T V hagi AB-Veod OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes Hagihind 609.27 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: T V (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx), lepinguline esindaja: Sirje Veiman (epost: [email protected]); Kostja: AB-Veod OÜ (registrikood 12249561, asukoht: Tornimäe 5, Tallinn, e-post: [email protected], tel nr +37258575728).
Asja arutamise kuupäev
05. detsember 2013 ja 27. jaanuar 2014
Istungitel osalenud isikud
Hageja T V; Hageja lepinguline esindaja Sirje Veiman.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja AB-Veod OÜ-lt hageja T V’e kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 609 (kuussada üheksa) eurot ja 27 senti.
Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (7)
2-13-29505 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T V esitas 26.04.2013 töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu 1 100 eurot väljamõistmiseks.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK) 22.05.2013 otsusega avaldus rahuldati osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 609.27 eurot. Avaldaja ületunnitasu nõue jäeti rahuldamata.
3.12. juuni 2013 esitas AB-VEOD OÜ (kostja) Viru Maakohtule avalduse T V’e poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osas.
4.Avalduse kohaselt vaatamata tööandja esindaja e-posti teel esitatud avaldusele lükata komisjoni istung edasi, et tööandja saaks palgata endale riigikeelt valdava esindaja, töövaidluskomisjon jättis avalduse tähelepanuta ning seega ka võimaluseta kaitsta oma õigusi.
5.Kostja väidab, et T V (hageja) ei ole kunagi kostja juures töötanud. Seda kinnitab ka see asjaolu, et hagejal ei olnud eitada töövaidluskomisjonile allkirjastatud töölepingut. Komisjonile oli esitatud ainult töötaja allkirjaga tööleping, mida tööandja esindaja nägi esmakordselt.
6.Töötaja ei ole esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaksid, et tema on töötanud kostja juures autojuhina. Töötaja väitel olid pooled töösuhetes, kuna ta tegi kostjale tööd, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Tööandja leiab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, kuid kostja volitas mõnikord hagejat enda nimel tehinguid tegema.
7.Tööandja viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. otsustele nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15) leidis, et TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, ajaja koha kohta. Töövaidluskomisjon ei ole tuvastanud, kas hageja allus kostja juhatusele ja täitis tema korraldusi.
8.Kostja palus tühistada töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 4.1-1/1007-2013 tehtud otsus täies ulatuses, lugeda hageja nõuded alusetuks ja kuulata tunnistajatena üle R R ja M J.
9.13. juunil 2013 nõudis kohus töövaidlusasja nr 4.1-1/1007 toimiku tsiviilasja materjalide juurde.
2 (7)
2-13-29505
10.26. augustil 2013 võttis kohus kostja taotluse menetlusse ja nõudis hagejalt hagiavalduse esitamist.
HAGEJA NÕUDED
11.19. septembril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja asus tööle OÜ AB-Veod 01.06.2012 autojuhina. Hageja sooritas vedusid igapäevaselt Ida-Viru ringil. Hageja töötas kostja alluvuses töölepingu alusel. Vastavalt töölepingu p 4.1 oli töötaja töötasuks 381.27 eurot kuus ja lepingu p 3.3 alusel kuulus töötasu väljamaksmisele üks kord kuus, iga kuu 15-ks kuupäevaks hageja pangaarvele 4278643912804 Eesti Krediidipank.
12.Hageja ja kostja vaheline töösuhe oli kuni 16.01.2013, mida hageja saab tõendada AS Hallik 07.02.2013 tõendiga ja 04.09.2013 seletusega. Hageja osutas tööandja kaudu veoteenust AS-ile Hallik. Lisaks saab hageja tõendada tööülesannete teostamist kostja alluvuses ka raamatupidaja L H-J poolt R R 18.01.2013 e-posti aadressile xxxx väljastatud AB-Veod OÜ arve, mis sisaldab hageja poolt teostatud veoteenust autojuhina kostja juures ja tema alluvuses ning kostja juhatuse liikme M J poolt 30.11.2012 hageja e-posti aadressile saadetud töölepingu ning töötundide arvestusega. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks ka Eesti Krediidipank väljavõtted, millest nähtub, et on saanud kostjalt töötasu.
13.Kostja jättis hagejale tasumata töötasud 2012.a detsembri kuu eest summas 381.27 eurot ja 2013.a jaanuari kuu eest (so kuni 15.01.2013) summas 228 eurot (80 h x 2.85 eurot), kokku 609.27 eurot. Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu kollektiivlepingust lähtuvalt on autojuhtide kuutasu alammäär koos lisatasudega 650 eurot ning tunnitasu ilma lisatasudeta 2.85 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Hagiavaldus koos lisadega on kostjale väljastatud kostja poolt oma 12.06.2013 avalduses märgitud aadressil. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED
15.27. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungil hageja seletas, et kostja seaduslik esindaja M J saatis hagejale töölepingu e-posti teel, mille hageja jättis endale. M J lubas ka ise lepingule alla kirjutada, kuid ei teinud seda. M J saatis hagejale e-kirju, mida vedada ja kust hageja kauba peale võtab. Vahest andis hagejale korraldusi ka xxxx logistik ja teatas sellest M J.
16.Kohtuistungil hageja esindaja taotles asja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendamist. Esindaja jäi hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada.
17.Kostja esindaja kohtuistungitele ei ilmunud, ei teatanud istungitele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega taotlenud istungite edasi lükkamist. Istungite toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsetega tsiviilasja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, millised on kostjale kätte toimetatud sekretäri kaudu (t. lk. 40, 44, 45, 54, 58).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3 (7)
2-13-29505
18.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja vaidluse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks esitatud avalduses toodud kostja vastuväidetega, kuulanud ära hageja ja tema esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.Kostja kohtuistungitele ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungitele ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik kohtuistungitest osa võtta ja kostja esindaja korduvalt ei ilmunud istungitele ilma mõjuva põhjuse või seadusliku takistuseta.
20.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
21.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt 01.06.2012 asus hageja kostja juurde tööle autojuhina (TVK tl 1). Hagiavalduse kohaselt hageja asus tööle OÜ AB-Veod 01.06.2012 autojuhina. Hageja sooritas vedusid igapäevaselt Ida-Viru ringil. Hageja töötas kostja alluvuses töölepingu alusel. Töösuhte olemasolu tõendamiseks hageja on esitanud 15.05.2012 dateeritud töölepingu nr 04/012, mille punkti 2.2. kohaselt töötas hageja autojuhiteenindaja ametikohal. Lepingu punkti 4.1. alusel oli töötaja põhipalk 381.27 eurot kuus. Tööleping on tööandja esindaja poolt allkirjastamata. Paelegi esitatud lepingust tulenevalt pidi hageja asuma tööle alates 15.05.2012 (TVK t. lk 2-4), mis on vastuolus töötaja poolt töövaidluskomisjonile ja kohtule väidetuga. Sellega on tõendatud, et hageja ei asunud kostja juurde tööle töölepingu nr 04/012 alusel. Samas see ei tähenda, et poolte vahel ei olnud töösuhet.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
23.Tehingus on oluline tehingupoolte tahe. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja 4 (7)
2-13-29505 seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 4 alusel lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada muu hulgas lepingu olemust ja eesmärki.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käeolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et pooled ei ole töölepingut sõlminud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et pooltel vahel oli sõlmitud muu leping, mis ei ole tööleping. Samuti pidi kostja tõendama, et hagejale makstud tasu ja tehtud väljamaksed ei ole töötasu ning et tasu on makstud muul õiguslikul (käsunduslepingu, töövõtulepingu, muu teenuste osutamise lepingu või seaduse) alusel. Kostja on esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 29.10.2013 kohtumäärusega määras kohus kutsuda kostja tunnistajad üle, kui kostja tasub tunnistaja tasu ja esitab kohtule maksekorralduse. Kostja sai kohtunõude kätte koos kohtukutsega 31.11.2013 (t. lk. 40, 44, 45). Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu ei ole kohus ka kostja tunnistajad istungile kutsunud ega üle kuulanud.
25.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 järgi, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-26-10 punktis 11 leidnud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.
26.Kuigi kohtumenetluses väidab kostja, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tööleping, ei ole kostja välja öelnud, mis lepinguga tema arvates tegemist oli. Kostja ei ole esitanud selgeid väiteid hagejaga käsundus-, töövõtu- või muu teenuste osutamise lepingu sõlmimise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hagejaga lepingu sõlmisel (hageja tööle lubamisel) avaldas ta tahteavaldust käsundus-, töövõtu- või muu teenuste osutamise lepingu sõlmimiseks ning et tema tahteavaldusest tulenevalt sai hageja aru, et poolte vahel sõlmitav leping ei ole tööleping. Kostja ei suutnud tõendada, et ta hagejaga muu tsiviilõigusliku lepingu sõlmis, mistõttu kehtib TLS § 1 lg 2 sätestatud eeldus, et poolet vahel sõlmitud leping on tööleping. Lisaks sellele poolte vahel töösuhte olemasolu on tõendatud ka sellega, et kostja on hagejale üle kandnud selgitusega töötasu 13.07.2012 320 eurot juunikuu eest, 14.08.2012 370 eurot juulikuu eest ja 17.10.2012 töötasu juunikuu eest 150 eurot (t. lk. 34). Samuti on kostja ajavahemikus 06.08.2012 kuni 04.01.2013 54-l korral üle kandnud hagejale raha selgitusega kütus. 105 5 (7)
2-13-29505 korral on hagejale erinevad summad üle kandnud ka kostja endine juhatuse liige Meelis Joamets (TVK t. lk. 14-24).
27.Hageja nõudeks on 2012 detsembri kuu eest saamata jäänud töötasu 381.27 eurot ja 2013 jaanuari kuu 80 tunni eest töötasu väljamõistmine. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette tasu saamist. Selgeid vastuväiteid detsembri ja jaanuari kuude eest töötasu saamise nõudele ja töötasu suurusele kostja esitanud ei ole.
28.Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vahel 20. detsembril 2012. sõlmitud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe lisa 1 kohaselt alates 01.01.2013 veoseveoga tegelevate töötajate, k. a. füüsilisest isikust töövõtjate, kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu, kuutasu alammäär koos lisatasudega on 620 eurot ja tunnitasu alammäär (ilma lisatasudeta) 2.85 eurot (http://www.etta.ee/liikmele_autoala_ytk). Samad kuutasu alammäärad olid kehtestatud ka AL ja ETTA vahel 16. oktoobril 2011 sõlmitud ja alates 01. novembrist 2012 kehtima hakanud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe lisas 1 (http://www.etta.ee/public/files/2012_autoala_ytk_allkirjastatud.pdf_5cd.pdf).
29.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 1. lõike järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
30.TLS § 1 lg 1 teise lause alusel tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei suutnud tõendada, milline oli tema töötasu suurus kostja juures töötamisel. Saamata jäänud töötasu arvestamisel on hageja lähtunud väidetavalt poote vahel sõlmitud töölepingus nr 04/012 sätestatud töötasust 381.27 eurost kuus. Kuna 2012 detsembri kuu eest seda summat hageja nõuab, siis põhjendamatu on hageja väited temale vastavalt AL ja ETTA riigisisese veosesveo üldkokkuleppele tunnitasu 2.85 eurot väljamõistmise kohta, sest üldkokkuleppega kokkulepitud tunnitasu alusel 2012 detsembrikuu töötasu arvestamisel tuleks selle kuu eest tööandjalt hageja kasuks välja mõista 433.20 eurot (19 tööpäeva x 8 tundi x 2.85 eurot). Hageja ei ole sellises ulatuses 2012 detsembrikuu eest nõuet esitanud. TsMS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole ITVS § 24 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul töövaidluse lahendamiseks kohtusse pöördunud, mistõttu tal ei ole võimalik detsembri kuu eest töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatust suuremas ulatuses nõuet esitada. Kohus leiab, et 2012 detsembrikuu eest hagi tuleb rahuldada summas 381.27 eurot, mis on kostjale soodsam.
31.2013 jaanuari kuus oli 21 tööpäeva ja normitundideks kuus oli 168 tundi. Ajavahemikus 01.01.2013 kuni 15.01.2013 oli 10 tööpäeva ehk 80 tundi (10 päeva x 8 tundi päevas). Seega on hagejal õigus saada töötasu jaanuari kuu eest AL ja ETTA vahel 20. detsembril 2012. sõlmitud riigisisese veosesveo üldkokkuleppe alusel summas 228 (80 x 2.85) eurot. 6 (7)
2-13-29505
32.Kostja pole täitnud TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 2, § 33 lg 1 sätestatud kokkulepitud tingimustel ja ajal töötasu maksmise kohustust. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada brutosummas 609.27 eurot, s.h 2012 detsembri kuu eest 381.27 euro ja 2013 jaanuari kuu eest 228 eurot. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti Selle sätte alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1 ja lg 2, § 631, § 632 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.