K L hagi AB-Veod OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Hagihind 988 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: K L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Sirje Veiman (e-post: [email protected]); Kostja: AB-Veod OÜ (registrikood 12249561, asukoht: Tornimäe 5, Tallinn, e-post: [email protected], tel nr +37258575728).
Asja arutamise kuupäev
05. detsember 2013 ja 27. jaanuar 2014
Istungil osalenud isikud
Hageja K L; Hageja lepinguline esindaja Sirje Veiman.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja AB-Veod OÜ-lt hageja K L kasuks 2012.a detsembri ja 2013.a jaanuari kuude eest saamata jäänud töötasu brutosummas 848 (kaheksasada nelikümmend kaheksa) eurot.
3.Ülejäänud, so 2012.a aasta novembri kuu eest saamata jäänud töötasu 140 eurot väljamõistmise, osas jätta hagi rahuldamata. 1 (6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K L esitas 26.04.2013 töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu 1 825 eurot väljamõistmiseks.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK) 22.05.2013 otsusega avaldus rahuldati osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 988 eurot.
3.12. juuni 2013 esitas AB-Veod OÜ (kostja) Viru Maakohtule avalduse K L poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osas.
4.Avalduse kohaselt vaatamata tööandja esindaja e-posti teel esitatud avaldusele lükata komisjoni istung edasi, et tööandja saaks palgata endale riigikeelt valdava esindaja, töövaidluskomisjon jättis avalduse tähelepanuta ning seega ka võimaluseta kaitsta oma õigusi.
5.Kostja väidab, et K L (hageja) ei ole kunagi kostja juures töötanud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejal ei olnud esitada allkirjastatud töölepingut. Töötaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tema on töötanud kostja juures autojuhina. Töötaja väitel olid pooled töösuhetes, kuna ta tegi kostjale tööd, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Tööandja leiab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, kuid kostja volitas mõnikord hagejat enda nimel tehinguid tegema.
6.Tööandja viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. otsustele nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15) leidis, et TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, ajaja koha kohta. Töövaidluskomisjon ei ole tuvastanud, et hageja allus kostja juhatusele ja täitis tema korraldusi.
7.Kostja palus lugeda hageja nõuded alusetuks ja kuulata tunnistajatena üle R R ja M J.
2 (6)
2-13-29503
8.13. juunil 2013 nõudis kohus töövaidlusasja nr 4.1-1/1009 toimiku tsiviilasja materjalide juurde.
9.26. augustil 2013 võttis kohus kostja taotluse menetlusse ja nõudis hagejalt hagiavalduse esitamist.
HAGEJA NÕUDED
10.19. septembril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja asus tööle OÜ AB-veod augustis 2012 autojuht-ekspediitorina. Tema tööülesanneteks oli vedada AS Hallik tehase vahelistel vedudel kaupa. Hageja sooritas vedusid igapäevaselt Tapa-Tamsalu suunal. Pühapäeviti IdaViru ringil, samuti lisandus sellele ka kauba laialivedu. Pooltel puudus kirjalik tööleping, hageja töötas kostja alluvuses suulise lepingu alusel. Eelnimetatud kokkuleppe alusel leppisid pooled kokku, et ühe päeva tasuks Ida-Viru ringil on 45 eurot, üks ring laoveo tasu 10 eurot ning kui tööpäev ületab 10 tundi, siis lisandub iga ületatud tunni eest 5 eurot.
11.Hageja ja kostja vaheline töösuhe oli kuni 16.01.2013.a, mida hageja saab tõendada AS Hallik 07.02.2013 tõendiga ja 04.09.2013 seletusega. Hageja osutas tööandja (kostja) kaudu veoteenust AS-ile Hallik. Lisaks saab hageja tõendada tööülesannete täitmist kostja alluvuses ka R R ja kosija juhatuse liige M J’a e-kirjavahetusega, millest nähtub, ei juhatuse liige on heaks kiitnud õhtused veod, mida hageja on teostanud viimase alluvuses töötades. Kostja jättis hagejale tasumata töötasud 2012.a novembri kuu eest 140 eurot, detsembri kuu eest 620 eurot ja 2013.a jaanuari kuu eest (so kuni 15.01.13) summas 228 eurot, kokku 988 eurot. Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu kollektiivlepingust lähtuvalt on autojuhtide kuutasu alammäär koos lisatasudega 650 eurot ning tunnitasu ilma lisatasudeta 2.85 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Hagiavaldus koos lisadega on kostjale väljastatud kostja poolt oma 12.06.2013 avalduses märgitud aadressil (t. lk. 33, 34). Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED
13.05. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt pooltel oli suuline kokkuleppe, et hageja asub tegema vedu. Kostja andis hagejale juhiseid ja auto, millega tööd teha. Auto omanik oli kostja. Kokkuleppe sõlmiti ja kaupu hakkas hageja vedama augustist 2012. Hageja vedas kostja sõidukoga AS-i Hallik kaupu, ülesandeid talle andis ka AS-i Hallik logistik R R. Arveldamine käis sularahas, kütuse eest kanti raha S L arveldusarvele.
14.Kohtuistungitel hageja esindaja toetas hagi. 27. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungil hageja esindaja taotles asja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendamist. Esindaja jäi hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada.
15.Kostja esindaja kohtuistungitele ei ilmunud, ei teatanud istungitele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega taotlenud istungite edasi lükkamist. Istungite toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsetega tsiviilasja ilma kostja 3 (6)
2-13-29503 esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, millised on kostjale kätte toimetatud sekretäri kaudu (t. lk. 35, 39, 40, 53, 58).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja vaidluse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks esitatud avalduses toodud kostja vastuväidetega, kuulanud ära hageja ja tema esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Kostja esindaja kohtuistungitele ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungitele ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja esindajal oli võimalik kohtuistungitest osa võtta ja kostja esindaja korduvalt ei ilmunud istungitele ilma mõjuva põhjuse või seadusliku takistuseta.
18.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 27.01.2014 toimunud kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
19.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse juurde lisatud seletuse kohaselt augustis 2012 asus hageja kostja juurde tööle (TVK tl 3). Hagiavalduse kohaselt hageja asus tööle OÜ AB-Veod augustis 2012 autojuht-ekspediitorina. Kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud avalduste järgi oli hageja tööülesanneteks vedada AS Hallik tehase vahelistel vedudel kaupa. Hageja sooritas vedusid igapäevaselt Tapa-Tamsalu suunal. Pühapäeviti Ida-Viru ringil, samuti lisandus sellele ka kauba laialivedu.
20.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Pooltel puudus kirjalik tööleping ja hageja töötas kostja alluvuses suulise lepingu alusel. Samas see ei tähenda, et poolte vahel ei olnud töösuhet. TLS § 1 lg 2 järgi, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-26-10 punktis 11 leidnud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. 4 (6)
2-13-29503
21.Kuigi kohtumenetluses väidab kostja, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tööleping, ei ole kostja välja öelnud, mis lepinguga tema arvates tegemist oli. Kostja ei ole esitanud selgeid väiteid hagejaga käsundus-, töövõtu- või muu teenuste osutamise lepingu sõlmimise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hagejaga lepingu sõlmisel (hageja tööle lubamisel) avaldas ta tahteavaldust käsundus-, töövõtu- või muu teenuste osutamise lepingu sõlmimiseks ning et tema tahteavaldusest tulenevalt sai hageja aru, et poolte vahel sõlmitav leping ei ole tööleping. Kostja ei suutnud tõendada, et ta hagejaga muu tsiviilõigusliku lepingu sõlmis, mistõttu kehtib TLS § 1 lg 2 sätestatud eeldus, et poolet vahel sõlmitud leping on tööleping. Lisaks eeltoodule poolte vahel töösuhte olemasolu on tõendatud ka sellega, et kostja endine juhatuse liige M J on hagejale üle kandnud selgitusega „AB-Veod OÜ töötasu“ 07.09.2012 50 eurot, 22.09.2012 30 eurot ja 26.09.2012 100 eurot (t. lk. 62, 63).
22.TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Politsei- Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna poolt 02.09.2012 koostatud menetlusosaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt juhtis K L AB-Veod OÜ-le kuuluva mootorsõidukit Mercedes-Benz registrimärgiga 748 ARB, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis (t. lk. 70). TsMS § 229 lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 27. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungil kohus kuulas tunnistajana üle R R. Nimetatud tunnistaja ülekuulamist on taotlenud mõlemad pooled. Tunnistaja ütluste kohaselt ostis AS Hallik kostjalt kaubavedude teenust ja kostja teostas AS-i Hallik kahe tehase vahelisi vedusid. Hageja oli töösuhtes kostjaga, hageja ja kostja vahelised läbirääkimised käisid telefoni teel, telefon oli kõlari peal ja tunnistaja kuulis, et nad leppisid kokku töölepingus (t. lk. 86-89).
23.Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu 988 eurot väljamõistmine, s.h 2012 novembri kuu eest 140 eurot, detsembri eest 620 eurot ja 2013.a jaanuari kuu eest (kuni 15.01.2013) 228 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette tasu saamist. Selgeid vastuväiteid töötasu saamise nõudele ja töötasu suurusele kostja esitanud ei ole.
24.TLS § 1 lg 1 teise lause alusel tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei suutnud tõendada, milline oli tema töötasu suurus kostja juures töötamisel. Saamata jäänud töötasu arvestamisel on hageja lähtunud töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summast, tõendeid nõude arvestuse kohta hageja esitanud ei ole.
25.Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vahel 20. detsembril 2012. sõlmitud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe lisa 1 kohaselt alates 01.01.2013 veoseveoga tegelevate töötajate, k. a. füüsilisest isikust töövõtjate, kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu, kuutasu alammäär koos lisatasudega on 620 eurot ja tunnitasu alammäär (ilma lisatasudeta) 2.85 eurot (http://www.etta.ee/liikmele_autoala_ytk). Samad kuutasu alammäärad olid kehtestatud ka AL ja ETTA vahel 16. oktoobril 2011 sõlmitud 5 (6)
2-13-29503 ja alates 01. novembrist 2012 kehtima hakanud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe lisas 1 (http://www.etta.ee/public/files/2012_autoala_ytk_allkirjastatud.pdf_5cd.pdf).
26.Kohtul ei ole võimalik arvestada hageja töötasu 2012.a novembri kuu eest, sest hageja ei esitanud tõendeid päevade kohta, mille eest ta novembri kuu tasu nõuab. Tõendamata jätmise tõttu 2012.a novembri kuus vähemmakstud tasu väljamõistmise osas kohus jätab hagi rahuldamata. 2012 detsembri kuu eest kuulub kostjalt vastavalt AL ja ETTA vahel 16. oktoobril 2011 sõlmitud riigisisese veosesveo üldkokkuleppele väljamõistmisele 620 eurot. 2013 jaanuari kuus oli 21 tööpäeva ja normitundideks kuus oli 168 tundi. Ajavahemikus 01.01.2013 kuni 15.01.2013 oli 10 tööpäeva ehk 80 tundi (10 päeva x 8 tundi päevas). Seega on hagejal õigus saada töötasu 2013.a jaanuari kuu eest AL ja ETTA vahel 20. detsembril 2012. sõlmitud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe alusel summas 228 (80 x 2.85) eurot.
27.Kostja vastuväiteid ei välista hagi rahuldamist, sest kostja ei ole esitanud väiteid poolte vahel tasuta teenuste osutamise lepingu sõlmimise kohta. Seega kostjal on tekkinud tasu maksmise kohustus. Kostja pole täitnud TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 2, § 33 lg 1 sätestatud kokkulepitud tingimustel ja ajal töötasu maksmise kohustust. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada brutosummas 848 eurot, s.h 2012 detsembri kuu eest 620 eurot ja 2013 jaanuari kuu eest 228 eurot. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 848 eurot, mis on 85.83% hagist. Kostja on põhistanud hagiavalduse esitamist. Seda ja hagi rahuldamise ulatust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1 ja lg 2, § 631, § 632 1 sätete kohaselt.