Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse OÜ Bau Services vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2010/4645. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja L R (üürnik) ja kostja OÜ Bau Services (üürileandja) 28.08.2009 üürilepingu, mille kohaselt anti hagejale üürile majaosa. Kuna üürileandja üürilepingust tulenevaid kohustusi ei soovinud täita, pöördus hageja Tallinna Üürikomisjoni poole oma õiguste kaitseks, mis mõistis hagejalt välja üürivõla 17 500 krooni ehk 1 118,45 eurot. Peale Tallinna Üürikomisjoni otsust otsustas hageja lahkuda ja peale lahkumist ütles hageja üürileandjaga üürilepingu üles. Enne, kui hageja sai üüripinnalt kõik oma vara ära viia, otsustas üürileandja, et lõpetab omalt poolt üürilepingu ja vahetab elamul ära kõik lukud, et hageja üürnikuna ei pääseks oma varale ligi. 19.05.2010 saatis kostja hagejale e-maili, kus kirjutab, et eluruumi XXXX, Tallinn üürileping on lõppenud ja hageja ei ole enam üürnik ja hagejal keelati kinnistul viibimine. Samas kirjas kirjutas kostja ka, et hoiustab hagejale kuuluva vara, kuni võlgnevus on tasutud. Hoiustatud varaks oli kostja väidete kohaselt sõiduauto 4 talvekummi. Vara, mille kostja hoiustas, on tegelikult 7-seeria BMW talverehvid, mida on 2 kuud kasutatud ja BMW originaal 16-tollised valuveljed. Talverehvide ja valuvelgede väärtus oli hoiustamise hetkel 1 984,46 eurot. 22.05.2010 saatis hageja kostjale emaili, milles teatas kostjale, kelle juures hagejale teadaolevalt hoiustamine toimus, et loobub enda õigusest hoiustatu tagasi võtta. Loobumine kehtib alates 22.05.2010. 28.12.2010 sai hageja kirja kohtutäitur Urmas Tärno ́lt, millest selgus, et kostja on andnud Tallinna Üürikomisjoni otsuse kohtutäiturile sissenõudmiseks. Kuna sel ajal tegeles hageja enda terviseprobleemidega ja töövõimetuse taotlemisega, kui hageja kohtutäiturilt kirja sai, siis leidis hageja, et tema tervislik seisund on tähtsam ja hageja jättis antud täitemenetluse unarusse. 06.02.2012 sai hageja K K ́i büroost e-maili, milles oli kaasas kohtutäituri poolt koostatud otsus, milles toodi ära, et kohtutäitur Urmas Tärno oli esitanud avalduse ühinemaks K K ́i poolt läbiviidava menetlusega, mille K K ka rahuldas. 02.03.2012 saatis K K ́i büroo hagejale e-maili, milles olid ära toodud täitetoimingute läbiviimise ajad. Lisaks oli ära mainitud, et Urmas Tärno ja kostja ühise avalduse alusel soovitakse enampakkumise teel müüma hakata hagejale 1⁄4 osas kuuluvat kinnisasja. 04.04.2012 kuulutati välja enampakkumisele mineva kinnisasja müügikuulutus Ametlikes Teadannetes. Hageja palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas 052/2010/4645 vastavalt täitemenetluse seadustiku § 221 lg-ele 1 ja 2, kuna sissenõutav võlgnevus on kostja poolt hoiustatud varaga rahuldatud 22.05.2010 ja alus, millel nõue põhineb, on tekkinud peale Tallinna Üürikomisjoni lahendi jõustumist. Hageja palub jätta täitekulud täiteasjas 052/2010/4645 sissenõudja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitus 255,64 euro ulatuses hageja kasuks ja tasutud hagi tagamise avalduse riigilõivu hüvitus 28,76 euro ulatuses hageja kasuks.

29.06.2013 esitas hageja kohtule oma täiendava seisukoha. Tallinna Üürikomisjoni otsus on võlanõude tekkimise aluseks, mis on tasaarveldatud kostjaga sõiduauto valuvelgede ja rehvidega, mille kostja hoiustas ning mille tagasivõtu õigusest hageja loobus oma teatisega kostjale. Kostja ei ole sellele teatisele esitanud vastuväidet 2 aasta jooksul, seega on kostja seda aktsepteerinud. Lisaks küsis hageja oma vara, mis on kostja poolt hoiustatud, telefoni teel BMW esindusest suulise pakkumise. BMW esindusest küsis hageja seetõttu pakkumise, et valuveljed on BMW 7seeria originaalvaluveljed ja mida ka parema tahtmise juures enam kusagilt ei saa. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja on seisukohal, et pärast hageja võlaosa tasumist lubas kostja üle anda hagejale neli kasutatud ratast (velg 16" koos talverehviga MS), mille hageja unustas 21. juunil 2010 elamusse. Hageja keeldus üürivõla tasumisest ja kostja teavitas hagejat üks kuu ette, et annab üle võla sissenõudmise kohtutäiturile Urmas Tärno ́le. Hageja ei reageerinud kuni 2012. aastani. Kostja soovib, et hageja tasuks põhivõla 1 118 eurot (17 500 krooni) ja kohtutäituri Urmas Tärno kulud. Kostja tegi tunnistajatega hageja poolt maha jäetud nelja ratta hindamise, mille väärtuseks kujunes kokku 800 eurot. Kostja ei ole nõus materiaalse kahju tasaarveldusega. Kostja selgitas, et kasutas nelja kummi osas üürilepingust tulenevalt kinnipidamisõigust. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Esimese astme kohtu otsus Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • Tallinna Üürikomisjoni 29.04.2010 otsusega nr 11-1/1/10 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 17 500 krooni (tl 40-47); • kostja on Tallinna Üürikomisjoni 29.04.2010 otsuse nr 11-1/1/10 esitanud täitmiseks kohtutäitur Urmas Tärno ́le (täiteasi 052/2010/4645) (tl 38); • 03.02.2012 otsustas Tallinna kohtutäitur Kaire Kumm lubada kohtutäituril Urmas Tärno ́l täiteasjas nr 052/2010/4645 osaleda täiteasja nr 048/2009/126 menetluses (tl 30). Maakohus pidas vajalikuks märkida, et käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei käsitle kohus kostja kinnistu võimaliku risustamisega, kostja vara väidetava kahjustamisega, dokumentide väidetava võltsimisega ja muid seonduvaid küsimusi ega anna neile õiguslikku hinnangut, kuna vaidluse esemeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja andis neli kummi hoiule, millest tulenevalt on kostja sissenõutav võlgnevus hageja poolt hoiustatud varaga rahuldatud, või kasutas kostja nelja kummi osas üürilepingust tulenevat kinnipidamisõigust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Hageja leidis, et sundtäitmine tuleks tunnistada lubamatuks täiteasjas 052/2010/4645, kuna sissenõutav võlgnevus on kostja poolt hoiustatud varaga rahuldatud. 19.05.2010 kirjas kirjutas kostja, et hoiustab hagejale kuuluva vara kuni võlgnevus on tasutud (tl 5). 22.05.2010 kirjutas

hageja kostjale, et soovib loobuda oma kostja poolt hoiustatud vara tagasivõtmise õigusest (tl 8). Vara, mille kostja hoiustas, on 7. seeria BMW 2 kuud kasutatud talverehvid, ja BMW originaal 16-tollised valuveljed. Talverehvide ja valuvelgede väärtus oli hoiustamise hetkel 1 984,46 eurot. Kostja hageja seisukohaga ei nõustunud. 01.04.2013 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et kasutas hageja nelja talverehvi osas kinnipidamisõigust, et hageja maksaks võla ära. Kostja leidis, et hageja ei ole kostjale midagi hoiustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 121 lg 1 kohaselt võib võlgnik hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus). Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt lõpeb hoiustatu tagasivõtmise õigus, kui võlgnik on isikule, kelle juures hoiustamine toimub, teatanud, et ta loobub hoiustatu tagasivõtmise õigusest. Eeltoodud sätetest tulenevalt on võlgnikule antud õigus temast sõltumatute täitmise takistuste esinemisel hoiustada üleandmisele kuuluv vallasasi. VÕS § 122 lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. Nimetatud sätte eesmärgiks on reguleerida võlgniku ja võlausaldaja vahelist õigussuhet, mis tekib asja hoiustamisega. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Üürileandja pandiõigus tekib üürilepingu tekkimise hetkest ning pandiõiguse tekkimine ei eelda üürniku suhtes sissenõutava nõude olemasolu. Pandiõigus kehtib kõikide asjade suhtes, mis kinnisasjal asuvad ning selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvad. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei saanud hageja loobuda hoiustatud asjade tagasivõtmise õigusest, kuna neli talverehvi olid juba eelnevalt kostja valduses. Hagejal oleks nelja talverehvi hoiustamise õigus olnud juhul, kui nimetatud talverehvid oleksid hageja valduses olnud ja seejärel oleks hageja need kostja juures hoiustanud. Samuti on ka kostja 19.05.2010 hagejale kirjutanud, et hoiustab hagejale kuuluva vara kuni võlgnevus on tasutud. Maakohus leidis, et kostja on teostanud VÕS § 305 lg-st 1 tulenevat pandiõigust hageja nelja talverehvi osas. Pandiõiguse teostamist on kostja kinnitanud ka kohtuistungil. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Käesoleval juhul ei esine ühtegi viidatud sättes märgitud alust ega ka muud seaduses või lepinguga ettenähtud juhtu (p 9). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja kohustus kostja ees ei ole lõppenud ning sel põhjusel hagi rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada kaevatava maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellant leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kui hageja oleks ise pidanud vara üle andma ja et siis oleks tekkinud hoiustamine. Seega hageja leiab, et kostja on hageja vara hoiustanud vastavalt kostja saadetud e-mailile. Samuti VÕS § 121 lg 1 sätestab tagasivõtmise õiguse asjaolud sellisel juhul, kui hageja oleks kostja juures oma vara hoiustanud, mitte siis, kui kostja võttis hoiule ehk hoiustas hagejale kuuluva vara. Seega vastavalt eeltoodule leiab apellant, et vastavalt VÕS § 121 lg 2 p-le 1 on toimunud vara tagasivõtuõigusest loobumine täiesti seaduslik ja kehtiv, kuna vara hoiustamine toimus kostja poolt. Vastustaja seisukoht

Vastustaja leiab, et Harju Maakohtu 24.04.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 24.04.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab apellant juba maakohtule esitatud menetlusdokumentides väljendatud seisukohti. Kõigile neile on maakohus andnud põhjaliku hinnangu. Maakohus leidis põhjendatult kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates, et kostja on teostanud VÕS § 305 lg-st 1 tulenevat pandiõigust hageja nelja talverehvi osas. Pandiõiguse teostamist on kostja kinnitanud ka kohtuistungil. VÕS § 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused. Käesoleval juhul ei esine ühtegi viidatud sättes märgutud alust ega ka muud seaduses või lepinguga ettenähtud juhtu (p 9). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kohustus kostja ees lõppenud ning seetõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja oli Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2013 määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 198 eurot. Ühtlasi on hagejale selgitatud, et TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS §-de 171 lg 1 ja 190 lg 4 kohaselt mõista hagejalt välja riigilõiv 198 eurot riigituludesse. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.