Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2026, Narva
Tsiviilasja number
2-24-10982
Tsiviilasi
V R hagi Alex Kohvik OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
5065,12 eurot
Läbivaatamise viis
istung 07.01.2025, 19.02.2026
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V R (IK XXX, aadress: XXX Hageja esindaja: Aivar Haava Kostja: Alex Kohvik OÜ (rk 14476054, aadress: Soldina tn 9 – 35, Narva, Kostja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Varasem menetlus
Töövaidluskomisjoni 19.06.2024 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/842/24 rahuldas töövaidluskomisjon hageja nõuded osaliselt ja tuvastas, et V R ja Alex Kohvik OÜ vaheline töösuhe lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 05.03.2024 ja kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet. Lisaks mõistis töövaidluskomisjon Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1176,9 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu perioodide novembri 2023 eest summas 738,31 eurot (bruto), detsember 2023 eest summas 320,16 eurot (bruto), jaanuar 2024 eest summas 1155,99 eurot (bruto), veebruari 2024 eest summas 426,86 eurot (bruto) ja märtsi 2024 eest summas 186,74 eurot (bruto), puhkusehüvitise 9,67 kalendripäeva eest summas 265 eurot (bruto) ja viivise perioodi 06.03.2024—03.05.2024 eest summas 86,04 eurot.
Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osaliselt s.o avalduse rahuldatud osas ja palus töövaidlusasi hagimenetluse korras läbi vaadata.
Hageja nõuded ja seisukohad
Hageja esitas 09.09.2024 hagiavalduse. Poolte vahel oli alates 01.11.2023 sõlmitud tähtajatu tööleping, mille alusel töötas hageja V R kostja juures klienditeenindajana. Hageja ülesandeks oli korjata cateringi teenuse osutamiseks kokku kõik vajalikud materjalid, valmistoidud köögist, viia need kohale, katta laud ja koristada kõik ära ning et teenuse osutamiseks kasutas hageja oma isiklikku autot. Hageja oli töökohustuste täitmisel seotud kostja edastatud tellimusega nii tööülesannete täitmise viisi, aja kui koha osas. Hageja sai tööülesandeid täita üksnes catering-teenuse tellimusega kindlaksmääratud viisil (külaliste arv, teenuste maht, toiduvalik), ajal (tellimuses esitatud
kuupäev ja kellaaeg) ja kohas (kliendi valitud ruum). Töötasu oli kokku lepitud 7 eurot tunnis (neto). Kuna tööandja rikkus töölepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi, ütles V R 05.03.2024 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 05.03.2024. Töötamise registrisse tegi tööandja kande töölepingu lõppemisest 01.03.2024 tagasiulatuvalt, märkides töölepingu lõppenuks 22.02.2024 TLS § 88 lg 1 alusel. Tööandja viivitas töölepingu vormistamisega ning hageja sai töölepingu alles 25.02.2024, leping oli allkirjastatud üksnes tööandja poolt. Samuti ei edastanud tööandja hagejale õigeaegselt palgalehti. Tööandja ei võimaldanud töötada täistööajaga ja alates jaanuarist 2024 ei võimaldanud tööandja töötajal üldse töötada v.a 37,5 tundi. Töötaja nõudis korduvalt tööd. Tööandja ei vaidlustanud töötaja töölepingu ülesütlemist.
Tööandja ei ole hagejale esitanud nõuetekohast töölepingu ülesütlemise avaldust, seega ei saa leping olla enne hagejapoolset ülesütlemist lõppenud.
Sarnaste cateringi teenust pakkuvate ettevõtete keskmine töötasu ühe töötaja kohta oli 2023. a IV kvartalis 1770 eurot ning 2024. a I kvartalis 1920 eurot ning teise ettevõtte puhul 2023. a IV kvartalis 1390 eurot ning 2024. a I kvartalis 1240 eurot. Sarnase ametikoha palgaks pakutakse tööpakkumistes alates 10 eurot tund (bruto) täistööajaga
Hageja nõuded: 1) tuvastada töölepingu lõppemine töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel alates 05.03.2024; 2) kohustada Alex Kohvik OÜ-d muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kanda registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ning alus (töölepingulise töösuhte lõpp 05.03.2024; TLS § 91 lg 2); 3) mõista Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja: a) töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 1176,90 eurot (bruto); b) saamata jäänud töötasu kokku 2828,06 eurot (bruto), sh novembri 2023 eest summas 738,31 eurot (bruto), detsembri 2023 eest summas 320,16 eurot (bruto), jaanuari 2024 eest summas 1155,99 eurot (bruto), veebruari 2024 eest summas 426,86 eurot (bruto) ja märtsi 2024 eest summas 186,74 eurot (bruto); c) saamata jäänud hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 9,67 kalendripäeva eest summas 265 eurot (bruto); d) viivis alates töölepingu lõppemisele järgnevast päevast (06.03.2024) kuni kõikide väljamõistetavate rahaliste nõuete tasumise päevani VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 4) mõista kuni 09.09.2024 arvestatud viivis summalt 4269,96 eurot välja kindla summana 272,09 eurot ja alates 04.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja seisukoht
Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu.
Kostja põhitegevuseks on toidu ja joogi valmistamine ja serveerimine. Kostjal on kohvik ja osa tööst on seotud catering teenuse osutamisega. Kostja ja hageja õigussuhted tekkisid enne 2023. aasta novembrit. Hageja osutas kostja nimel cateringi teenused vastavalt vajadusele. Antud tööde maht sõltub tellimuste hulgast ja mahtudest. Kostjal on kõigi töötajatega sõlmitud töölepingud osalise tööajaga ja töötasu makstakse vastavalt tehtud tööle. Täistööaega ei suuda kostja töötajatele tagada. Alates 01.11.2023 leppisid pooled kokku töösuhete jätkamises osalise tööajaga. Pooled leppisid kokku, et hageja jätkab tööd toitlustusvaldkonnas klienditeenindaja ametikohal. Pooled leppisid kokku, et tunnitasu on 7 eurot (neto), tööaega märgib töötaja ise tööajatabelis. Hagejal puudus ka soov ja võimalus täistööajaga töötada, kuna ta õppis kutsekoolis ja töötas paralleelselt vähemalt
kahes kohas. Hagejal ei olnud täpset ajagraafikut, mille alusel hageja oleks töötanud, ta sai teha tööd endale sobival ajal. Kostja ei olnud hageja tööga rahul ja otsustas lõpetada hagejaga töösuhte 30.01.2024. Samal päeval jäi hageja haigeks. Kostja soovis lõpetada töösuhte kokkuleppel, kui hageja ei oleks kokkulepet soovinud sõlmida, siis oleks kostja lepingu lõpetanud hageja rikkumise tõttu. Hageja töövõimetusleht lõppes 21.02.2024, kuid ta ei teavitanud sellest kostjat ja kostja sai juhuslikult teada, et hageja on tööl teises kohvikus. 01.03.2024 kandis kostja töötamise registrisse kande selle kohta, et poolte töösuhted on lõpetatud alates 22.02.2024 töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel. Kõik kostja lõppmaksed hagejale (s.o haigushüvitis ja puhkuse hüvitis) tegi kostja 01.03.2024. Hageja sai teada töösuhte lõpetamisest 01.03.2024 töötamise registri kaudu ja kirjutas ka sellest kostjale, nõudes selgitust, miks leping lõpetatud on. Kostja on seisukohal, et töösuhe oli lõppenud 01.03.2024. Arvestades pooltevahelisi suhteid, hageja suhteid tööandja ja kolleegidega, hageja soovi ja võimalust talle pakutud tööd teha (hageja keeldus mõnikord talle pakutud töödest), töösuhte pikkust, palub kostja vähendada hüvitise suurust nullini.
27.01.2025 asus kostja seisukohale, et poolet vahel on sõlmitud käsundusleping juba alates juunist 2023. Hageja osutas kostjale catering teenust vastavalt vajadusele ja võimalusele. Novembris ei toimunud läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, pooled jätkasid juba varasemaid suhteid, tegid vaid töötamise registris kande. Hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, tal puudus täpne ajagraafik, ta valis ise perioodid, millal ta tööd teha sai. Hagejal puudus ka alus kostja kohustamiseks tööde tegemiseks. Hagejal puudus vastutus töö alustamata jätmise eest. Teenuse osutamise protsessis oli vajalik üksnes töö tulemus. Hageja kasutas ka oma isiklikku autot. Kanne töötamise registris ei muutnud poolte õigussuhte olemust, mis oli juunis 2023 kokku lepitud. Töötasu suurust hageja töökohal saab tuvastada Statistikaameti andmete alusel. Statistikaameti andmete alusel oli 2023. aasta IV kvartalis Ida-Viru maakonnal töötasu suurus ametikohal „ettekandjad ja kelnerid“ mediaanpalk 824 eurot ja keskmine palk 859 eurot ning 2024. aasta I kvartalis mediaanpalk 822 eurot ja keskmine palk 890 eurot.
hageja ülesandeks oli osutada catering teenust, korjata kokku selleks vajalikud materjalid (valmistoidud köögist), viia need kohale, katta laud ja koristada hiljem kõik ära. Hageja kasutas teenuse osutamiseks oma autot;
kõik tellimused tulid läbi kostja;
hageja sai tööülesandeid täita üksnes catering-teenuse tellimusega kindlaksmääratud viisil (külaliste arv, teenuste maht, toiduvalik), ajal (tellimuses esitatud kuupäev ja kellaaeg) ja kohas (kliendi valitud ruum);
pooltevahelised õigussuhted algasid 2023. aasta suvel;
2023. aasta sügisel taotles kostja Töötukassalt palgatoetust;
hageja ei töötanud täistööajaga (dtl 116 jj);
kostja ei vaidlustanud hageja töölepingu ülesütlemise avaldust TLS § 91 alusel ja see oli kostjale kätte toimetatud (dtl 301).
kanded (dtl 37, 324). Kohus ei anna sisulisi hinnanguid kostja motivatsioonile antud muudatust teha ja riigi käest toetust taotleda, kuid on selgelt seisukohal, et kostjal ei ole võimalik õigussuhteid vastavalt endale kasule ümber kvalifitseerida. Kui kostja soovis saada toetust töötajale, siis oli tema eesmärgiks töölepingu sõlmimine ja see langes kokku ka töötaja tahtega. Seega saab käesoleval juhul lähtuda poolte ühisest tahtest. Lisaks sellele kinnitab töölepingulist suhet ka asjaolu, et kostja maksis töötajale haigushüvitist (dtl 31, 222), mida käsundilepingu korral kostja maksma ei oleks pidanud. Kostja on ise ka töölepingu sõlmimist kinnitanud nii töövaidluskomisjoni menetluses, kui ka varasemalt (dtl 55). Töövahendite, juhtimise ja kontrolli osas ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kostjal puudus igasugune kontroll hageja tegevuse üle. Kostja enda seletustest tulenes, et tellimusi vahendas hagejale kostja ja tegemist oli kostja klientidega. Nende asjaolude osas ei ole pooltel ka vaidlust olnud. See, et hageja ülesannete täitmisel kasutas oma sõidukit ei ole kohtu jaoks siin määrava tähtsusega.
(dtl 355). Hageja varasemad töötamise registri kanded olid „ettekandja“, viimane kanne oli „toitlustuse klienditeenindaja“ (dtl 324). Hageja on väitnud, et hageja tööülesanded olid teistsugused kui ettekandja omad, kuid samas on pooled nõustunud, et hageja kohustuseks oli korjata kokku selleks vajalikud materjalid (valmistoidud köögist), viia need kohale, katta laud ja koristada hiljem kõik ära. Nimetatud ülesanded sarnanevad ettekandja ülesannetega. Lisaks on oluline lähtud Ida-Virumaa andmetest, kuna see annab kõige lähedasema võrdluse. Seega on põhjendatud lähtuda kostja esitatud Statistikaameti andmetest ning tuvastada, et hageja ühe kuu töötasu oli 890 eurot (bruto).
kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.