusel. Geoplan Eesti OÜ esitas 7. juunil 2013. a. kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
2(7)
Töötaja avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 1. maist 2006. a. kuni
31.detsembrini 2012. a. geodeedi ametikohal. Kostja lõpetas töölepingu 31. detsembril 2012. a. koondamise tõttu ning jättis välja maksmata seaduses sätestatud hüvitised. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista TLS § 100 lg. 1 alusel 864, 30 eurot ja sama paragrahvi lg. 5 alusel 1580 eurot. Kostja esitatud tõendi kohaselt oli hageja keskmiseks töötasuks ajavahemikul
1.jaanuarist kuni 30. septembrini 2012. a. 864, 30 eurot kuus ja 28, 81 eurot päevas. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määruse nr. 91 § 2 lg. 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Kostja esitas töölepingu ülesütlemisavalduse 28. detsembril 2012. a., millega lõpetas töölepingu 31. detsembril 2012. a., seega tuleb keskmise palga arvestamisel aluseks võtta perioodi eest 1. juunist 2012. a. kuni 30. novembrini 2012. a. arvestatud ja makstud töötasu. Määruse nr. 91 § 3 lg 1 kohaselt liidetakse keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõigetes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Seega oli hageja keskmiseks tööpäevatasuks töölepingu lõpetamisele eelnenud kuuel kuul 5135, 03 : 130 = 39, 50 eurot (netotasuna 31, 35 eurot). Kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest vähem ette 40 tööpäeva ja hageja nõue töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest TLS § 100 lg. 5 alusel on 40 x 39, 50 = 1580 eurot. Keskmise kuutasu osas pooltel vaidlust ei olnud. Hageja palus kostjalt välja mõista ühe kuu keskmise töötasu hüvitise TLS § 100 lg. 1 alusel summas 864, 30 eurot ja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg. 5 alusel summas 1580 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja tegevusalaks on geodeesiaalase teenuse osutamine ning põhitegevuseks geodeetilised mõõdistustööd, topogeodeetilised alusplaanid, teostusjoonised, hoonete sise- ja välismõõdistamine, piirimärkide taastamine ja kontrollimine ning vundamendi märkimine. Hageja töötas kostja juures geodeedi ametikohal. Hageja asutas 29. juunil 2012. a. ettevõtte Geoport OÜ, mille põhitegevuseks on geodeetiline alusplaan projekteerimiseks, detailplaneeringuks, tehnovõrkude teostusjoonised ja mõõdistamine, projektijärgsete asukohtade ettemärkimine ehitusobjektidel, piirimärkide kontrollimine ja taastamine, vundamendi telgede märkimine ning hoonete mõõdistus ja inventariseerimine. 2012. a. novembris sai tööandjale teatavaks, et töötaja alustas konkureeriva tegevusega ja on asunud üle võtma tööandja kliente, tekitades sellega tööandjale otsest varalist kahju.
16.novembril 2012. a. saatis tööandja töötajale e-kirja ja soovis lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Töötaja ei nõustunud lõpetama töölepingut poolte kokkuleppel ja tegi ettepaneku lõpetada töösuhe koondamisega. Tööandja ei olnud nõus lepingut koondamisega lõpetama, kuna selleks puudus vajadus ja alus ning koondamisega oleksid tööandjale kaasnenud täiendavad kulutused. Töötaja palus leping siiski koondamisega lõpetada ja nõustus suuliselt loobuma seadusejärgsetest hüvitistest. Töötajale vastu tulles ja arvates, et töölepingu lõpetamisest tööandjale täiendavaid kulutusi ei kaasne, nõustus tööandja lepingu koondamisega lõpetama. Pooled leppisid kokku, et leping lõppeb 31. detsembril 2012. a.
27.detsembril 2012. a. edastas tööandja töötajale ülevaatamiseks lõpparvega tehtavad väljamaksed ja Töötukassale esitatava tõendi. E-kirjast nähtub, et tööandja maksab töötajale lõpparvena detsembrikuu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise, kuid täiendavaid hüvitisi koondamise eest ei lisandu. Töötaja vastas kirjale, aktsepteerides summad ja lepingu lõppemise kuupäeva. Töötaja ei esitanud vastuväidet makstavate tasude või ülesütlemisest 3(7)
etteteatamise aja kohta. Samal kuupäeval saatis töötaja ka ise tööandjale teate lepingu ülesütlemisest, mille palus tööandjal allkirjastada. Töötajal ei olnud ühtegi vastuväidet kuni
6.märtsini 2012. a., mil ta pöördus ootamatult töövaidluskomisjoni. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. TLS § 89 lg. 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kostja Geoplan Eesti OÜ tegutseb geodeesia alal. Hageja töötas kostja juures 1. maist 2006. a. kuni 31. detsembrini 2012. a. geodeedina. Töötaja asutas 29. juunil 2012. a. ettevõtte Geoport OÜ, mis tegutseb samuti geodeesia alal. Tööandja arvates on nimetatud firma tööandja firmaga konkureeriv, kusjuures töötaja hakkas üle võtma tööandja kliente. Tööandja tegi 16. novembril 2012. a. töötajale kirjalikult ettepaneku lõpetada töösuhte poolte kokkuleppel seoses sellega, et töötaja asutas tööandjaga samal tegevusalal tegutseva ettevõtte. Töötaja vastas 19. novembril 2012. a. kirjalikult, et ei ole kokkuleppel töölepingu lõpetamisega nõus, kuna on töötanud „korralikult ja väga produktiivselt ja ei ole mingisugusel viisil töölepingut rikkunud“. Töötaja kirjutas, et ootab tööandjalt „mõistlikku lahendust“ ja mainis, et „töö mahu vähenemisel on tööandja soovil võimalik koondamine“.
27.detsembril 2012. a. edastas tööandja töötajale e-kirja „kokkuvõte väljamakstavate summade kohta“. Tööandja kirjutas, et saadab väljamakstavad summad töötajale „üle vaatamiseks“, summad sisaldavad töötaja töötasu ja puhkusehüvitist. E-kirjas on tööandja nimetanud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 89 lg. 1, koondamine. Töötaja oma
27.detsembri 2012. a. kirjalikus vastuses ei ole vaidlustanud tööandja poolt nimetatud summasid. 28. detsembril 2012. a. on tööandja töötajale esitanud teate töölepingu ülesütlemise kohta koondamise alusel „tulenevalt töömahu vähenemisest ja sellega seonduvast töö ümberkorraldamisest ettevõttes“ ja seoses sellega „vajaduse kadumisest töötaja ametikoha järgi“. Kumbki pooltest ei ole väitnud ega tõendanud, et ka tegelikkuses oleks tööandja firmas olnud olukord, kus töötaja pidi koondatama; töömaht ei olnud vähenenud, töö ei olnud ümber korraldatud ja hageja töö ei olnud lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leppisid pooled kokku, et töösuhte lõpetamine vormistatakse koondamisena põhjusel, et töötaja saaks riigilt töötukindlustushüvitist, mida töötukindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg. 2 p. 3 alusel ei saa isik, kellega töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel. Nimetatut tõendab poolte poolt vaidlustamata asjaolu, et töötaja tõepoolest taotleski töötukindlustushüvitist. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et pooled olid kokku leppinud koondamises selliselt, et tööandja koondamishüvitist ei maksa. Selline poolte tahe nähtub e-kirjadest, kus tööandja on 27. detsembril teatanud töötajale lõpparve summad ja 28. detsembri e-kirjas ei ole töötaja summasid vaidlustanud, märkides vaid, et tööandja poolt töötajale töötukassale esitamiseks antud tõendil on töösuhte alguskuupäev vale. Töötaja on ise tööandjale teinud ettepaneku koondamiseks. Nimetatu kajastub töötaja
19.novembri 2012. a. e-kirjas tööandjale. Ka töötaja järgnev käitumine – ta pöördus hüvitise saamiseks töötukassa poole ja alles rohkem kui kahe kuu möödudes töövaidlusorgani poole tööandja vastu koondamishüvitise nõudes – tõendab, et pooled leppisid kokku, et tööandja töötajale koondamishüvitist ei maksa. TLS § 2 kohaselt on TLS-is ja VÕS-is lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-s ette nähtud. TLS ei näe ette võimalust koondamise alusel hüvitise maksmata jätmiseks. Koondamishüvitise maksmata jätmises kokkuleppimine tõendab samuti, et tegelikult koondamist ei toimunud. 4(7)
Eeltoodust tulenevalt oli töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu tegemist näiliku tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg. 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Vaidluse pooled on tahtnud varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Pooled soovisid töölepingut lõpetada poolte kokkuleppel ja tööleping lõpetati näilikult koondamise tõttu, et varjata tegelikult toimunud töösuhte lõpetamist poolte kokkuleppel. Pooled soovisid tegelikult, et töötaja saaks riigilt töötukindlustushüvitist ning selleks vormistati töösuhte lõpetamine koondamisena. TsÜS § 89 lg. 3 kohaselt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Varjatud tehinguks on töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel ja niisuguseks puhuks hüvitiste maksmist ette ei nähta. Hagi koondamisest tulenevate hüvitiste saamiseks jääb rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. TLS § 105 lg. 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul, arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kumbki pool ei ole seaduses sätestatud korras ja tähtajal vaidlustanud töölepingu ülesütlemisavaldust. Kostja on minetanud õiguse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja TLS § 105 lg. 2 alusel on töölepingu ülesütlemine kehtiv. Seega ei saa pooltel olla vaidlust selles, millisel alusel ja millal tööleping lõppes ning kohtul ei ole õigust vaidlus uuesti „avada“. Maakohus ei osale tsiviilvaidluses poolena ja kohtul ei ole iseseisvat õigust vaidlustada pooltevahelise lepingu ülesütlemist. Pool ei saa vaidluse korral töölepingu ülesütlemise õigsuse üle oma õigusi kaitsta vastuväitega (ükskõik kas vaidlustamistähtaja jooksul või pärast seda), vaid TLS § 105 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on selleks vältimatu esitada hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile. Hagi esitamata jätmise tagajärjeks on ülesütlemise kehtivus algusest peale ja ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Maakohus on selles osas jätnud seisukoha võtmata. Maakohus ei ole põhjendanud seaduse kohaldamata jätmist. Pooltel ei ole vaidlust, et neil ei ole töölepingu muutmise või lõpetamise kirjalikku kokkulepet, mille kohaselt kostjale hüvitist ei maksta. Hageja esitas muuhulgas väite, et kohaldada tuleb TLS § 2, § 105 lõikeid 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83. Kui pooled oleksidki kokku leppinud, et koondamise puhul ei maksta töötajale hüvitist, siis oleks selline kokkulepe tühine TLS § 2 ja TsÜS § 83 lg. 3 kohaselt. Kohtuotsuses viitab maakohus tõenditest üksnes kolmele e-kirjale ning on hinnanud hageja käitumist pärast töölepingu ülesütlemist. Viidatud e-kirjavahetus toimus ajal, mil pooltel oli konflikt, s. t. kostja süüdistas hagejat töölepingu rikkumises ja nõudis töötaja töölt lahkumist. Selles olukorras ei saa eeldada, et pooled oleksid milleski kokku leppinud. Kostja
16.novembri 2012. a. e-kirjast on ilmne tööandja algatus ja soov töösuhe lõpetada. Hageja
19.novembri 2012. a. vastuses väljendab hageja selgelt oma seisukohta, et ta ei ole nõus töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Kostja 27. detsembri 2012. a. e-kirja kohaselt lubab kostja saata Töötukassale koondamishüvitise avalduse. Seega nähtub kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, et poolte vahel oli konflikt, hageja keeldus töölepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel ja tööleping lõppes kostja ühepoolse ülesütlemisavaldusega. Kohtuotsusest ei ilmne, kuidas ilmneb nimetatud tõenditest, et hageja soovis töölepingu lõpetada tegelikkuses poolte kokkuleppel. Üheski dokumentaalses tõendis ei ole kajastatud 5(7)
poolte ühist tahet lõpetada leping kokkuleppel. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema ei soovinud töösuhte lõpetamist kokkuleppel ja eeldas, tööleping lõpeb tööandja algatusel (koondamine). Kohus jättis selle tõendi igasuguse tähelepanuta ega põhjendanud, miks ta seda ei arvesta. Maakohtu tõlgendus hageja käitumise kohta pärast koondamist on arusaamatu. Maakohus asus seisukohale, et kui isik pöördub pärast koondamist Töötukassa poole seaduses ettenähtud hüvitise saamiseks, siis näitab see, et tegelikkuses lõpetati tööleping poolte kokkuleppel. Kohus ei ole selgitanud, kuidas seaduslike õiguste realiseerimine võib viia järeldusele, et tegemist on näiliku tehinguga. Teisisõnu – kui hageja ei oleks Töötukassasse pöördunud, siis ei oleks tõendeid poolte kokkuleppest, mis aga tähendaks seda, et iga tööandja võiks töötaja koondada, jätta seaduses sätestatud hüvitised välja maksmata ja töötajal puuduksid igasugused võimalused oma õiguste kaitsmiseks, kuna Töötukassasse pöördumine toob endaga kaasa tehingu tühisuse. Kohtuotsus on rajatud asjaoludele, mida ei arutatud. Pooled ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et kostja ühepoolse tahteavalduse näol oli tegemist näiliku tehinguga, samuti sellele, kas eksisteeris või ei eksisteerinud koondamissituatsiooni. Pooled ei ole hinnanud hagejapoolset Töötukassasse pöördumist kui näiliku tehingu tõendit. Kuna seadus ei võimalda kohtul tugineda nimetatud asjaoludele ja hinnata hageja käitumist viisil, mis erineb mõlema poole hinnangust, siis on kohus rikkunud TsMS § 436 lõikes 4 sätestatud kohustust. Kohtul puudub õigus hagi alust omavoliliselt laiendada ja seetõttu ei saanud maakohus tugineda asjaolule, et vaidluses oli või ei olnud TLS § 89 lõikes 1 sätestatud olukord ning et tegemist oli või ei olnud näiliku tehinguga. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna ühel juhul maakohus ütleb, et pooled olid kokku leppinud koondamises, kuid leppinud kokku, et kostja hüvitist ei maksa, kuid teisel juhul asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud koondamisega. Kohtuotsusest peavad selgelt ilmnema kohtu seisukohad, mis peavad olema eristatavad poolte seisukohtadest ja põhjendustest. Kohus on ebajärjekindlalt nimetanud kostja ühepoolset tahteavaldust (töölepingu ülesütlemisavaldus) kord koondamiseks, kord kokkuleppeks. Hageja on seisukohal, et tegemist oli koondamisega, töölepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv ning hageja on õigustatud nõudma seaduses sätestatud hüvitist. Seejuures ei ole pooltel vaidlust hüvitiste summade üle. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus
19.veebruaril 2014. a. esitasid pooled ringkonnakohtule kompromissilepingu, mis on sõlmitud järgmistel tingimustel:
1.Geoplan Eesti OÜ tasub A M ile töölepingu lõpetamisega seoses täiendava hüvitise brutosummas 1500 eurot.
2.Kompromissi punktis 1 märgitud summa tasub Geoplan Eesti OÜ A M i arveldusarvele nr. EE202200221011457719 alljärgnevate osamaksetena:
2.1. Hiljemalt 25. veebruaril 2014. a. 500 eurot;
2.2. Hiljemalt 25. märtsil 2014. a. 500 eurot;
2.3. Hiljemalt 25. aprillil 2014. a. 500 eurot.
3.Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
4.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi sõlmimist, kinnitamist kohtu poolt ja täitmist puuduvad neil tsiviilasjas 2-13-28776 ja vaidlusalusest töösuhtest tulenevalt teineteise suhtes igasugused nõuded.
6(7)
Pooled taotlesid, et kohus nendevahelise kompromissi kinnitaks, maakohtu otsuse tühistaks ja tsiviilasja menetluse lõpetaks. Pooled kinnitasid, et on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega viiele kalendripäevale. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lõike 3 tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lõike 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viieele kalendripäevale, alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Kokkulepe määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on TsMS § 668 lg. 2 ja § 695 koosmõjust tulenevalt lubatav.
Ülle Jänes
Imbi Sidok-Toomsalu
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.